Dementsuse ennetamine ja riskifaktorid
Dementsuse ennetamine on võimalik. Dementsuse tekkel mängivad rolli nii pärilikud kui ka keskkondlikud tegurid. Mõningaid riskifaktoreid pole võimalik mõjutada, näiteks vanust või geneetilist baasi. Inimese vanus ja dementsus on tihedalt omavahel seotud. Vananemine on tõepoolest kahjuks dementsuse olulisim riskifaktor ning rahvastiku vananemine toob seni paratamatult kaasa dementsuse juhtumite märkimisväärse kasvu. Samas on palju tegureid, mida saame oma eluviisi ja igapäevase käitumisega mõjutada ning seeläbi isiklikku dementsuse riski vähendada. Seega on dementsuse vähenemiseks ühiskonnas oluline, et kasvab inimeste teadlikkus ning et suur hulk inimesi pöörab dementsuse teket mõjutavatele riskifaktoritele pikaajaliselt tähelepanu. Dementsusealastest uurimustöödest on selgunud kaksteist peamist riskifaktorit, mida inimesel endal on võimalik mõjutada. Nende riskitegurite tundmine ja vältimine võib ära hoida või edasi lükata kuni 40% dementsuse juhtudest!
Riskitegurid:
- madal haridustase;
- füüsiline passiivsus;
- diabeet;
- kõrgvererõhktõbi keskeas;
- ülekaal keskeas;
- depressioon;
- suitsetamine;
- vähesed sotsiaalsed kontaktid;
- liigne alkoholitarbimine;
- peavigastused;
- kuulmislangus;
- õhusaaste.
Soovitused:
- Kõigile lastele hea haridus ja elukestva õppe praktiseerimine- kõrgemat hariduslikku taset seostatakse madalama dementsuse esinemissagedusega, kuna kõrgem hariduslik tase võib tõsta ajureservi, sotsiaalmajanduslikku staatust ja elukvaliteeti. Haritumad inimesed järgivad ka suurema tõenäosusega tervislikku eluviisi kui nende madalama haridusega eakaaslased.
- Kehaline aktiivsus – kõrget kehalise aktiivsuse taset seostatakse vähenenud südame- ja veresoonkonnahäiretega ning seega ka vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve madalama riskiga.
- Toitumine – tervislik toitumine võib mõjutada dementsuse tekkeriski. Näiteks niinimetatud vahemere dieet on pikaajalistes uuringutes näidanud positiivseid tulemusi vaimsete võimete häirumise edasilükkamisel. Vahemere dieet sisaldab rohkelt värskeid juur- ja puuvilju, rasvast kala (lõhe, forell), pähkleid, oliiviõli ja seemneid, vähendatud punase liha ja piimatoodete tarbimist ning aeg-ajalt klaasikest punast veini – ja seda kõike meeldivas seltskonnas.
- Psüühiline ja sotsiaalne aktiivsus – pikaajaline üksildustunne mõjub vaimsele tervisele negatiivselt ning see on nii depressiooni kui ka dementsuse riskifaktoriks. Lähedaste ja sõprade-tuttavatega suhtlemine, vaimsete hobidega tegelemine või liitumine ühiste huvidega inimeste ringi või klubiga võib vähendada dementsuse riski.
- Kroonilised haigused- kindlasti tuleks tähelepanu pöörata näiteks diabeedile ja kõrgvererõhutõvele ning püüda seda igati ravi ning elustiilimuutustega kontrolli all hoida.
- Depressioon – korduv tõsine depressioon varases täiskasvanueas suurendab dementsuse riski hilisemas elus.
- Alkoholi kuritarvitamist ja suitsetamist seostatakse rohkemate südame- ja veresoonkonnahäirete ning seega vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve suurenenud riskiga. Loobuge suitsetamisest või piirake seda võimalikult minimaalseks. Vähendage ka kokkupuudet õhusaaste ja passiivse tubakasuitsuga. Kindlasti tuleb piirata alkoholitarvitamist, on leitud, et üle 21 ühiku nädalas joomine suurendab oluliselt dementsuse riski.
- Kuulmislanguse korral tuleks kasutada kuulmisaparaate ning püüda vähendada kuulmislanguse tekkimist (või süvenemist), kaitstes kõrvu liigse müra eest.
- Vältida tuleb peavigastusi ning pöörata kindlasti tähelepanu kõikvõimalikele traumadest tingitud kaebustele.
- Loomulikult on olulised ka muud üldtervlikud eluviisid- stressi vähendamine, hea uni, mitmekülgne toitumine, suhtlemine teiste inimestega ning tegelemine enda jaoks meeldivate tegevustega.
Internetis saab dementsuse ennetamise võimalustega tutvuda, osaledes vastaval inglisekeelsel Tasmaania ülikooli tasuta kursusel