Viimastel aastak\u00fcmnetel on muuseumid \u00fcle maailma hakanud aina enam \u00fcmberm\u00f5testama oma funktsioone. P\u00e4randi hoidmise ja vahendamise k\u00f5rval on t\u00e4htsaks muutunud ka muuseumide sotsiaalsed rollid. Muuseumide sihtgrupid ja v\u00f5imalused sotsiaalsete ja harivate tegevuste pakkumisel on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
Sotsiaalsed muuseumid pakuvad heaolu loovaid programme ka dementsusega inimestele ja nende l\u00e4hedastele<\/em><\/p>\n 21. sajandi uue museoloogia alane kirjandus t\u00f5stab esile \u201e\u00fchiskondlikult kasuliku\u201c ja \u201esotsiaalse muuseumi\u201c kontseptsiooni (Sandell, 2002), millest l\u00e4htuvalt tuleb muuseumideski seada inimeste vajadused ja huvid kesksele kohale. Selle arengusuuna kontekstis on aina rohkem muuseume Ameerika \u00dchendriikides, Kesk-Euroopas (peamiselt Hollandis ja Taanis) ning Suurbritannias hakanud teadlikumalt panustama inimeste tervist ja heaolu suurendavatesse tegevustesse, sealhulgas ka n\u00e4iteks eakatele ja puudega inimeste algatustesse.<\/p>\n Mitmed rahvusvahelised uurimused kunstimuuseumides (Chancellor, 2014; Camic, 2014, 2016) t\u00f5stavad esile muuseumides loodud programmide positiivset m\u00f5ju dementsusega inimeste ja nende l\u00e4hedaste subjektiivsele elukvaliteedile, mille komponentideks on vaimne, f\u00fc\u00fcsiline ja sotsiaalne heaolu (WHO, 2020). Kuulsaim n\u00e4ide on New Yorgi moodsa kunsti muuseum (MoMa), mis algatas 2006. aastal Alzheimeri t\u00f5vega eakatele ja nende l\u00e4hedastele loodud muuseumiprogrammi \u201eMeet Me\u201c.<\/a> MoMa on olnud eeskujuks mitmetele teistele muuseumidele \u00fcle Euroopa, loomaks muuseumiprojekte dementsuss\u00fcndroomiga eakatele ja nende l\u00e4hedastele.<\/p>\n Oma museoloogia magistri\u00f5pingute k\u00f5rval Glasgow \u00dclikoolis Suurbritannias \u0160otimaal olin 2016. aastal vabatahtlik Kelvingrove\u00b4i kunstimuuseumis. Koost\u00f6\u00f6s Alzheimer Scotland<\/a> organisatsiooniga korraldasime iga kuu dementsusega inimestele ja nende l\u00e4hedastele arendavaid ja loovaid muuseumik\u00fclastusi. Programmi esimeses osas toimus muuseumi ekspositsioonis valitud kunstiteoseid tutvustav ekskursioon ja hiljem k\u00e4eline tegevus haridusklassis. N\u00e4gin, kuiv\u00f5rd positiivne m\u00f5ju v\u00f5ib sellisel muuseumiprogrammil olla osalejatele, v\u00f5imaldades neil harivas keskkonnas kokku saada ja omavahel suhelda ning panna k\u00e4ed k\u00fclge uute ja huvitavate loovtegevuste elluviimisel. Kunsti vaatlemine ja lisaks ka loomine ergutas ajutegevust ja suunas dementsusega inimesi oma mineviku s\u00fcndmusi meenutama. Teisalt on kunstitegevustel t\u00e4htis roll f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse t\u00f5stmisel, arendades k\u00e4te motoorikat ja ajutegevust, mille tulemusel meenuvad m\u00e4lestused ja paranevad \u00fchtlasi ka k\u00e4elised oskused. Programm pakub osalejatele seejuures ka sotsiaalset kaasatust – sotsiaalsete sidemete tugevnemist dementsusega inimeste ja omastehooldajate vahel ning kogemuste jagamist teiste osalejatega.<\/p>\n \u201eTaaskohtumised\u201c kui esimene dementsusega inimestele ja nende l\u00e4hedastele suunatud muuseumiprogramm Eestis<\/em><\/p>\n Kantar Emori poolt l\u00e4biviidud \u201eMuuseumide ja raamatukogude k\u00fclastajate ja mittek\u00fclastajate uuringust\u201c selgus, et ka Eesti inimesed ootavad muuseumidelt heaoluga seotud tegevusi (AS EMOR, 2018). Aina enam on Eesti muuseumid selles suunas ka liikunud ning algatanud inimeste tervist edendavaid programme. Selle n\u00e4iteks on koolikiusamise ennetamise teemal loodud haridusprogramm \u201cKunstiga kiusamise vastu\u201c<\/a> Tartu Kunstimuuseumis, pimedatele ja vaegn\u00e4gijatele haridusprogramm \u201eKunst \u201eN\u00e4htavaks\u201c!\u201c<\/a> Adamson-Ericu muuseumis ja vaimse tervise muredega inimestele suunatud koost\u00f6\u00f6projekt<\/a> Eesti Rahva Muuseumi ja T\u00dc Kliinikumi ps\u00fchhiaatriakliiniku vahel.<\/p>\n Esimesi samme dementsusega eakate kaasamiseks on teinud Eesti Kunstimuuseumi \u00fcks filiaalidest – Kumu Kunstimuuseum. Olles 2017. aastal Kumus vabatahtlik, algatasime hariduskeskuse juhataja Mary-Ann Talvistu ja tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmetsaga dementsuss\u00fcndroomiga inimestele ja nende l\u00e4hedastele suunatud muuseumiprogrammi \u201eTaaskohtumised\u201c.<\/a> Eesm\u00e4rk on l\u00e4bi lugude jutustamise ja kunstiteraapiliste v\u00f5tete pakkuda osalejatele arendavaid tegevusi. Programmi esimeses osas toimus ekskursioon muuseumi n\u00e4itusesaalis ja seej\u00e4rel k\u00e4eline tegevus haridusklassis. N\u00e4gin seda r\u00f5\u00f5mu ja positiivset elamust, mida programm osalejatele pakkus ja seel\u00e4bi tekkis m\u00f5te sarnaste muuseumiprogrammide loomeks ka teistes Eesti muuseumides. Sellest inspireerituna astusin Tartu \u00dclikooli Kultuuriteaduste instituudi etnoloogia eriala doktorandiks, eesm\u00e4rgiga uurida dementsusega eakatele loodavaid muuseumiprogramme l\u00e4hemalt ja p\u00fc\u00fcda oma teadustegevuse kaudu algatada samalaadseid projekte teistes Eesti muuseumides.<\/p>\n Kuigi muuseumide ampluaa on Eestis v\u00e4ga lai, siis uurimisv\u00e4lja valisin k\u00f5ige suuremad muuseumid, mis eksponeerivad Eesti rahva ajaloolist, etnograafilist ja kunstiajalooga seotud kultuurip\u00e4randit. Nimelt esimene \u00f5ppeaasta viisin l\u00e4bi intervjuud Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumis. Vestlesin kokku kaheksa muuseumit\u00f6\u00f6tajaga, kes on muuseumi haridusosakonnas seotud programmide loomega v\u00f5i vastutavad muuseumi arendustegevuse eest. Lisaks intervjueerisin kolme tegevusterapeuti (Hanna-Stiina Heinmetsa, Liis Kroonm\u00e4ed, Talvi Toomi), kes puutuvad oma t\u00f6\u00f6s dementsusega eakatega kokku. Oma valimisse kaasasin ka kultuuriministeeriumi muuseumin\u00f5unik Marju Reismaa ja tollase sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna n\u00f5uniku Ren\u00e9 Randveri.<\/p>\n Rahaliste v\u00f5imaluste olemasolu p\u00e4rsib sotsiaalsete muuseumiprogrammide arendamist<\/em><\/p>\n V\u00e4lit\u00f6\u00f6 tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et enamus intervjueeritud Eesti muusemit\u00f6\u00f6tajatel varasem kogemus dementsusega eakatega puudub. Kahel muuseumit\u00f6\u00f6tajal oli omal perekondlik kokkupuude olemas. Vaatamata varasemase kogemuse puudumisele, on muuseumid huvitatud uute programmide loomisest dementsusega eakatele ja nende l\u00e4hedastele. Dementsusega inimesi n\u00e4hakse osana muuseumi eakate sihtgrupist ja erivajadusega k\u00fclastajatest. Minu uurimuse tulemusel joonistusid v\u00e4lja ka v\u00e4ljakutsed, mida tuleks arvestada uute muuseumiprogrammide loomel. Peamine k\u00fcsimus puudutab rahastust. Muuseumit\u00f6\u00f6tajad n\u00e4evad v\u00f5imalust luua programme muuseumi eelarvest riigi poolt antud tegevustoetuse kaudu. Teisalt peetakse v\u00f5imaluseks projektirahastusi, mida enamus uuritavaid pidas isegi t\u00f5en\u00e4olisemaks. \u00dchtlasi selgus, et intervjueeritavatel puudub konkreetne teadmine, kust taoliste sotsiaalprojektide jaoks toetust taotleda. Kultuuri- ja sotsiaalministeeriumi esindajatega vesteldes selguski, et hetkel ei ole ministeeriumid muuseumide sotsiaalset potentsiaali piisavalt teadvustanud ja sellist rahastusallikat ei ole loodud, mis toetaks sotsiaalse suunitlusega programme Eesti muuseumides. \u00dchtlasi ei ole veel koostatud muuseumit\u00f6\u00f6tajatele suunda andvaid arengudokumente, kus oleks v\u00e4lja toodud tegevuskava muuseumide sotsiaalse v\u00e4\u00e4rtuse elluviimiseks. Muuseumit\u00f6\u00f6tajate t\u00f5id v\u00e4lja m\u00f5tte, et riik v\u00f5iks luua eraldi rahastusallika taoliste sotsiaalsete teemadega seotud projektide taotlustele. \u00dcks v\u00f5imalus seda teha oleks pakkuda vastava suunitlusega rahastuse v\u00f5imalusi, mida tehakse n\u00e4iteks Suurbritannias Arts Council England<\/a> rahastusp\u00f5him\u00f5tete kaudu.<\/p>\n Teadusuuringus osalemine annab v\u00f5imaluse luua elulooraamat ning jagada oma m\u00e4lestusi ja kogemusi <\/em><\/p>\n K\u00e4esolevalt on alanud minu teine doktorantuuri \u00f5ppeaasta ja kutsun k\u00f5iki l\u00e4hedasi osalema uuringus \u201eDementsuse s\u00fcndroomiga eakad ja nende l\u00e4hedased muuseumide sihtgrupina: ligip\u00e4\u00e4setavus, koosloome ja heaolu\u201c. Mind huvitavad dementsusega inimese elulugu ja m\u00e4lestused. Mida annab teile minu uuringus osalemine?<\/p>\n Uuringu esimeses etapis vestlen teie l\u00e4hedasega, kellel on diagnoositud algstaadiumis dementsus. Soovin saada teada, millised on olnud dementsusega inimese elu olulisemad etapid, peamised m\u00e4lestused ja esemed. Uuringu teine etapp toimub Eesti Rahva Muuseumis, kus t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja uue muuseumiprogrammi, mis p\u00f5hineb kogutud elulugudel. Selle programmi keskmes on lugude ja m\u00e4lestuste jutustamine muuseumi esemete abil ning k\u00e4eliste tegevuste l\u00e4biviimine muuseumi haridusklassis. Programmi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise viimases faasis on uurimuses osalejad oodatud Eesti Rahva Muuseumisse, et programmi \u00fchiselt testida. Teil on \u00f5igus soovi korral loobuda uuringus osalemisest igas uuringu etapis.<\/p>\n Uuringus osaleda soovivatel l\u00e4hedastel palun v\u00f5tta kontakti: Anna-Kristina R\u00e4tsep<\/strong>, e-maili teel anna.kristinar@gmail.com<\/strong> telefonil 56611245<\/strong><\/p>\n <\/p>\n\n