{"id":20273,"date":"2025-09-22T10:27:31","date_gmt":"2025-09-22T07:27:31","guid":{"rendered":"https:\/\/dementsus.ee\/?p=20273"},"modified":"2025-09-22T11:39:36","modified_gmt":"2025-09-22T08:39:36","slug":"dementsusega-inimesed-peaksid-olema-uhiskonnas-kaua-tegusad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/dementsusega-inimesed-peaksid-olema-uhiskonnas-kaua-tegusad\/","title":{"rendered":"Dementsusega inimesed peaksid olema \u00fchiskonnas kaua tegusad"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Dementsusega inimeste ja nende perede toetamiseks on oluline pakkuda laia valikut teenuseid, mis rahuldaksid nende meditsiinilisi, sotsiaalseid ja ka ps\u00fchholoogilisi vajadusi. T\u00e4henduslikke ajaveetmise v\u00f5imalusi vajaksid ka kerge v\u00f5i m\u00f5\u00f5duka m\u00e4luh\u00e4irega inimesed.<\/p>

\"\"<\/a>
Piret Purdelo-Tomingas, Dementsuse kompetentsikeskus<\/figcaption><\/figure>
\"\"<\/a>
Hanna Stiina Heinmets, Dementsuse kompetentsikeskus<\/figcaption><\/figure>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Eestis oli 2019. aasta seisuga v\u00e4hemalt 26\u00a0000 inimest, kellel oli diagnoositud dementsus. Ekspertide hinnangul on tegelik dementsusega inimeste arv veelgi suurem. Prognoosi j\u00e4rgi kahekordistub dementsusega inimeste arv 2050. aastaks. Selle<\/span>\u00a0p\u00f5hjus on elanikkonna vananemine ja v\u00f5imekam diagnoosimine, kuid ka dementsuse riskitegurid, nagu sotsiaalne isolatsioon, depressioon, v\u00e4hene liikumine, diabeet, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, \u00f5husaaste\u00a0jm.<\/span><\/p>

Dementsuse kompetentsikeskuses (DKK) t\u00f6\u00f6tades puutume iga p\u00e4ev kokku selle t\u00f5siasjaga, et dementsusdiagnoosi t\u00f5ttu abi vajavate inimeste arv suureneb. Me ei loenda lihtsalt arve tabelites v\u00f5i statistikates ja prognoosides, vaid kohtame p\u00e4ris inimesi enda \u00fcmber\u00a0\u2013 dementsusega inimesi ja nende l\u00e4hedasi.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Muudame hoiakuid ja murrame m\u00fc\u00fcte<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Toe ja n\u00f5u saamiseks meie poole p\u00f6\u00f6rduvad l\u00e4hedased kogevad mitmesuguseid probleeme ja takistusi, alates esmatasandi arstiabi k\u00e4ttesaadavusest kuni enda emotsionaalse v\u00f5i ka f\u00fc\u00fcsilise l\u00e4bip\u00f5lemiseni. Kitsaskohti leidub nii sotsiaal- kui ka tervishoius\u00fcsteemis, kuid p\u00fc\u00fcame alati v\u00f5imaluste piires otsida parimaid lahendusi.<\/span><\/p>

N\u00e4eme selgelt, et peame \u00f5ppima dementsusest avameelselt ja ausalt r\u00e4\u00e4kima. Teadmised aitavad m\u00e4rgata esimesi s\u00fcmptomeid ja otsida abi. M\u00e4luh\u00e4ired ja desorienteeritus on esmased s\u00fcmptomid, mida tavaliselt m\u00e4rgatakse, kuigi m\u00f5nikord tugevnevad hoopis\u00a0varasemad iseloomujooned, tekivad meeleoluh\u00e4ired, suureneb isoleeritus. Raskused olukorra tunnistamisel esinevad nii dementsusega inimesel endal, kellel puudub tihti haiguskriitika, kui ka tema l\u00e4hedastel, sest raske diagnoos tekitab ps\u00fchholoogilist t\u00f5rget ja vastumeelsust.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t

\n\t\t\t\tPeame \u00f5ppima dementsusest avameelselt ja ausalt r\u00e4\u00e4kima.\t\t\t<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/blockquote>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Avatus aitab murda m\u00fc\u00fcte ja eelarvamusi, andes inimestele rohkem teadlikkust ning m\u00f5istmise, et dementsusdiagnoosi ei pea h\u00e4benema. Dementsusega seotud stigma on p\u00f5imunud \u00fchiskondlike hoiakute, teadmiste puuduse ja hirmudega. Dementsust seostatakse sageli \u201ehullumeelsusega\u201c v\u00f5i n\u00e4hakse normaalse vananemise osana ning seda kogetakse pigem hirmutava ja h\u00e4bistava seisundina, mitte terviseprobleemina, mida saab m\u00f5ista, sellega toimetulekut toetada ja kulgu leevendada. Levinud on kujutlus, et k\u00f5ik dementsusega inimesed on kohe abitud v\u00f5i \u201emitte enam isiksusena olemas\u201c. Lisaks peetakse dementsust sageli perekonna siseasjaks ja see paneb pered olukorda, kus infot selle kohta hoitakse varjul nii kaua kui v\u00f5imalik.<\/span><\/p>

Meie tegevus ja teenused peavad alati ning igal ajal rajanema p\u00f5him\u00f5ttele, et dementsusega ei kaota inimene oma v\u00e4\u00e4rtust ega v\u00e4\u00e4rikust, kuigi see v\u00f5ib muuta tema igap\u00e4evaelu.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t

\n\t\t\t\tDementsusega ei kaota inimene oma v\u00e4\u00e4rtust ega v\u00e4\u00e4rikust, kuigi see v\u00f5ib muuta tema igap\u00e4evaelu.\t\t\t<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/blockquote>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Dementsus on keeruline ja siiani aladiagnoositud seisund. Elanikkonna vananemisega kaasnevad j\u00e4rjest suuremad probleemid. Rohkem vahendeid ja teadmisi on vaja nii dementsuse ennetamiseks, diagnostikaks kui ka raviks. Dementsusega inimeste ja nende perede toetamiseks on oluline pakkuda laia valikut teenuseid, mis h\u00f5lmaks nii nende meditsiinilisi, sotsiaalseid kui ka ps\u00fchholoogilisi vajadusi.\u00a0<\/span><\/p>

Dementsus on pikaajaline ja progresseeruv haigus, seega peaks teenuste s\u00fcsteem olema paindlik ja kohandatud vastavalt inimese muutuvatele vajadustele.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Mis toetab kodus elamist k\u00f5ige paremini?<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Dementsusega inimesed vajavad tihti igap\u00e4evast abi ja koduteenused peaksid aitama oma kodus v\u00f5imalikult kaua elada, h\u00f5lmates ka inimese vajadust sotsiaalse suhtluse j\u00e4rele. Mitmesugused digilahendused v\u00f5ivad aidata dementsusega inimesel meeles pidada olulist tegevust, aidata j\u00e4lgida nende kodus liikumist ja isegi pakkuda turvafunktsioone, et\u00a0v\u00e4ltida ohtlikke olukordi ja eksimist.<\/span><\/p>

Oleme k\u00f5ik \u00fchel meelel, et kodus elamist on v\u00e4ga t\u00e4htis toetada, kuid mida see tegelikult t\u00e4hendab?<\/span><\/p>

Hollandis 2024. aastal \u00f5ppereisil k\u00e4ies n\u00e4gime, et parim ravi ja haiguse pidurdamine k\u00e4ib inimese tegevuses hoidmise kaudu. On teada, et ka ps\u00fchhiaatrid otsivad inimestele \u201esotsiaalset retsepti\u201c, sest haigusest tervendavat ravi ei ole neil pakkuda. Aeg, mis j\u00e4\u00e4b dementsuse diagnoosimise ja iseseisvuse t\u00e4ieliku kadumise vahele, v\u00f5ib olla pikk, see kestab keskmiselt ligi k\u00fcmme aastat. Selle aja jooksul on oluline, et inimene saaks ise hoida oma vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise toimetuleku v\u00f5imalikult aktiivsena. \u00dchiskonna \u00fclesanne on luua selleks tingimused ja v\u00f5imalused.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Vaja on p\u00e4evakeskusi ka algava v\u00f5i m\u00f5\u00f5duka m\u00e4luh\u00e4irega inimestele<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Hollandis on kogu riigis kasutusele v\u00f5etud Taanis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud\u00a0<\/span>Odensehuis<\/span><\/a>i p\u00e4evakeskuse mudel algava m\u00e4luh\u00e4irega inimestele, kus p\u00f5hit\u00e4helepanu on igap\u00e4evase suhtlemise toetamisel kogukonnas. Inimesed saavad tulla hommikul kokku, lugeda ajalehti, k\u00e4ia jalutamas, tegutseda koos. P\u00e4eva \u00fclesehitus ja sisu rajanebki toimetuleku toetamisel.\u00a0<\/span><\/p>

Samuti pakutakse peredele n\u00f5ustamist ja hoitakse kontakti, et anda tagasisidet, kui m\u00e4rgatakse seisundis muutusi. Keskuse t\u00f6\u00f6tajad aitavad inimese seisundit j\u00e4lgida ja annavad peredele tagasisidet, kas teenus on sobiv, on juba vaja liikuda j\u00e4rgmisele teenusele v\u00f5i on vaja lisada juurde nt\u00a0koduteenus.<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t

\n\t\t\t\tParim ravi ja haiguse pidurdamine k\u00e4ib inimese tegevuses hoidmise ja kaasamise kaudu.\t\t\t<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/blockquote>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Eestiski on palju eakate p\u00e4evakeskusi, kuid nende tegevust l\u00e4hemalt uurides selgub, et need on pigem suunatud aktiivsetele ja iseseisvatele vanemaealistele, v\u00e4hem leidub programme ja tegevusv\u00f5imalusi erivajaduste ja ka m\u00e4luh\u00e4iretega inimestele. Iseenesest v\u00f5ivad k\u00f5ik olla oodatud, kuid tegelikult ei pruugi m\u00e4luh\u00e4irega inimene p\u00e4evakeskuse tavap\u00e4rasest tegevusest osa v\u00f5tta, sest see ei ole talle enam j\u00f5ukohane.<\/span><\/p>

M\u00e4luh\u00e4ired ja muud dementsuse esimesed s\u00fcmptomid, nagu n\u00e4iteks raskused ajas orienteerumisel, n\u00e4gemise ja kuulmise probleemid, tekitavad suhtlemist n\u00f5udvates olukordades \u00e4revust ja ebakindlust. Neid olukordi hakatakse pigem v\u00e4ltima ja j\u00e4\u00e4dakse koju. M\u00e4lutreeningutes osalenud inimesed on kogenud l\u00e4bikukkumise tunnet, sest nad ei suuda teistega sama tempot hoida ja k\u00f5ik ununeb pidevalt.\u00a0<\/span><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t

\n\t\t\t\tKoju j\u00e4\u00e4mine ja sotsiaalne isolatsioon kiirendavad m\u00e4luh\u00e4irete s\u00fcvenemist.\t\t\t<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/blockquote>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

M\u00e4luh\u00e4irega inimesele, kes veel suudab ise ringi liikuda ja n\u00e4iteks poes k\u00e4ia, ei ole p\u00e4evasel ajal piisavalt m\u00f5testatud tegevust pakkuvaid kohti ja v\u00f5imalusi olla kaasatud kogukonna ellu. Koju j\u00e4\u00e4mine ja sotsiaalne isolatsioon kiirendavad omakorda m\u00e4luh\u00e4irete s\u00fcvenemist ja kognitiivsete oskuste v\u00e4henemist ning meeleolu langust.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Suhtlemisv\u00f5imalus on t\u00e4htis<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Inimene on olemuselt sotsiaalne, seega on vaja toetada tema kodust v\u00e4lja saamist ja sotsiaalsust, mis omakorda toetabki kodus elamist. Loomulikult k\u00e4ib siia juurde ka kodu kohandamine, igap\u00e4evatoimetustes aitamine ja haigusega seotud n\u00f5ustamine, kuid see ei paku inimesele elamise m\u00f5tet. Inimene ei saa l\u00f5putult \u00fcksi olla, ta vajab teisi enda \u00fcmber.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t

\n\t\t\t\tP\u00e4evakeskused, kus m\u00f5\u00f5duka dementsusega inimesed saavad viibida ja osaleda kergelt struktureeritud tegevuses, v\u00f5ivad pakkuda nii vaimset stimulatsiooni kui ka sotsiaalset suhtlust.\t\t\t<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/blockquote>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\u00dcks algava m\u00e4luh\u00e4irega proua, kes elab veel \u00fcksi, helistas meie infoliinile ja k\u00fcsis, kuhu ta saaks minna, kus ta saaks k\u00e4ia, kus ta leiaks endale seltskonna ja oma p\u00e4evale sisu. Tugigrupid on l\u00e4hedaste jaoks, kuid m\u00e4luh\u00e4iretega ja dementsusega inimestele pole Eestis veel eriti tegevusv\u00f5imalusi.\u00a0<\/span><\/p>

Puuduvad teenused algava m\u00e4luh\u00e4irega inimeste jaoks, sest enamjaolt on meie v\u00e4hesed p\u00e4evahoiuteenused suunatud s\u00fcgavama dementsusega inimestele v\u00f5i pole nende teenuse sisu piisavalt l\u00e4bi m\u00f5eldud, palju on lihtsalt istumist ja pikutamist. Inimesed, kes on veel iseseisvad, kuid kerge m\u00e4luh\u00e4irega, tahavad endiselt olla toimekad ja tegusad, tunda, et nad koos j\u00f5ustavad \u00fcksteist, saavad olla produktiivsed ning elu nautida.<\/span><\/p>

\"\"<\/a>
Odensehuisi p\u00e4evakeskus, mida artikli autorid Hollandis k\u00fclastasid. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>

P\u00e4evakeskused, kus m\u00f5\u00f5duka dementsusega inimesed saavad viibida ja osaleda kergelt struktureeritud tegevuses, v\u00f5ivad pakkuda nii vaimset stimulatsiooni kui ka sotsiaalset suhtlust. Samuti aitavad need leevendada pereliikmete koormust. Iga tegevus, mis aitab inimestel hoida sidet kogukonnaga ja tunda ennast endiselt kaasatuna, aitab v\u00e4ltida sotsiaalset isolatsiooni ja s\u00e4ilitada kauemaks sotsiaalset toimetulekut. Alles dementsuse progresseerudes ning abi- ja j\u00e4relevalvevajaduse suurenedes vajab inimene spetsiaalselt dementsusega inimestele kohandatud hooldekodu, kus on turvaline keskkond ning koolitatud personal, kes m\u00f5istab haiguse olemust.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Muud toetavad teenused, mida pered vajavad<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

M\u00f5eldes sellele, milliseid toetavaid teenuseid on peredel praegu vaja, et m\u00e4luh\u00e4ire v\u00f5i dementsusega pereliige saaks v\u00f5imalikult kaua kodus elada, tuleb nimetada veel m\u00f5nd h\u00f5lmamata valdkonda.<\/p>