Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440
KKK

Dementsus

Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Haiguse käigus kaotab inimene järk-järgult võimekust taju, tunnetuse ja eesmärgipärase käitumise osas, kuni see hakkab oluliselt segama tema igapäevast toimetulekut.

Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid, mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad.

Dementsus kujuneb välja pikkamööda – aastate ja isegi kümnetega. Esimesi märke nimetatakse kergeks kognitiivseks häireks ja nende ilmnemine ei tähenda ilmtingimata, et aastate pärast dementsus välja kujuneb. Kerge kognitiivne häire on vahepealne seisund normaalse kognitiivse võimekuse ja dementsuse vahel. Samas on kerge kognitiivne häire dementsuse kujunemise riskitegur: aasta jooksul kujuneb kuni 15%-l ja kolme aasta jooksul kuni 46%-l kerge kognitiivse häirega inimestest dementsus.

Pöördumatud dementsussündroomid on ajas süvenevad ning nende kulgu pole võimalik raviga peatada. Samas on teada, et palju on võimalik ära teha, et dementsusega elavate inimeste elukvaliteeti võimalikult kaua kõrgena hoida.

Pöördumatud dementsussündroomid

Pöörduvad dementsussündroomid