{"id":20826,"date":"2026-02-03T13:29:25","date_gmt":"2026-02-03T11:29:25","guid":{"rendered":"https:\/\/dementsus.ee\/?p=20826"},"modified":"2026-02-03T14:57:33","modified_gmt":"2026-02-03T12:57:33","slug":"odede-tahtis-roll","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/","title":{"rendered":"\u00d5dede t\u00e4htis roll"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Kuidas tagada dementsuse eri faasides kliendi maksimaalne aktiivsus? Kuidas \u00e4ra hoida, et hooldajad ei langeks rutiinsete lahenduste l\u00f5ksu?<\/strong><\/h6>

\"\"<\/a>Sellest ja paljust muustki r\u00e4\u00e4gib kunagise diakooniahaigla pika kogemusega vanem\u00f5de Larissa Pivovarova<\/strong>, kes praegu on dementsuse kompetentsikeskuse konsultant-\u00f5de ja venekeelse tugigrupi juht. Uurime, milline on paindliku meeskonna, \u00f5ige suhtumise, lahendustele suunatuse ja \u00f5e roll dementsusega inimeste elukvaliteedi parandamisel.<\/p>

Kuidas sai sinust \u00f5de ja kuidas sattusid t\u00f6\u00f6tama <\/strong>dementsusega inimestega?<\/strong><\/p>

Ravisin juba lapsena oma nukke ja m\u00e4nguloomi, tahtsin loomaarstiks saada, aga ema soovitusel l\u00e4ksin ikkagi \u00f5eks \u00f5ppima. Mulle see t\u00f6\u00f6 meeldib, armastan nii \u00f5et\u00f6\u00f6 praktilist kui ka tehnilist poolt. Sattusin kohe praktikale Pelgulinna haigla proktoloogia-uroloogia osakonda, p\u00e4rast seda l\u00e4ksin edasi hooldushaiglasse. Aktiivravis ma ei olegi t\u00f6\u00f6tanud. Alguses t\u00f6\u00f6tasin p\u00f5etajana, hiljem sidumiskabinetis. Diakooniahaiglasse j\u00f5udsin t\u00f6\u00f6le kohe, kui haigla avati, mulle meeldis sealne hubasem \u00f5hkkond. Algul t\u00f6\u00f6tasin \u00f5ena, aga \u00fcsna pea sain vanem\u00f5eks.<\/p>

Mida pead oma t\u00f6\u00f6s k\u00f5ige suuremaks edusammuks?<\/strong><\/p>

Meie k\u00f5ige suurem pluss diakooniahaiglas oli see, et meeskond oli v\u00e4ike ja paindlik, keskkond kodune. Me vaatasime iga inimest ja juhtumit eraldi. P\u00fc\u00fcdsime iga olukorda lahendada, mitte kliente \u00e4ra saata. Arutasime omavahel palju, tegime kogu kollektiivile pidevat selgitust\u00f6\u00f6d. Saime kiirelt k\u00f5ik olukorrad l\u00e4bi m\u00f5eldud, sest arst ja \u00f5ed olid kogu aeg olemas. See, kui hooldekodudes on k\u00f5ik hoolealused eri perearsti nimekirjas, teeb \u00f5dede t\u00f6\u00f6 kindlasti v\u00e4ga palju keerulisemaks. \u00dcksk\u00f5ik mis mure on, suures haiglas on v\u00e4ga raske midagi kiiresti muuta. V\u00e4iksemas kohas on rohkem paindlikkust ja reageerimisv\u00f5imekus parem.<\/p>

Milline on sinu arvates \u00f5e roll t\u00f6\u00f6s dementsusega <\/strong>inimestega?<\/strong><\/p>

\u00d5de on osa meeskonnast, \u00fcksi ei tee ta midagi. \u00d5de peaks suunama ja juhatama, koost\u00f6\u00f6 peab toimima k\u00f5igi vahel: \u00f5de, hooldajad, l\u00e4hedased, juht, vaimulik, tegevusjuhendaja. \u00d5e v\u00e4ga t\u00e4htis \u00fclesanne on olla toeks: nii l\u00e4hedasele kui ka kliendile. Tihtilugu n\u00e4en, et m\u00e4luh\u00e4iretega klientidesse ei suhtuta kui inimestesse. Ikka ja alati tuleb l\u00e4htuda sellest, et neil on haigus, nad ei ole \u201elollid\u201c.<\/p>

\u00d5de on spetsialist, kes kogub kliendi kohta kokku taustainfo ja tervisliku seisundi teabe, t\u00f5lgendab ja tagasisidestab seda l\u00e4hedastele, aga ka kollektiivile. \u00d5e \u00fclesanne on juhendada ja pingeid maandada. Ja loomulikult peab \u00f5de oskama suhelda. N\u00e4hvamine, s\u00fc\u00fcdistamine ja v\u00e4ltimine viivad vaid konfliktini.<\/p>

Minu meelest ei n\u00e4hta Eesti \u00f5endus- ja hoolduss\u00fcsteemis l\u00e4hedasi kui ressurssi. \u00d5ed v\u00f5iksid l\u00e4hedasi senisest rohkem protsessi kaasata. Omakseid saab h\u00f5lpsasti klientide heaolu nimel rakendada. Sest k\u00f5ige parem abistaja on l\u00e4hedane, kes on oma inimesega kontaktis. Siin saab \u00f5de palju \u00e4ra teha. L\u00e4hedastega tuleb r\u00e4\u00e4kida, jagada infot, mis seisus haige on. Nii on k\u00f5igil palju kergem.<\/p>

Kuidas tagada dementsusega inimeste aktiivsus ja <\/strong>v\u00e4\u00e4rikas hooldus?<\/strong><\/p>

Mina ei tunnista v\u00e4ljendit \u201elamaja haige\u201c, on \u00fcksainus erand: kui inimene on aparaatide all. Meil olid olemas k\u00f5ik vahendid: t\u00f5stukid, piisav hulk linge ja funktsionaalsed ratastoolid. Vanem\u00f5ena tegutsesin ise kogu aeg, \u00fckski hooldaja ei saanud \u00f6elda, et seda v\u00f5i teist ei saa teha, et see on v\u00f5imatu. N\u00e4itasin alati teistele \u00f5dedele ette, l\u00e4ksime ja tegime koos. \u00d5petasin neid j\u00e4rjepidevalt.<\/p>

Kui on mure, et inimesed muutuvad \u00f6\u00f6sel liiga aktiivseks, tuleb neid teadlikult p\u00e4eval aktiivsena hoida. Sama lugu on s\u00f6\u00f6misega: inimene tuleb aidata ratastooli, las ta s\u00f6\u00f6b ise, aega ju on. Kui oli siiski paljusid vaja toita, siis olid k\u00f5ik abis: \u00f5ed, sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, tegevusterapeut. Toidukorrad olid \u00e4ra jaotatud, et kes millal appi tuleb. Samuti abistasid sugulased, nii olid nad kaasatud ja said rohkem suhelda.<\/p>

Mis oli selles t\u00f6\u00f6s k\u00f5ige keerulisem?<\/strong><\/p>

Ma arvan, et ikkagi koost\u00f6\u00f6 ja meeskonnat\u00f6\u00f6, suhtlemine k\u00f5igi osalistega. Sageli on nii, et kui \u00f5de hakkab r\u00e4\u00e4kima, kardetakse kohe, et midagi on halvasti. Suhtlus l\u00e4hedastega peaks olema vahetum, sest ka konfliktide ennetamine algab avatud suhtlemisest.<\/p>

Peale kommunikatsiooni on suur probleem teadmatus: sageli ei m\u00f5ista l\u00e4hedased ega hooldajad dementsusega klienti. Nad ei tea haiguse olemusest suurt midagi, et miks ta midagi teeb. Seda on vaja j\u00e4rjepidevalt nii l\u00e4hedastele kui ka hooldajatele selgeks teha.<\/p>

Muidugi peaksid dementsuse osakonnad olema v\u00e4iksemad, sest individuaalset t\u00f6\u00f6d on v\u00e4ga palju. Samal ajal tuleb pidevalt koolitada personali, \u00fcldse peaks olema t\u00f6\u00f6l rohkem inimesi, hooldust\u00f6\u00f6tajaid on ikka ja alati puudu.<\/p>

\"\"<\/a><\/p>

Mida saaks olukorra parendamiseks \u00e4ra teha?<\/strong><\/p>

Meil on vaja juhte, kes teavad, mis on dementsusspetsiifiline hooldus. Dementsuse osakondi peaksid juhtima spetsialistid.<\/p>

On vaja \u00f5desid, kes n\u00e4eksid \u00f5endusabi tervikpilti: \u00f5de peab teadma nii hooldusest kui ka haigusest. \u00d5de juhendab hooldajaid hooldusprotsessis. Tal on teadmised abi\u00advahendite kohta ja ta suunab hooldajaid neid kasutama. See ei ole vastuv\u00f5etav, et \u00f5endusabis ei kasutata t\u00f5stukeid, ratastoole, tugi- ega pesuraame. Kliendid tuleb tubadest ja vooditest v\u00e4lja tuua. See peab olema norm.<\/p>

Mis sind \u00f5et\u00f6\u00f6 puhul k\u00f5ige rohkem motiveerib?<\/strong><\/p>

Hea kollektiiv ja toetav meeskonnasuhe. Sujuv koost\u00f6\u00f6, paindlikkus ja lahendustele orienteeritus.<\/p>

On sul meeles m\u00f5ni tore lugu v\u00f5i m\u00f5ni tagasiside, mis <\/strong>on s\u00fcdamesse l\u00e4inud?<\/strong><\/p>

Meil oli \u00fcks armas daam, kes s\u00f5itis rongiga oma lapsep\u00f5lvekoju ja kui talt piletit k\u00fcsiti, andis vetsupaberi. Niimoodi j\u00f5udis ta l\u00f5puks meile tagasi.<\/p>

Vahel n\u00f5udsid kliendid ikka arstiga r\u00e4\u00e4kimist, valge kittel oli ju nende silmis arsti tunnus. Vahel pidingi selle selga panema ja kuuldetoru kaela riputama, et saaks inimese \u00e4ra kuulata.<\/p>

Millest sa unistad?<\/strong><\/p>

Ikka usun, et v\u00e4iksemad osakonnad on paremad, ja unistan, et inimesed saaks \u00f5ues k\u00e4ia ja tegevuses olla. Et neil oleks rohkem teha.<\/p>

Kuidas sa iseenda eest hoolitsesid \u00f5ena t\u00f6\u00f6tades?<\/strong><\/p>

V\u00f5tsin haigusi ja surma kuidagi loomulikult. Ikka aitas hea kollektiiv, kui sai ausalt omavahel r\u00e4\u00e4kida. Ka siis, kui midagi l\u00e4ks valesti.\u00a0<\/p>

Oled juba 2018. aastast venekeelse tugigrupi juht.<\/strong><\/p>

Perede peamine mure on, et nad ei tea, kust abi saada. Vanemal venekeelsel p\u00f5lvkonnal on ka keeleprobleem, nad ei leia \u00f5iget infot \u00fcles.<\/p>

On sul m\u00f5ni soovitus v\u00f5i s\u00f5num neile, kes t\u00f6\u00f6tavad dementsusega inimestega?<\/strong><\/p>

Minu s\u00f5num on see, et me ei tohiks karta, peaksime rohkem suhtlema. Ka s\u00fcgava dementsusega inimestele peab j\u00e4\u00e4ma koht, kus neid m\u00f5istetakse. Me teeme oma t\u00f6\u00f6d ainult siis h\u00e4sti, kui suudame iga kliendi puhul n\u00e4ha haiguse asemel inimest. Isegi parim f\u00fc\u00fcsiline keskkond ei tee midagi ilma professionaalse, toetava ja v\u00e4\u00e4rikust austava meeskonnata.<\/p>

Teija Toivari on Soome p\u00e4ritolu Eesti \u00f5de, kes aastaid t\u00f6\u00f6tanud kunagises diakooniahaiglas.<\/strong><\/h6>

Teija s\u00fcdameasi on olnud toetada m\u00e4luh\u00e4iretega klientide l\u00e4hedasi ja arendada terviklikku hooldust. Uurime Teijalt, miks ta peab dementsusega inimeste puhul ravimit alati viimaseks valikuks ning kuidas on v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rikust austades toetada inimest k\u00f5ige keerulisemateski hooldustoimingutes. Tema kogemus pakub hea v\u00f5rdlusmomendi ja teadmisi dementsusega inimese tegeliku toetamise kohta.<\/p>

Kuidas sai sinust \u00f5de ja kuidas sattusid t\u00f6\u00f6tama dementsusega inimestega?<\/strong><\/p>

\u00d5et\u00f6\u00f6le sattusin nii, et Soomes p\u00f5hikooli 9. klassis oli meil t\u00f6\u00f6varjun\u00e4dal \u2013 tutvumine t\u00f6\u00f6eluga, ise saime koha valida. Minu peres ei olnud \u00fchtegi tervishoiut\u00f6\u00f6tajat tegelikult, aga mulle on alati vanemad inimesed meeldinud. Ma olen vanade vanemate laps, v\u00f5ib-olla seet\u00f5ttu. Mulle meeldis nende lugusid kuulata, nendega r\u00e4\u00e4kida ja siis ma l\u00e4ksingi t\u00f6\u00f6varjuks n\u00e4dalaks ajaks t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes j\u00e4relravi- v\u00f5i \u00f5endusabiosakonda. Ma m\u00e4letan, et sealne hooldust\u00f6\u00f6taja lasi mul teha k\u00f5ike (muidugi mitte ravimeid anda): sain suhelda ja teha hooldustoiminguid, v\u00f5isin katsetada. M\u00f5istsin kohe, et ma sobin v\u00e4ga h\u00e4sti sellele t\u00f6\u00f6le. Hiljem l\u00e4ksingi Soomes \u00f5ppima diakonissi\u00f5eks, seega on mul \u00f5e- ja diakooniaharidus. Ma ei m\u00f5elnud, et l\u00e4heks kirikusse t\u00f6\u00f6le, pigem andis diakooniaharidus mulle terviklikuma pildi, et ma ei n\u00e4eks inimest ainult f\u00fc\u00fcsilise ihuna, vaid m\u00e4rkaks tema juures ka muid aspekte.<\/p>

Siis abiellusin ja kolisin Eestisse, sattusin diakooniahaiglasse t\u00f6\u00f6le. See oli siis t\u00e4iesti uus hooldushaigla ja t\u00f6\u00f6 tundus v\u00e4ga p\u00f5nev. Mulle on alati meeldinud luua midagi, arendada ja n\u00e4ha, et asjad liiguvad edasi. Diakooniahaiglas hakkaski v\u00e4lja arenema kaks suunda: esiteks hospiits surijate ja nende perede toetamiseks ja teiseks m\u00e4luh\u00e4iretega inimeste suund. M\u00e4luh\u00e4irete teema on mulle kogu aeg v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane olnud. Tegin oma magistrit\u00f6\u00f6 m\u00e4luh\u00e4iretega inimeste l\u00e4hedaste kogemustest. Saime Saksamaalt palju koolitust ja mul tekkis hea kontakt Taina Semiga Soomest, tema suhtumine oli v\u00e4ga m\u00f5jus ja l\u00e4henemine terviklik: inimest tuleb toetada ka siis, kui tal on m\u00e4luh\u00e4ired. Ta on ikka seesama isiksus, kes ta varemgi oli.<\/p>

\"\"<\/a><\/p>

Mis on k\u00f5ige t\u00e4htsam t\u00f6\u00f6tades dementsusega inimestega?<\/strong><\/p>

Iga dementsusega inimest tuleb vaadata individuaalselt, s\u00f5ltub ju, millised ajuosad on kahjustunud. Haiguse t\u00e4pset progresseerumist ei tea ka ette. Mis muutub? Kui kiiresti muutub? Isegi kui tead diagnoosi, j\u00e4\u00e4b palju k\u00fcsimusi. \u00dclioluline on siin meeskonnat\u00f6\u00f6, et fookus oleks inimese ja tema pere toetamisel, et ta saaks elada v\u00f5imalikult kaua sellist elu, nagu ta varem on elanud. L\u00e4htuda kasv\u00f5i pisiasjadest, mis on talle olulised ka siis, kui ta enam ei oska seda meile selgitada.<\/p>

Milline on \u00f5e roll selles k\u00f5iges?<\/strong><\/p>

Mina r\u00e4\u00e4giksin hea meelega \u00f5endushooldusest. Hooldajad \u00f5pivad palju sellest, kuidas inimest abistada, kuidas toetada igap\u00e4evast toimetulekut. \u00d5de v\u00f5iks olla meeskonna juht, kes aitaks n\u00e4ha tervikpilti. Kuna hooldekodudes pole arsti, on muidugi oluline ka ravimite pool, \u00f5de on nagu vahendaja, hindamaks ravimite m\u00f5ju ja koosm\u00f5ju ehk kliendi \u00fcldseisundit. On \u00fclioluline, et \u00f5de j\u00e4lgiks inimest, n\u00e4iteks: kas raviskeem on \u00f5ige ja kas mingi ravim sobib kokku \u00fclej\u00e4\u00e4nud ravimitega. \u00d5el peaksid olema teadmised k\u00f5rval- ja koostoimete kohta. Ravim on alati viimane variant ja ka siis peaks doos olema v\u00f5imalikult v\u00e4ike.<\/p>

T\u00f6\u00f6tad nii Eestis kui Soomes. Kuidas meie riikide s\u00fcsteeme v\u00f5rdleksid?<\/strong><\/p>

Kui ma n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen seda aega, kui ise Eestisse tulin ja mul tekkis v\u00f5rdlusmoment Soomega, siis \u00f5dede haridus oli v\u00e4ga erinev. Aga l\u00fchikese ajaga on muidugi palju muutunud. Haridus ja keskkond m\u00f5jutavad. Peale selle veel \u00fchiskonna ootused, traditsioonid, see, kuidas toimivad k\u00e4suliinid. Kindlasti m\u00f5jutab ajalugu.<\/p>

Soome hariduss\u00fcsteemi j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tavad \u00f5enduskodus m\u00e4luh\u00e4iretega inimestega p\u00f5hiliselt abi\u00f5e v\u00e4lja\u00f5ppega inimesed. Neil on samad \u00f5igused ja sama p\u00e4devus, kui meil on \u00f5dedel, ainult et nad ei saa teha keerulisemaid protseduure. Muud oskused on neil olemas, samuti ravimip\u00e4devus. Nad sooritavad t\u00e4pselt samad eksamid nagu tavalised \u00f5ed ja teevad neid iga kolme kuni viie aasta tagant, et p\u00e4devust s\u00e4ilitada. Soomes saab \u00f5de rohkem ka oma \u00fclesandeid ja vastutust jagada.<\/p>

Eestis on meil hooldajad ja \u00f5ed: \u00f5ed teevadki rohkem tehnilist poolt ja dokumenteerivad palju. Lihtne lahendus oleks minu arvates abi\u00f5dede koolitamine. Eestis on nagu \u00fcks \u00f5dede aste puudu.<\/p>

Kuidas tulla toime rahutute klientidega? Mida soovitad?<\/strong><\/p>

Esmalt on ikka vaja teada inimese tausta: olulised s\u00fcndmused tema elus, kas kirik on m\u00e4nginud tema elus rolli. Palju aitab muusika, peab uurima, milline visuaalne abivahend aitaks ja mis teda \u00e4rritab. Dementsusega inimestel on tugevad emotsioonid, nad haaravad \u00f5hust. Eriti veel, kui inimene ei saa aru, mida ja miks sa teed. M\u00f5ni klient on ju v\u00e4ga tundlik kiirete liigutuste, helide suhtes. H\u00e4sti oluline on saavutada kontakt. Sa pead inimest tundma.<\/p>

Mida t\u00e4hendab v\u00e4\u00e4rikus, millest me ikka r\u00e4\u00e4gime?<\/strong><\/p>

Soomes teevad \u00f5ed ka hooldust\u00f6\u00f6d. Kui klient n\u00e4iteks t\u00f5esti ei taha lasta teha hooldustoiminguid oma intiimpiirkonnas, siis on parem olla kahekesi: \u00fcks t\u00f6\u00f6taja kogu aeg rahustab, selgitab. Kogu aeg hindad, kust l\u00e4heb see piir, kas alati peab k\u00f5ike kohe tegema v\u00f5i saab mingi tegevuse l\u00fckata edasi paremale ajale.<\/p>

Kui oluline on \u00f5e roll t\u00f6\u00f6s l\u00e4hedastega?<\/strong><\/p>

K\u00f5ige olulisem on kuulata. P\u00fc\u00fcan alati leida ja r\u00f5hutada seda, mis on h\u00e4sti, mida toredat on juhtunud. L\u00e4hedased n\u00e4evad tihti ainult seda, mida inimene enam ei suuda, meie saame suunata neid n\u00e4gema positiivsetki. Aidata inimesel endal ja tema l\u00e4hedastel n\u00e4ha, mis on praegu h\u00e4sti, mida inimene veel oskab ja millised on need v\u00e4ikesed r\u00f5\u00f5mud ja v\u00f5idud.<\/p>

Ka m\u00e4luh\u00e4irega inimesel esineb hetki, mil ta suudab ennast veel v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4ljendada. On juhtunud, et inimene vaatab sulle otse silma ja t\u00e4nab, et sa temasse nii h\u00e4sti suhtud. Sellised hetked liigutavad s\u00fcdamep\u00f5hjani.<\/p>

Kuidas sa oma vaimse tervise ja heaolu eest hoolitsed?<\/strong><\/p>

Juhtide roll on siin v\u00e4ga suur, eriti otsesel juhil, kes juhib praktilist, igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6d. Oluline on esmalt koolitada juhte, kes suudavad t\u00f6\u00f6tajaid toetada. \u00dcksi ongi v\u00e4ga raske.<\/p>

Aga kui su t\u00f6\u00f6l on t\u00e4hendus, siis see annab j\u00f5udu.<\/p>

Allikas: M\u00e4lestuste Mustrid, lk 14\u201317.\u00a0<\/strong><\/a><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuidas tagada dementsuse eri faasides kliendi maksimaalne aktiivsus? Kuidas \u00e4ra hoida, et hooldajad ei langeks rutiinsete lahenduste l\u00f5ksu? Sellest ja paljust muustki r\u00e4\u00e4gib kunagise diakooniahaigla pika kogemusega vanem\u00f5de Larissa Pivovarova, kes praegu on dementsuse kompetentsikeskuse konsultant-\u00f5de ja venekeelse tugigrupi juht. Uurime, milline on paindliku meeskonna, \u00f5ige suhtumise, lahendustele suunatuse ja \u00f5e roll dementsusega inimeste elukvaliteedi […]<\/p>\n","protected":false},"author":15,"featured_media":20892,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"autor":[],"class_list":["post-20826","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"yoast_head":"\n\u00d5dede t\u00e4htis roll - Dementsuse Kompetentsikeskus<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00d5dede t\u00e4htis roll - Dementsuse Kompetentsikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kuidas tagada dementsuse eri faasides kliendi maksimaalne aktiivsus? Kuidas \u00e4ra hoida, et hooldajad ei langeks rutiinsete lahenduste l\u00f5ksu? Sellest ja paljust muustki r\u00e4\u00e4gib kunagise diakooniahaigla pika kogemusega vanem\u00f5de Larissa Pivovarova, kes praegu on dementsuse kompetentsikeskuse konsultant-\u00f5de ja venekeelse tugigrupi juht. Uurime, milline on paindliku meeskonna, \u00f5ige suhtumise, lahendustele suunatuse ja \u00f5e roll dementsusega inimeste elukvaliteedi […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Dementsuse Kompetentsikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2026-02-03T11:29:25+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-02-03T12:57:33+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"595\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"400\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Ragne Heiste\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Ragne Heiste\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\"},\"author\":{\"name\":\"Ragne Heiste\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400\"},\"headline\":\"\u00d5dede t\u00e4htis roll\",\"datePublished\":\"2026-02-03T11:29:25+00:00\",\"dateModified\":\"2026-02-03T12:57:33+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\"},\"wordCount\":2128,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg\",\"articleSection\":[\"M\u00e4\u00e4ratlemata\"],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\",\"name\":\"\u00d5dede t\u00e4htis roll - Dementsuse Kompetentsikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg\",\"datePublished\":\"2026-02-03T11:29:25+00:00\",\"dateModified\":\"2026-02-03T12:57:33+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg\",\"width\":595,\"height\":400},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Esileht\",\"item\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00d5dede t\u00e4htis roll\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/\",\"name\":\"Dementsuse Kompetentsikeskus\",\"description\":\"dementsuse info ja abi\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization\",\"name\":\"Dementsuse Kompetentsikeskus\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg\",\"caption\":\"Dementsuse Kompetentsikeskus\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/\"}},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400\",\"name\":\"Ragne Heiste\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Ragne Heiste\"},\"url\":\"https:\/\/dementsus.ee\/en\/author\/ragne\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00d5dede t\u00e4htis roll - Dementsuse Kompetentsikeskus","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"\u00d5dede t\u00e4htis roll - Dementsuse Kompetentsikeskus","og_description":"Kuidas tagada dementsuse eri faasides kliendi maksimaalne aktiivsus? Kuidas \u00e4ra hoida, et hooldajad ei langeks rutiinsete lahenduste l\u00f5ksu? Sellest ja paljust muustki r\u00e4\u00e4gib kunagise diakooniahaigla pika kogemusega vanem\u00f5de Larissa Pivovarova, kes praegu on dementsuse kompetentsikeskuse konsultant-\u00f5de ja venekeelse tugigrupi juht. Uurime, milline on paindliku meeskonna, \u00f5ige suhtumise, lahendustele suunatuse ja \u00f5e roll dementsusega inimeste elukvaliteedi […]","og_url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/","og_site_name":"Dementsuse Kompetentsikeskus","article_published_time":"2026-02-03T11:29:25+00:00","article_modified_time":"2026-02-03T12:57:33+00:00","og_image":[{"width":595,"height":400,"url":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Ragne Heiste","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Ragne Heiste","Est. reading time":"11 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/"},"author":{"name":"Ragne Heiste","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400"},"headline":"\u00d5dede t\u00e4htis roll","datePublished":"2026-02-03T11:29:25+00:00","dateModified":"2026-02-03T12:57:33+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/"},"wordCount":2128,"publisher":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg","articleSection":["M\u00e4\u00e4ratlemata"],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/","url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/","name":"\u00d5dede t\u00e4htis roll - Dementsuse Kompetentsikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg","datePublished":"2026-02-03T11:29:25+00:00","dateModified":"2026-02-03T12:57:33+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#primaryimage","url":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg","contentUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/odede-roll-2.jpg","width":595,"height":400},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/odede-tahtis-roll\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Esileht","item":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00d5dede t\u00e4htis roll"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#website","url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/","name":"Dementsuse Kompetentsikeskus","description":"dementsuse info ja abi","publisher":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#organization","name":"Dementsuse Kompetentsikeskus","url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg","contentUrl":"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/07\/ED_logo_kodukale.svg","caption":"Dementsuse Kompetentsikeskus"},"image":{"@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/logo\/image\/"}},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/b61d220dad79260c276ba4eebc900400","name":"Ragne Heiste","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/#\/schema\/person\/image\/","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/7cde9a72bac2fd9241de2d3854317c9226c6b434c5441cf82bfcef7aeed94442?s=96&d=mm&r=g","caption":"Ragne Heiste"},"url":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/author\/ragne\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/15"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20826"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20826\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20901,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20826\/revisions\/20901"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20892"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=20826"},{"taxonomy":"autor","embeddable":true,"href":"https:\/\/dementsus.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/autor?post=20826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}