Dementsuse Kompetentsikeskus, kelle eesm\u00e4rkide hulka kuulub dementsusalase teadlikkuse t\u00f5stmine ning kaasaaitamine sobivate sotsiaalteenuste arendamisel, korraldas eelmise aasta l\u00f5pus ning selle aasta alguses koolitusts\u00fckli sotsiaalt\u00f6\u00f6 praktikutele. Kolmep\u00e4evase koosloome meetodit rakendava koolituse eesm\u00e4rgiks oli j\u00f5uda uute lahendusteni nii tavap\u00e4raste kui keerulisev\u00f5itu juhtumitega. Kaasa l\u00f5id sotsiaalt\u00f6\u00f6 praktikud Tartust, P\u00e4rnust, J\u00f5gevalt, T\u00fcrilt, P\u00f5lvast, Kohtla- J\u00e4rvelt, Viljandist, Tallinnast ja Keilast.<\/p>\n
Koolituse l\u00f5puks tuldi v\u00e4lja uudsete lahendustega, mida v\u00f5iks tulevikus rakendada kui n\u00e4iteid headest praktikatest.<\/p>\n
On t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, kui inimest \u00fcmbritsev sotsiaalne v\u00f5rgustik on mitmekesine, samas v\u00f5ib tekkida olukord, kus vastutus j\u00e4\u00e4b h\u00e4guseks ning osapooled tegutsevad iga\u00fcks omasoodu. \u00a0Esimese juhtumiga j\u00f5uti koosloome k\u00e4igus selleni, et hea teenus t\u00e4hendab komplekssust ja erinevate osapoolte kaasamist. See omakorda vajab vastutusalade kokkuleppeid: mille eest vastutab hooldust\u00f6\u00f6taja, mille eest tugiisik, mille eest naaber, mille eest omavalitsuse sotsiaalt\u00f6\u00f6taja ning mille eest valves\u00fcsteem? \u00a0Kokku peaks k\u00f5ik osapooled andma sellise teenuse, kus ei ole dubleerimist, aga ka mitte l\u00fcnki ja hooldusvajadusega inimene saab elada oma kodus.<\/p>\n
Kriipima j\u00e4\u00e4b konflikt kohaliku omavalitsuse versus inimese ja ta l\u00e4hedaste rahakoti vahel \u2013 kuhumaani on otstarbekas pakkuda teenuseid omavalitsuse ressurssidest ning millal on otstarbekas pakkuda kliendile hooldekoduteenust?<\/p>\n
Dementsusega inimene v\u00f5ib hakata haiguse s\u00fcvenedes k\u00e4ituma teismoodi ning pereliikmed ei pruugi aru saada, mis on toimumas. Teises juhtumis n\u00e4hti lahendusena pereliikmete teadlikkuse t\u00f5stmist ja n\u00f5ustamist dementsuse teemal, et hoida \u00e4ra konflikte peres ja \u00e4\u00e4rmuslikke meetmeid nagu seda on suhtlemise katkestamine, omavahelised kohtuvaidlused\u00a0 ja kogu elukorralduse ja hoolduse panemine omavalituse \u00f5lgadele. Kogu pere n\u00f5ustamine dementsuse spetsiifikast, lastelt s\u00fc\u00fctunde \u00e4rav\u00f5tmine ning peresuhete hoidmine ei lase olukorral k\u00e4est \u00e4ra minna.<\/p>\n
Info n\u00f5ustamise kohta peab olema omakorda k\u00e4ttesaadav n\u00e4iteks valla kodulehel v\u00f5i kasv\u00f5i kohaliku valla lehest, et inimesed oskaksid omvalitsuse sotsiaalt\u00f6\u00f6taja poole \u00fcldse p\u00f6\u00f6rduda. Kodanikujulguse kasvatamine on t\u00e4htis – kui\u00a0 terviseh\u00e4da puhul ei ole tavaliselt hirmu perearsti poole p\u00f6\u00f6rduda, siis kodus oma pereliikmega hakkamasaamiseks paraku ei osata v\u00f5i ei julgeta sotsiaalt\u00f6\u00f6tajat kaasata.<\/p>\n
Dementsus tabab sagedamini eakaid naisi ning tema eest j\u00e4\u00e4b\u00a0 hoolitsema abikaasa. Kolmanda juhtumi puhul oli teemaks eaka abikaasa toimetulek oma kaasa hooldamisega ning lisaks hakkamasaamine majapidamist\u00f6\u00f6dega, mis varem olidki abikaasa \u00f5lul olnud. Kogu selline koorem v\u00f5ib arusaadavalt viia hooldaja l\u00e4bip\u00f5lemiseni. L\u00e4henemine on taas see, et kliendiks on perekond, mitte \u00fcks otseselt hooldust vajav pereliige. Abi on uute oskuste, nt toiduvalmistamise, \u00f5petamine hooldavale pereliikmele ning peljata ei tasu ebaharilikemate lahenduste kasutuselev\u00f5ttu \u2013 n\u00e4iteks Toidupank \u00f5petab lihtsamaid s\u00f6\u00f6ke tegema, multikeetja abil on v\u00f5imalik nii m\u00f5ndagi head valmistada lihtsal moel.<\/p>\n
Alkoholism ja v\u00e4iksed k\u00fclad ei ole sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5\u00f5ras teema. Neljandaks arutati olukorda, kus pood ja sealolev alkohol on \u00fcksiku eaka mehe ainuke ajaveetmisviis. Paraku nii l\u00e4hebki asi rappa.\u00a0 Samas toimuvad k\u00fclades aktiivsed kogukonnategevused: kui kogukond m\u00e4rkab\u00a0 \u00fcksielavat eakat, on vaja kaasata ta oma tegevustesse. Pere\u00f5de v\u00f5iks k\u00fclastada \u00fcksielavaid vanemaid inimesi, et m\u00e4rgata v\u00f5imalikku haigust.<\/p>\n
Koolitusel j\u00f5uti lahendusteni, mida saab ellu viia \u00a0v\u00e4ikeste sammude haaval, lihtsalt on vaja teha midagi veidi teistmoodi kui tavap\u00e4raselt. Sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja teenuste arendamine on \u00fcdini loominguline protsess, uute v\u00f5imaluste m\u00e4rkamine ja jagamine tasub igal juhul \u00e4ra.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Dementsuse Kompetentsikeskus, kelle eesm\u00e4rkide hulka kuulub dementsusalase teadlikkuse t\u00f5stmine ning kaasaaitamine sobivate sotsiaalteenuste arendamisel, korraldas eelmise aasta l\u00f5pus ning selle aasta alguses koolitusts\u00fckli sotsiaalt\u00f6\u00f6 praktikutele. Kolmep\u00e4evase koosloome meetodit rakendava koolituse eesm\u00e4rgiks oli j\u00f5uda uute lahendusteni nii tavap\u00e4raste kui keerulisev\u00f5itu juhtumitega. Kaasa l\u00f5id sotsiaalt\u00f6\u00f6 praktikud Tartust, P\u00e4rnust, J\u00f5gevalt, T\u00fcrilt, P\u00f5lvast, Kohtla- J\u00e4rvelt, Viljandist, Tallinnast ja Keilast. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1852,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"autor":[],"class_list":["post-1851","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"yoast_head":"\n