{"id":19277,"date":"2025-03-18T11:58:36","date_gmt":"2025-03-18T09:58:36","guid":{"rendered":"https:\/\/dementsus.ee\/?p=19277"},"modified":"2025-03-18T12:42:55","modified_gmt":"2025-03-18T10:42:55","slug":"meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/","title":{"rendered":"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist?"},"content":{"rendered":"

Vanusega meie meeled tuhmuvad \u2013 see on loomulik protsess ja toimub iga\u00fchel isemoodi. On oluline m\u00f5ista meeletaju m\u00f5ju inimese elukvaliteedile, iseseisvusele ja aju tervisele, et saaksime astuda vajalikke samme ravi, keskkonna kohandamise, tegevuste valiku ja abivahendite kasutuselev\u00f5tu suunas.<\/p>\n

Mis on meeletaju?<\/h4>\n

Meeletaju on viis tunnetada keskkonnast ja iseenda seest p\u00e4rit stiimuleid. Kui meeltest r\u00e4\u00e4kida, siis enamasti meenub meile viis k\u00f5ige tuntumat: n\u00e4gemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja puutetundlikkus. V\u00e4hem teatakse, et on veel kolm sensoorset s\u00fcsteemi, mis samuti m\u00f5jutavad oluliselt meie igap\u00e4evast toimetulekut ja emotsionaalset stabiilsust \u2013 need on tasakaal, s\u00fcvatundlikkus ja sisetundlikkus.<\/p>\n

K\u00f5ige tavap\u00e4rasemalt m\u00e4rkame muutuseid n\u00e4gemis- ja kuulmiss\u00fcsteemis, aga tajuga seotud raskusi v\u00f5ib esineda k\u00f5igi meelte puhul. Kui tunneme, et ei saa oma meeltele enam nii kindel olla, siis v\u00f5ib juhtuda, et hakkame j\u00e4rk-j\u00e4rgult loobuma endale seni olulistest tegevustest: \u00fchel hetkel ei istu me enam autorooli, k\u00e4ime v\u00e4hem k\u00fclas, aina keerulisem on lugeda ning me ei liigu enam nii palju kui varem, sest kardame kukkuda. F\u00fc\u00fcsilise ja sotsiaalse aktiivsuse langus loob aga soodsa pinnase kognitiivsete v\u00f5imete languseks.\"\"<\/a><\/p>\n

Seega on v\u00e4ga t\u00e4htis, et eakas inimene p\u00fcsiks aktiivne, p\u00f6\u00f6rduks n\u00e4iteks n\u00e4gemis- v\u00f5i kuulmisprobleemide puhul aegsasti vastava spetsialisti poole ning saaks kas ravi v\u00f5i vajaliku abivahendi (prillid, kuuldeaparaat vms).<\/p>\n

Dementsuse diagnoosi saades on inimese ja tema l\u00e4hedaste \u00fcks suurimaid v\u00e4ljakutseid toimetulek sensoorsete ehk meeletaju muutustega. Inimene ei saa aru, mis ja miks temaga toimub, kust saada abi. Teadmatus k\u00fclvab omakorda hirmu, segadust ja paanikat. Teadmistega meeletajust saame v\u00e4hendada dementsusega inimese stressi, pakkuda talle j\u00f5ukohaseid tegevusi ja aidata tema jaoks sobivama keskkonna luua.<\/p>\n

V\u00e4hem teatakse, et on veel kolm sensoorset s\u00fcsteemi, mis samuti m\u00f5jutavad oluliselt meie igap\u00e4evast toimetulekut ja emotsionaalset stabiilsust \u2013 need on tasakaal, s\u00fcvatundlikkus ja sisetundlikkus.<\/h4>\n

N\u00e4gemine<\/strong>
\nDementsusega v\u00f5ib langeda s\u00fcgavuse ja v\u00e4rvide tajumine, seega on oluline kohandada elukeskkonnas olevat valgustust, kasutades piisavat, aga samas \u00fchtlast ja pehmet valgust. V\u00e4ltida tuleks varje ning tumedaid v\u00e4rve, sest need v\u00f5ivad tunduda dementsusega inimestele nagu augud, mida v\u00e4ltida v\u00f5i millest ta v\u00f5ib proovida \u00fcle h\u00fcpata. Punased ja rohelised toonid on selgemini eristatavad, ka annab h\u00e4id tulemusi kontrastide kasutamine, et teha n\u00e4htavaks ja v\u00e4rviliseks need asjad, mida on tarvis, et ta kindlasti n\u00e4eks ja \u00fcles leiaks.<\/p>\n

Dementsusega kitseneb ka n\u00e4gemisv\u00e4li ehk siis ehmatuste ja kukkumisohu v\u00e4ltimiseks tasub inimesele l\u00e4heneda eestpoolt.
\nVisuaalsetest tegevustest v\u00f5ivad talle t\u00e4henduslikud olla vanade videote ja pildialbumite vaatamine, kunstilistest tegevustest joonistamine v\u00f5i maalimine, kollaa\u017eide valmistamine.<\/p>\n

Kuulmine<\/strong>
\nDementsusega v\u00f5ib langeda nii kuulmine kui info t\u00f6\u00f6tlemise kiirus. Suhtlemisel arvesta, et kuuldud info t\u00f6\u00f6tlemiseks v\u00f5ib dementsusega inimesel kuluda kuni 90 sekundit, seega r\u00e4\u00e4gi v\u00e4hem, tee pause ja anna talle aega kuuldule reageerida, enne kui \u00f6eldut kordad.<\/p>\n

Langeda v\u00f5ib ka v\u00f5ime taustaheli v\u00e4lja \ufb01ltreerida, seega on oluline v\u00e4hendada m\u00fcra tema \u00fcmber ning v\u00f5imaldada tal vaikses ja rahulikus keskkonnas puhata. Sind on parem kuulda, kui l\u00fclitad suhtlemiseks v\u00e4lja taustal m\u00e4ngiva televiisori v\u00f5i raadio.<\/p>\n

\u00dcks kuulmismeelt stimuleerivaid tegevusi on n\u00e4iteks muusika kuulamine \u2013 arvatakse, et muusika, mida kuulasime vanuses 15\u201325, on meie jaoks t\u00e4henduslik elu l\u00f5puni \u2013, samuti v\u00f5ib kuulata erinevaid loodushelisid: linnulaul, merelainete loksumine, metsakohin. Ka vestlused grupis eakaaslastega on hea viis, kuidas kuulmismeelt stimuleerides ja sotsiaalseid oskuseid s\u00e4ilitades meeldivalt aega veeta.<\/p>\n

\"\"<\/a>Dementsusega kitseneb ka n\u00e4gemisv\u00e4li
\nehk siis ehmatuste ja kukkumisohu
\nv\u00e4ltimiseks tasub inimesele l\u00e4heneda
\neestpoolt.<\/h4>\n

Haistmine, maitsmine<\/strong>
\nHaistmine on tugevalt \u00fchenduses nii m\u00e4lu kui emotsioonidega, v\u00f5ib-olla rohkem kui \u00fckski teine meel. M\u00f5elge, milline oli tema varasem elu, mis ametit ta pidas, mis olid tema hobid. N\u00e4iteks endisele tislerile v\u00f5ib saepuru l\u00f5hn tuua kaasa positiivseid emotsioone ning v\u00e4hendada \u00e4revust.<\/p>\n

L\u00f5hnatundlikkus v\u00f5ib dementsusega nii t\u00f5usta kui langeda. Muutused l\u00f5hnade tajumises on seotud maitsete tajumisega ja seega ka s\u00f6\u00f6giisuga. Kui l\u00f5hnataju langeb, v\u00e4heneb ka maitsete eristamine, mis omakorda alandab nii joogi- kui s\u00f6\u00f6giisu. Kui tervis lubab, siis v\u00f5ib maitseid toidus veidi tugevdada, lisades soola v\u00f5i v\u00f5id, suhkrut v\u00f5i moosi.<\/p>\n

Arvatakse, et lavendli l\u00f5hn v\u00f5ib dementsusega inimese k\u00e4itumist kuni 12 tundi p\u00e4rast selle l\u00f5hna tundmist oluliselt muuta. On leitud, et kui dementsusega inimese padjale \u00f6\u00f6seks lavendli\u00f5li tilgutada, v\u00f5ib tema agiteerituse tase j\u00e4rgmisel p\u00e4eval oluliselt madalam olla. Samas, kui inimene on pigem uimane ja apaatne, on n\u00e4iteks tsitrusel \u00e4ratav efekt.<\/p>\n

Arvatakse, et lavendli l\u00f5hn v\u00f5ib dementsusega inimese k\u00e4itumist kuni 12 tundi p\u00e4rast selle l\u00f5hna tundmist oluliselt muuta.<\/h4>\n

Puutetundlikkus<\/strong>
\nPuudutuse kaudu \u00f5pivad beebid maailma tundma: k\u00f5ike katsutakse ja pannakse ka suhu. T\u00e4iskasvanueas v\u00e4ljendame puudutades oma tundeid ja l\u00e4hedust. Kas olete m\u00f5elnud, kui palju on v\u00f5imalusi puudutusteks ja l\u00e4heduseks dementsusega inimesel? Kuidas ja kelle abil peaks ta seda vajadust t\u00e4itma?<\/p>\n

Kerge puudutus on pigem \u00e4ratav v\u00f5i \u00e4rritav, tugev puudutus rahustav. Igal juhul vajab dementsusega inimene puutetundlikkuse stimuleerimist. Paku talle massaa\u017ei, hoia tal k\u00e4est, lisa igap\u00e4evasesse keskkonda erinevaid tekstuure, mida katsudes tunnetada, kaasa teda aiandustegevustesse ja s\u00f6\u00f6gi valmistamisse.<\/p>\n

\"\"<\/a>Tasakaal<\/strong>
\nTasakaalumeele kaudu tajume liikumist ja gravitatsiooni, see aitab meil s\u00e4ilitada tegevustes tasakaalu ja tagab sujuva liikumise. Tasakaalumeelt saab stimuleerida n\u00e4iteks vahelduval pinnasel jalutusk\u00e4ike tehes, v\u00f5imeldes ja majapidamist\u00f6\u00f6de abil. Ka kiiktoolis kiikumine stimuleerib tasakaalumeelt \u2013 \u00fchesuunalisel aeglase v\u00f5i m\u00f5\u00f5duka tempoga kiikumisel v\u00f5ib olla n\u00e4rvis\u00fcsteemi rahustav efekt.<\/p>\n

S\u00fcvatundlikkus
\n<\/strong>S\u00fcvatundlikkus annab infot keha ja selle osade asukoha kohta ruumis: tajume neid isegi siis, kui meie silmad on kinni. S\u00fcvatundlikkuse abil suudame teha koordineeritud liigutusi ning tajume, millist j\u00f5udu on vaja rakendada asjade k\u00e4es hoidmiseks, ilma et need katki l\u00e4heks v\u00f5i s\u00f5rmede vahelt maha libiseks.<\/p>\n

Dementsusega inimesele v\u00f5ib olla keeruline oma liigutusi koordineerida ning v\u00f5ib suureneda komistamise ja kukkumise oht. Erisused s\u00fcvatundliku info t\u00f6\u00f6tlemisel muudavad keerulisemaks paljud igap\u00e4evased tegevused, sh s\u00f6\u00f6mise ja riietumise, mis t\u00f5stab oluliselt tema eest hoolitsevate inimeste hoolduskoormust.<\/p>\n

Seda meelt saab stimuleerida f\u00fc\u00fcsilise tegevuse ehk lihaste ja liigeste abil. Hea on v\u00f5imlemine ja venitused, igasugune tegevus, mis annab sobivas koguses f\u00fc\u00fcsilist koormust. S\u00fcvatundlikel stiimulitel on kogu n\u00e4rvis\u00fcsteemi organiseeriv ja reguleeriv m\u00f5ju, seega v\u00e4hendab f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus stressi ja agiteeritust.<\/p>\n

Sisetundlikkus<\/strong>
\nSisetundlikkuse kaudu saame infot eri organitelt: tunneme, kui on vaja minna tualetti, tunneme valu ja n\u00e4lga, seda, kas meil on k\u00fclm v\u00f5i palav. Sisetundlikkus aitab meil tunnetada ka oma keha signaale, v\u00f5imaldades \u00e4ra tunda ja korrektselt t\u00f5lgendada emotsioone \u2013 tunneme s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide kiirenemist, lihaste pinguldumist ja hingamise muutumist pindmiseks.<\/p>\n

Dementsusega inimesed funktsioneerivad paremini oma tuttavas, turvalises keskkonnas kindlate tervist ja tegevusv\u00f5imet toetavate rutiinidega. Kui oma keha sisemiste signaalide tajumisele ei saa enam kindel olla, aitab inimese iseseisvust ja turvatunnet hoida kindel p\u00e4evaplaan: sisse harjunud ajad ja rutiinid h\u00fcgieenitoimingutel, s\u00f6\u00f6misel, joomisel, magamamineku- ja \u00e4rkamisaegades ning vahel isegi tualetis k\u00e4imisel.<\/p>\n

Kui dementsuse algfaasis tuleb inimene paljude oluliste eluks vajalike tegevustega toime, siis tema v\u00f5imekus hakkab ajaga langema. Oskused, mida ta ei kasuta, kaovad, seega on tegevusv\u00f5ime halvenemise pidurdamiseks oluline kaasata inimest toimingutesse, mis on talle veel j\u00f5ukohased. N\u00e4iteks, isegi kui ta ei ole v\u00f5imeline enam otsast l\u00f5puni ise s\u00fc\u00fca tegema, saab teda teatud etappidesse kaasata, kas siis hakkimisel, tooraine pesemisel, laua katmisel ja koristamisel v\u00f5i taigna segamisel. Hiljem saab inimest kaasata, m\u00f5eldes tegevuse sensoorsetele aspektidele \u2013 n\u00e4iteks \u00f5unakoogi valmistamisel saab nuusutada kaneeli l\u00f5hna, vaadata, kuidas koostisained kokku segatakse, katsuda n\u00e4tsket tainast, kuulda, kuidas koogit\u00e4idis pliidil podiseb, ning hiljem maitsta valmis kooki.<\/p>\n

Kas olete m\u00f5elnud, kui palju on v\u00f5imalusi puudutusteks ja l\u00e4heduseks dementsusega inimesel?<\/h4>\n

Dementsusega inimene vajab mitmek\u00fclgset tuge<\/strong>
\nDementsus v\u00f5ib m\u00f5jutada tugevalt seda, mida me oma meelte kaudu tunnetame ja kuidas seda t\u00f5lgendame. V\u00f5imalikult k\u00f5rge elukvaliteedi s\u00e4ilitamiseks vajab dementsusega inimene nii f\u00fc\u00fcsilisi, sotsiaalseid, kognitiivseid kui ka sensoorseid tegevusi. F\u00fc\u00fcsilised tegevused aitavad hoida tervist, liikumine v\u00e4liskeskkonnas vahelduval pinnasel aitab hoida tasakaaluv\u00f5imet ning seega v\u00e4hendada kukkumisriski. Kognitiivsed tegevused aitavad hoida m\u00e4lu, t\u00e4helepanu ja keskendumisv\u00f5imet, parandada probleemilahendusoskuseid. V\u00f5imalus kellegagi suhelda v\u00e4hendab inimese \u00fcksindustunnet ja hoiab sotsiaalseid oskuseid. Tegevuste valimisel on peamine need inimese huvidele ja v\u00f5imekusele kohandada. Mooduseid on mitmeid \u2013 meeletaju eri osade teadvustamine v\u00f5ib aidata neid paremini m\u00e4rgata ja julgustada katsetama.<\/p>\n

 <\/p>\n

Autor: Talvi Toom (2025). Sensoorse integratsiooni terapeut. <\/strong><\/p>\n

Allikas: M\u00e4lestuste Mustrid, lk 6\u20139.\u00a0<\/a><\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vanusega meie meeled tuhmuvad \u2013 see on loomulik protsess ja toimub iga\u00fchel isemoodi. On oluline m\u00f5ista meeletaju m\u00f5ju inimese elukvaliteedile, iseseisvusele ja aju tervisele, et saaksime astuda vajalikke samme ravi, keskkonna kohandamise, tegevuste valiku ja abivahendite kasutuselev\u00f5tu suunas. Mis on meeletaju? Meeletaju on viis tunnetada keskkonnast ja iseenda seest p\u00e4rit stiimuleid. Kui meeltest r\u00e4\u00e4kida, siis […]<\/p>\n","protected":false},"author":15,"featured_media":19290,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"autor":[],"class_list":["post-19277","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"yoast_head":"\nMeeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist? - Dementsuse Kompetentsikeskus<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist? - Dementsuse Kompetentsikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Vanusega meie meeled tuhmuvad \u2013 see on loomulik protsess ja toimub iga\u00fchel isemoodi. On oluline m\u00f5ista meeletaju m\u00f5ju inimese elukvaliteedile, iseseisvusele ja aju tervisele, et saaksime astuda vajalikke samme ravi, keskkonna kohandamise, tegevuste valiku ja abivahendite kasutuselev\u00f5tu suunas. Mis on meeletaju? Meeletaju on viis tunnetada keskkonnast ja iseenda seest p\u00e4rit stiimuleid. Kui meeltest r\u00e4\u00e4kida, siis […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Dementsuse Kompetentsikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2025-03-18T09:58:36+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-03-18T10:42:55+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"776\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"499\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Ragne Heiste\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Ragne Heiste\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\"},\"author\":{\"name\":\"Ragne Heiste\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400\"},\"headline\":\"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist?\",\"datePublished\":\"2025-03-18T09:58:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-03-18T10:42:55+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\"},\"wordCount\":1461,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg\",\"articleSection\":[\"M\u00e4\u00e4ratlemata\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\",\"name\":\"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist? - Dementsuse Kompetentsikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg\",\"datePublished\":\"2025-03-18T09:58:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-03-18T10:42:55+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg\",\"width\":776,\"height\":499},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Esileht\",\"item\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist?\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/\",\"name\":\"Dementsuse Kompetentsikeskus\",\"description\":\"dementsuse info ja abi\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization\",\"name\":\"Dementsuse Kompetentsikeskus\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg\",\"width\":200,\"height\":53,\"caption\":\"Dementsuse Kompetentsikeskus\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/\"}},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400\",\"name\":\"Ragne Heiste\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Ragne Heiste\"},\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/author\/ragne\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist? - Dementsuse Kompetentsikeskus","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist? - Dementsuse Kompetentsikeskus","og_description":"Vanusega meie meeled tuhmuvad \u2013 see on loomulik protsess ja toimub iga\u00fchel isemoodi. On oluline m\u00f5ista meeletaju m\u00f5ju inimese elukvaliteedile, iseseisvusele ja aju tervisele, et saaksime astuda vajalikke samme ravi, keskkonna kohandamise, tegevuste valiku ja abivahendite kasutuselev\u00f5tu suunas. Mis on meeletaju? Meeletaju on viis tunnetada keskkonnast ja iseenda seest p\u00e4rit stiimuleid. Kui meeltest r\u00e4\u00e4kida, siis […]","og_url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/","og_site_name":"Dementsuse Kompetentsikeskus","article_published_time":"2025-03-18T09:58:36+00:00","article_modified_time":"2025-03-18T10:42:55+00:00","og_image":[{"width":776,"height":499,"url":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Ragne Heiste","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Ragne Heiste","Est. reading time":"8 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/"},"author":{"name":"Ragne Heiste","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400"},"headline":"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist?","datePublished":"2025-03-18T09:58:36+00:00","dateModified":"2025-03-18T10:42:55+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/"},"wordCount":1461,"publisher":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg","articleSection":["M\u00e4\u00e4ratlemata"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/","url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/","name":"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist? - Dementsuse Kompetentsikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg","datePublished":"2025-03-18T09:58:36+00:00","dateModified":"2025-03-18T10:42:55+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#primaryimage","url":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg","contentUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/M3_.jpg","width":776,"height":499},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/meeletaju-joud-kuidas-toetada-aktiivsena-pusimist\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Esileht","item":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Meeletaju j\u00f5ud. Kuidas toetada aktiivsena p\u00fcsimist?"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/","name":"Dementsuse Kompetentsikeskus","description":"dementsuse info ja abi","publisher":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization","name":"Dementsuse Kompetentsikeskus","url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg","contentUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg","width":200,"height":53,"caption":"Dementsuse Kompetentsikeskus"},"image":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/"}},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400","name":"Ragne Heiste","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/image\/","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g","caption":"Ragne Heiste"},"url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/author\/ragne\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19277","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/15"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19277"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19277\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":19314,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/19277\/revisions\/19314"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/19290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19277"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=19277"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=19277"},{"taxonomy":"autor","embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autor?post=19277"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}