Uni on keerukas, aktiivselt reguleeritud f\u00fcsioloogiline protsess. Kuigi \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi ts\u00fcklilist vaheldumist on t\u00e4heldatud k\u00f5igis keharakkudes ja uni on tunnistatud ka ainevahetuslikult ja immunoloogiliselt oluliseks, seostub une p\u00f5hiline funktsioon siiski ajutegevusega. Ajutegevuse raskeim p\u00f6\u00f6rdumatu progresseeruv h\u00e4ire, dementsus, on kujunemas k\u00f5igis maailma riikides \u00fcha s\u00fcvenevaks rahvatervise probleemiks. Kuiv\u00f5rd dementsuse ravi on ka kaasajal peamiselt s\u00fcmptomaatiline, mitte p\u00f5hjuslik, on teadlaste ja arstide huvi p\u00f6\u00f6rdunud muuhulgas une kui m\u00e4lu- ja \u00f5ppimisv\u00f5ime parandamisega seostuva ennetus- ja ravisihtm\u00e4rgi poole.<\/p>\n
Uni ja \u00e4rkvelolek on kogu organismi kaks v\u00e4ga erinevat olekut, mida reguleerivad erinevad ajuosad ja keemilised virgatsained. Uni jaguneb nn aeglaste ajulainetega ehk mitte-REM ning REM-uneks (ingl k rapid eye movement<\/em>) vastavalt kiirete silmaliigutuste puudumisele v\u00f5i esinemisele. REM-unefaasiga kaasnevad unen\u00e4od. Une k\u00f5iki f\u00fcsioloogilisi funktsioone ei ole l\u00f5puni v\u00e4lja selgitatud, kuigi aju tasandil on unel kindel roll taastumisprotsessides ning \u00f5pitu kinnistamises. Keha \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi reguleerib nn bioloogilise kellana h\u00fcpotalamus, mis edastab s\u00fcnkroniseerivaid signaale ajju ja mujale organitesse vastavalt silma kaudu sisenenud valguse hulgale (Mohawk et al<\/em>., 2012). Inimesel alluvad f\u00fcsioloogilised ja k\u00e4itumuslikud ts\u00fcklid 24-tunnise perioodi r\u00fctmile (Musiek, 2015).<\/p>\n Normip\u00e4rast vananemist iseloomustavad muutused une struktuuris ja kvaliteedis. Une kvaliteet langeb peale 60. eluaastat keskmiselt 3% aastak\u00fcmne kohta, samas kui muudatused unestruktuuris leiavad aset j\u00e4rkj\u00e4rguliselt ning hakkavad ilmnema juba noores t\u00e4iskasvanueas. Vanemaks saades v\u00e4heneb s\u00fcgava une ja REM-une osakaal; sagenevad uneaegsed \u00e4rkamised, mis killustavad und (Lyashenko et al<\/em>., 2016). Osaliselt on see seotud pimeduse hormooni melatoniini \u00f5htuse erituse v\u00e4henemisega. Nii uinumise kui \u00e4rkamise kellaaeg (unefaas) v\u00f5ib vanemas eas nihkuda varasemaks, mis t\u00f5en\u00e4oliselt peegeldab “normaalset”, f\u00fcsioloogilist vananemist (Bliwise, 1993). P\u00e4evast tukastamist peetakse vanusega kaasnevaks muutuseks. Liigunisust aga, mis v\u00f5ib avalduda p\u00e4evaste uinakutena, esineb tervetel eakatel oluliselt harvem kui kaasuvate kehaliste ja vaimsete haigustega vanuritel (Lyashenko et al<\/em>., 2016).<\/p>\n Tuleb r\u00f5hutada, et k\u00f5rgem vanus on ka meeleoluh\u00e4irete riskiteguriks. Depressiooni aga, millega kaasnevad sageli erinevad unekaebused (eriti unetus v\u00f5i liigunisus), v\u00f5ib olla raske eristada kergest kognitiivsest h\u00e4irest ning varasest dementsusest. Praktikas esineb depressiooni sageli just dementsuse algstaadiumis. On isegi \u00fcllatav, et depressiooni puhune unestruktuuri h\u00e4irumine eakatel v\u00f5ib olla isegi s\u00fcgavam kui dementsuse puhul, nagu 65 aastat tagasi esmakordselt kirjeldati (Ginzberg et al., 1955). Hilisemad uuringud on seda kinnitanud (Reynolds et al.,<\/em> 1983). Seega v\u00f5ib eakal isikul, kellel esinevad depressiooni, kognitiivsete v\u00f5imete languse ja uneh\u00e4irete s\u00fcmptomid, olla \u00f5igustatud esmalt meeleoluh\u00e4ire ravi koos vastava unen\u00f5ustamisega.<\/p>\n Unestruktuuri ja une-\u00e4rkveloleku ts\u00fckli h\u00e4ired on tavap\u00e4raseks varaseks dementsusega kulgevate neurodegeneratiivsete haiguste (Alzheimeri t\u00f5bi, Parkinsoni t\u00f5bi, Huntigtnoni t\u00f5bi, multis\u00fcsteemne atroofia, dementsus Lewy kehakestega jm) s\u00fcmptomiks. Uneh\u00e4irete aluseks nende haiguste puhul on und ja \u00e4rkvelolekut juhtivate ajurakkude aeglane, kuid p\u00f6\u00f6rdumatu h\u00e4ving (Abbott & Videnovic, 2016). On n\u00e4idatud, et ka dementsust mitte p\u00f5devatel vanemaealistel on m\u00e4lu h\u00e4irumine ja teatud ajukoore osade \u00f5henemine seotud s\u00fcgava une v\u00e4henemisega (Mander et al.<\/em>, 2013).<\/p>\n Alzheimeri t\u00f5bi (AT) on sagedaseim dementsust p\u00f5hjustav neurodegeneratiivne haigus. Progresseeruva haigusena p\u00f5hjustab AT j\u00e4rkj\u00e4rgulist m\u00e4lu, igap\u00e4evaste oskuste, visuaalruumiliste v\u00f5imete ja isiksuse h\u00e4\u00e4bumist. \u00d6iseid \u00e4rkamisi ja \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi h\u00e4irumist peetakse lisaks m\u00e4luprobleemidele samuti AT p\u00f5his\u00fcmptomeiks. Need v\u00f5ivad avalduda juba AT varases faasis ning edaspidi on nende raskusaste seoses dementsuse raskusastmega, p\u00f5hjustades probleeme l\u00e4hedastele ja hooldajatele. Kuni 82%-l AT patsientidest on sagedasi \u00f6iseid \u00e4rkamisi ning 34% patsientidest \u00e4rkab \u00f6\u00f6sel veendumusega, et on p\u00e4ev (Lyashenko et al<\/em>., 2016). S\u00fcgava AT-ga haigetele on omane t\u00e4iesti ebaregulaarne une-\u00e4rkveloleku ts\u00fckkel (nt kolm v\u00f5i neli \u00e4rkvelolekuga vahelduvat pikemat uneperioodi 24 tunni jooksul). Iseloomulik on ka nn p\u00e4ikeseloojangu fenomen (ingl k sundowning<\/em>), mis t\u00e4hendab segasuse ja arevuse s\u00fcvenemist \u00f5htupoolikul. Unere\u017eiimi s\u00fcgav h\u00e4irumine nagu ka pikem voodis veedetud aeg ennustab AT puhul negatiivset \u00fcldist prognoosi (Abbott & Videnovic, 2016).<\/p>\n Ka nt Parkinsoni ja Huntingtoni t\u00f5ve kliinilises pildis on uneh\u00e4ired iseloomulikud. Parkinsoni t\u00f5ve (PT) korral esineb uneh\u00e4ireid kuni 90%-l patsientidest (Abbott & Videnovic, 2016). Sagedasemateks uneh\u00e4ireteks PT puhul on REM-uneaegne k\u00e4itumish\u00e4ire (ingl k REM-sleep behaviour disorder<\/em> e RBD), p\u00e4evane liigunisus (uneatakid) ja une killustumine. Parkinsoni t\u00f5vega haiged v\u00f5ivad unen\u00e4gusid v\u00e4lja elades end v\u00f5i voodikaaslast vigastada, kuna normip\u00e4rane lihastoonuse kadu REM-une ajal on neil h\u00e4irunud. PT-puhune p\u00e4evane liigunisus v\u00f5ib olla tingitud nii haigusest kui ravimitest ravimitest. Une killustumises m\u00e4ngivad PT puhul rolli \u00f6ine j\u00e4ikus ja ravimid, aga ka kaasuvad meeleoluh\u00e4ired, valu jm s\u00fcmptomid (Lyashenko et al<\/em>., 2016).<\/p>\n Epidemioloogilised uuringud viitavad, et \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmide madaldumine vanemas eas v\u00f5ib ette ennustada dementsuse kujunemist (Tranah et al.,<\/em> 2011). Sellest tulenevalt on s\u00f5nastatud oletus uneh\u00e4iretest kui dementsusega kulgevate haiguste mehhanismi \u00fchest osast.<\/p>\n Unetus ehk insomnia on statistiliselt seotud suurenenud dementsuse riskiga (Hung et al.,<\/em> 2018), kuid selle mehhanismid on olnud pikka aega ebaselged. Suurt elevust ja huvi unetuse ja Alzheimeri t\u00f5ve seoste vastu on tekitanud aju nn gl\u00fcmfaatilise s\u00fcsteemi (nimetus on tuletatud analoogiast l\u00fcmfis\u00fcsteemiga) hiljutine avastamine (Iliff et al.,<\/em> 2012). Gl\u00fcmfaatiline s\u00fcsteem v\u00f5imaldab peaajuvedeliku ehk liikvori abil ajust v\u00e4lja transportida n\u00e4rvirakkude vahelisest vedelikust toksilisi ainevahetuse j\u00e4\u00e4ke nagu \u03b2-am\u00fcloidpeptiid ja tau-valk. Huvitaval kombel toimib gl\u00fcmfaatiline s\u00fcsteem \u00e4rkvelolekus kuni kaks korda aeglasemalt kui unes (Abbott & Videnovic, 2016). Kuna enamik dementsuseni viivaid neurodegeneratiivseid haigusi kulgeb toksiliste valkude kuhjumisega ajus, r\u00f5hutab antud avastus nii t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku une potentsiaalset rolli n\u00e4rvihaiguste ennetuses kui ka viitab v\u00f5imalikele seni avastamata haigusmehhanismidele.<\/p>\n Ka teised uneh\u00e4ired v\u00f5ivad m\u00f5jutada kognitiivseid v\u00f5imeid. Obstruktiivne uneapnoe e unel\u00e4mbust\u00f5bi on levinud uneh\u00e4ire, mille all kannatab kuni 19% mehi ja kuni 15% naisi. \u00dclemiste hingamisteede osalise v\u00f5i t\u00e4ieliku sulgumiste t\u00f5ttu p\u00f5hjustab uneapnoe \u00f6iseid hapnikuvaeguse episoode ning \u00f6iseid \u00e4rkamisi. Nendest teguritest tingitud une h\u00e4irumise ja p\u00e4evase v\u00e4simus p\u00e4rsivad m\u00f5tlemisv\u00f5imet ja t\u00e4helepanu v\u00f5rreldavalt unepuudusega. Pikaajaline ravimata uneapnoe v\u00f5ib p\u00f5hjustada oluliste ajustruktuuride, sh hipokampuse mahu v\u00e4henemist ja \u00f5ppimisv\u00f5ime ning m\u00e4lu halvenemist. Osaliselt on need muutused raviga taasp\u00f6\u00f6rduvad (Abbott & Videnovic, 2016).<\/p>\n Huvitaval kombel on ka uinutite pikaajalist kasutamist seostatud kognitiivsete h\u00e4iretega. Keskealistel unetuse all kannatavatel isikutel (vanuses 50-65), kes kasutavad pikatoimelisi uinuteid suurtes annustes, t\u00f5useb dementsuse risk (Chen et al<\/em>., 2012).<\/p>\n Vananemisega kaasnevad muutused unestruktuuris peegeldavad f\u00fcsioloogilisi protsesse. Neurodegeneratiivsete haigustega kaasneva une-\u00e4rkveloleku r\u00fctmi h\u00e4irumine ja une killustumine v\u00f5ivad olla n\u00e4rvihaiguse varaseks s\u00fcmptomiks. Neurodegeneratsiooni v\u00f5imendavaiks tegureiks v\u00f5ivad olla nii primaarsed uneh\u00e4ired kui uinutid.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Uni on keerukas, aktiivselt reguleeritud f\u00fcsioloogiline protsess. Kuigi \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi ts\u00fcklilist vaheldumist on t\u00e4heldatud k\u00f5igis keharakkudes ja uni on tunnistatud ka ainevahetuslikult ja immunoloogiliselt oluliseks, seostub une p\u00f5hiline funktsioon siiski ajutegevusega. Ajutegevuse raskeim p\u00f6\u00f6rdumatu progresseeruv h\u00e4ire, dementsus, on kujunemas k\u00f5igis maailma riikides \u00fcha s\u00fcvenevaks rahvatervise probleemiks. Kuiv\u00f5rd dementsuse ravi on ka kaasajal peamiselt s\u00fcmptomaatiline, mitte p\u00f5hjuslik, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"autor":[],"class_list":["post-2571","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"yoast_head":"\nUnestruktuuri muutused vananedes<\/h3>\n
Une h\u00e4irumine neurodegeneratiivsete haiguste korral<\/h3>\n
Uneh\u00e4ired kui dementsuse riskitegur<\/h3>\n
Kokkuv\u00f5tteks<\/h3>\n
Kirjandus:<\/h3>\n
\n