Viljandis septembrikuus toimunud teabep\u00e4eval “Professionaalsuse, seaduslikkuse ja inimlikkuse haprad piirid” \u00a0arutati kohati tuliseltki selle \u00fcle, kas ja kuidas tohib piirata patsientide ja hoolekandeasutuste klientide liikumisvabadust, kes otsustab ohjeldamismeetodite \u00fcle ning mida t\u00e4hendab eraelu puutumatus asutuses.<\/p>\n
Haigla ja hoolekandeasutus k\u00f5nnivad m\u00f6\u00f6da peenikest n\u00f6\u00f6ri, kus \u00fchel pool on kohustus tagada patsiendi-kliendi ohutus ja turvalisus ning teisel pool keeld piirata tema isikuvabadusi. K\u00fcsimusi teema kohta on palju, seadusandlus on samal ajal \u00f5huke, seal puuduvad isegi v\u00f5imalused anda v\u00e4lja juhiseid v\u00f5i juhendmaterjale, mida j\u00e4rgida.<\/p>\n
Oma vaate andsid \u00d5iguskantsleri Kantselei kontrollk\u00e4ikude osakonna juhataja Indrek-Ivar M\u00e4\u00e4rits ja geriaater Anu Ilp. Indrek-Ivar M\u00e4\u00e4rits selgitas, mida \u00fctleb isikuvabaduse ja selle piiramise kohta EV P\u00f5hiseadus, mida reguleerib tsiviil\u00f5igus ning eriseadused. Isiku vabadust ei saa piirata hooldusvajaduse t\u00f5ttu. \u00dcldhooldusteenusel olevat inimest ei tohi panna luku taha v\u00f5i kinni siduda, k\u00fcll tohib tema turvalisuse huvides kasutada sobivaid meetmeid nt kukkumise ennetamiseks. Eraelu puutumatus t\u00e4hendab muuhulgas v\u00e4\u00e4rikat kohtlemist hooldustoimingute tegemisel ja abistamisel ning \u00f5igust olla soovi korral \u00fcksi. Lisaks k\u00e4sitles ettekanne, milliseid v\u00f5imalusi annab volikiri ja mida t\u00e4hendab eestkoste.<\/p>\n
Anu Ilp keskendus ohjeldamismeetoditele raviasutustes. Tuli nentida, et nii seadusandlust, \u00f5iguskirjandust kui kohtupraktikat napib. Arusaamisv\u00f5imelise patsiendi puhul on ravimisel k\u00f5ige olulisem inimese vaba tahte ja n\u00f5usolek protseduuridega, sh ohjeldamismeetoditega. Keerulisem on olukord siis, kui inimene ei ole arusaamisv\u00f5imeline.<\/p>\n
P\u00e4eva teine pool keskendus v\u00e4\u00e4rikale elul\u00f5pule, palliatiivsele ning elul\u00f5pu ravile ja \u00f5igusele sellest keelduda.<\/p>\n
Kaplan Katri Aaslav-Tepandi ettekandest j\u00e4i k\u00f5lama inimv\u00e4\u00e4rikuse austamine \u2013 inimene on v\u00e4\u00e4rikas ja v\u00e4\u00e4rt s\u00f5ltumata sellest, milline on tema tervis v\u00f5i abivajaduse suurus.\u00a0 V\u00e4\u00e4rikust ei v\u00e4henda haigus v\u00f5i abitus.<\/p>\n
Dr Jelena Leibur Tallinna Diakooniahaiglast r\u00e4\u00e4kis sellest, milliseid p\u00f5him\u00f5tteid kasutatakse palliatiivses ravis, millist meeskonda see eeldab,\u00a0 mis on patsiendi enesem\u00e4\u00e4rmis\u00f5igus. Tulevikujuhised annavad v\u00f5imaluse m\u00f5elda l\u00e4bi ja panna kirja suunised, kuidas teha inimese kohta ravi- ja hooldusotsuseid siis, kui ta enam ise neid anda suuda. Tulevikujuhiste osas oleme arutelude staadiumis \u2013 kes ja kuidas neid koostab ning kuidas need j\u00f5uavad tervishoiut\u00f6\u00f6tajateni, tuleb alles lahendada.<\/p>\n