Paljud l\u00e4hedased satuvad olukorda, kus nad peavad oma pereliiget esindama, kuid nad ei tea, kuidas seda teha. Mis vahe on volikirjal ja eestkostel? Millal on \u00f5ige aeg eestkoste seadmiseks? Millised \u00fclesanded on eestkostjal? Esindus\u00f5igusega seotud teemadel jagas selgitusi Desiree O\u00dc jurist Tiina M\u00f6lder.<\/p>\n
Volituse ja eestkoste erinevused<\/strong><\/p>\n Kui inimene oma tervisliku seisundi t\u00f5ttu enam ise ennast esindada ei saa, on vajalik esindus\u00f5igus kellelegi \u00fcle anda. Seda saab teha volitusega. Volitus antakse \u00fcle volikirjaga kas \u00fcheks konkreetseks toiminguks v\u00f5i mitmeks erinevaks toiminguks. V\u00f5imalik on anda ka volikiri, mille alusel on esindajal \u00f5igus esindada k\u00f5igis toimingutes.<\/p>\n Volituse andmise puhul j\u00e4\u00e4b t\u00e4iemahuline tegutsemis\u00f5igus inimesele endale, eestkoste seadmisel aga inimesele eestkostes seatud osas tegutsemis\u00f5igust ei j\u00e4\u00e4. N\u00e4iteks, kui eestkoste on seatud t\u00e4ismahus varaliste tehingute osas, siis eestkostetav ei saa enam ise pangakontoris tehinguid teha, sh ka uut pangakaarti tellida v\u00f5i lepinguid s\u00f5lmida ja muuta.<\/p>\n Volitus tehakse konkreetse toimingu tegemiseks <\/strong><\/p>\n Volituse andmine on asjakohane, kui isik oma k\u00f5rge vanuse, f\u00fc\u00fcsilise puude v\u00f5i muu asjaolu t\u00f5ttu ei ole v\u00f5imeline k\u00f5ikide igap\u00e4evaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid kelle v\u00f5imes oma tahet vabalt m\u00e4\u00e4rata ja tehingute tagaj\u00e4rgi m\u00f5ista ei ole kahtlust.<\/p>\n Volituse saab anda konkreetseks tehinguks v\u00f5i konkreetse asutusega suhtlemiseks. N\u00e4iteks v\u00f5ib isik anda volituse tema elukoha korteri\u00fchistuga suhtlemiseks.<\/p>\n Volituse v\u00f5ib anda vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist v\u00f5imaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud v\u00f5i notariaalselt t\u00f5estatud vormis). \u00a0Milline volituse andmise vorm on n\u00f5utav, s\u00f5ltub asutusest, kelle ees esindamiseks volitused antakse.<\/p>\n Notariaalne volikiri keerulisemate ja mitmete tegevuste tegemiseks<\/strong><\/p>\n Kinnisasjade v\u00f5\u00f5randamise, koormamise, jagamise v\u00f5i muul viisil k\u00e4sutamise volikirja andmiseks tuleb volitajal p\u00f6\u00f6rduda notari poole. Volikiri peab olema notariaalselt t\u00f5estatud ka p\u00e4rimismenetluses osalemiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale v\u00e4ljamaksmisele kuuluva pensioni vastuv\u00f5tmiseks ja mitmete muude tehingute tegemisel. Samuti peab volikiri olema notariaalselt t\u00f5estatud, kui \u00fche volikirjaga soovitakse anda volitusi erinevate asutustega suhtlemiseks v\u00f5i soovitakse niinimetatud \u00fcldvolikirja.<\/p>\n Notar kontrollib isikuga vesteldes, kas isik m\u00f5istab tehingu t\u00e4hendust ja selle v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi ja kas volituste andmine ja antavate volituste ulatus vastab isiku tegelikule tahtele.<\/p>\n Eestkoste m\u00e4\u00e4ramine<\/strong><\/p>\n Eestkostet vajab inimene, kes ei suuda oma tegudest aru saada v\u00f5i neid juhtida. Eestkostja m\u00e4\u00e4ramiseks tuleb kohtul tuvastada, kas ja millises osas on isiku teov\u00f5ime piiratud.<\/p>\n Perekonnaseadus s\u00e4testab, et kui t\u00e4isealine isik ei suuda haiguse v\u00f5i h\u00e4ire t\u00f5ttu kestvalt oma tegudest aru saada v\u00f5i neid juhtida, m\u00e4\u00e4rab kohus talle eestkostja. Seega ei piisa eestkoste seadmise eelduseks pelgalt diagnoosist, vaid isikul peab olema diagnoosist tulenevalt ka kestev suutmatus tehinguid m\u00f5ista. Eestkoste m\u00e4\u00e4ramise saab algatada vanem, abikaasa, t\u00e4isealine laps, kohalik omavalitsus v\u00f5i kohus ise.<\/p>\n Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta j\u00e4rel, kas eestkoste j\u00e4tkumine eestkostetava \u00fcle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja \u00fclesandeid laiendada v\u00f5i kitsendada, tehes selle kohta m\u00e4\u00e4ruse.<\/p>\n Eestkostja<\/strong><\/p>\n T\u00e4isealise isiku eestkostjaks m\u00e4\u00e4ratakse f\u00fc\u00fcsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja v\u00f5imetelt sobib m\u00e4\u00e4ratud \u00fclesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat m\u00e4\u00e4rates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostjaks ei v\u00f5i m\u00e4\u00e4rata selle tervishoiu-, hoolekande- v\u00f5i haridusasutuse t\u00f6\u00f6tajat, kus t\u00e4isealine elab. F\u00fc\u00fcsilise ja juriidilise isiku v\u00f5ib eestkostjaks m\u00e4\u00e4rata vaid tema n\u00f5usolekul.<\/p>\n V\u00f5imalusel peaks alati eelistama kohaliku omavalitsuse asemel eestkostjana f\u00fc\u00fcsilist isikut v\u00f5i sobiva f\u00fc\u00fcsilise isiku puudumisel juriidilist isikut. Kui aga sobivat f\u00fc\u00fcsilist v\u00f5i juriidilist isikut ei leita, m\u00e4\u00e4ratakse eestkostjaks kohaliku omavalistuse esindaja.<\/p>\n Eestkoste ulatus<\/strong><\/p>\n T\u00e4isealise isiku teov\u00f5ime piiramise ulatus s\u00f5ltub eelk\u00f5ige tema vaimse tervise seisundist. On oluline, et teov\u00f5imet piirataks ja eestkoste seataks vaid selles ulatuses, milles see on h\u00e4davajalik ning isiku teov\u00f5ime t\u00e4ielik piiramine peaks olema erandjuhtum.<\/p>\n Isikul v\u00f5ib seega olla ka \u00fcksnes osaliselt piiratud teov\u00f5ime, s.o. osas, milles ta vaimse tervise seisundi t\u00f5ttu ei suuda arukalt tegutseda. Neis k\u00fcsimustes, kus isik saab oma tegude t\u00e4hendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teov\u00f5ime piiratud, st neis k\u00fcsimustes tuleb austada isiku \u00f5igust vabale eneseteostusele ning selles osas v\u00f5ib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu v\u00f5tta.<\/p>\n Eestkoste seadmisel v\u00f5ib kohus j\u00e4tta isikule alles \u00f5iguse ilma eestkostja n\u00f5usolekuta sooritada tehinguid, mille koguv\u00e4\u00e4rtus ei \u00fcleta teatud kindlat summat kuus.\u00a0Kui eestkostetavale on antud v\u00f5imalus teha iseseisvalt pisitehinguid, ei ole eestkostet seatud k\u00f5igi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimis\u00f5iguse osas teov\u00f5imetu.<\/p>\n Kui kohus seab eestkoste eestkostetava k\u00f5igi asjade ajamiseks v\u00f5i kui eestkostja \u00fclesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimis\u00f5iguse osas teov\u00f5imetuks ja ta kaotab h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse.<\/p>\n Kohalik omavalitsus selgitab v\u00e4lja eestkostja sobivuse<\/strong><\/p>\n Kohaliku omavalitsuse \u00fclesanne on selgitada v\u00e4lja sobiv eestkostjakandidaat ning kontrollida tema tausta. Selle \u00fclesande t\u00e4itmiseks on kohalikul omavalitsuse t\u00f6\u00f6tajal \u00f5igus n\u00f5uda eestkostjaks m\u00e4\u00e4ratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. T\u00e4isealise isiku eestkoste vajaduse tuvastamiseks peaks kohaliku omavalitsuse t\u00f6\u00f6taja asjaolude v\u00e4ljaselgitamiseks kindlasti eestkostjakandidaadiga isiklikult kohtuma.<\/p>\n Eestkoste teostamine <\/strong><\/p>\n T\u00e4isealise eestkostetava puhul kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke \u00f5igusi ning huve kohtum\u00e4\u00e4ruses m\u00e4rgitud \u00fclesannete piires.<\/p>\n V\u00e4ga oluline on p\u00f5him\u00f5te, et eestkostja ei v\u00f5i oma kohustuste t\u00e4itmist (siinkohal m\u00f5eldud: otsuse langetamist) panna kolmandale isikule. See ei t\u00e4henda siiski, et eestkostja peaks k\u00f5iki eestkoste teostamiseks vajalikke toiminguid tegema ainuisikuliselt. Ei saa eeldada, et eestkostjal on alati v\u00f5imalik isiklikult tehingute tegemise juures viibida. M\u00f5te seisneb selles, et eestkostja peab s\u00e4ilitama kontrolli eestkostetava huvide kaitse \u00fcle ning seega v\u00f5ib eestkostja k\u00fcll volituse andmisega v\u00f5imaldada teisel isikul enda asemel eestkostetava nimel tehingut teha, kuid ta ei saa teisele isikule \u00fcle anda eestkostetava suhtes otsuste langetamise \u00f5igust (kas tehing teha v\u00f5i mitte).<\/p>\n Eestkostja \u00fclesanded<\/strong><\/p>\n T\u00e4isealise eestkostetava puhul peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul m\u00e4\u00e4ral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Muuhulgas tuleb hoolitseda selle eest, et eestkostetava dokumendid oleksid ajakohased (isikut t\u00f5endavad dokumendid, puude v\u00f5i pensioni m\u00e4\u00e4ramise otsuste tunnistused). Eestkostjal tuleb teha taotlused erinevate teenuste saamiseks ja korraldada teenustele saamine, samuti annab eestkostja n\u00f5usoleku eestkostetava tervisega seotud toimingute tegemiseks, n\u00e4iteks vaktsineerimiseks. Vajadusel taotleb eestkostja eestkostetavale isiklikke abivahendeid ja v\u00f5imalusel ka soodustusi nende soetamiseks.<\/p>\n Eestkostja teeb otsuse eestkostetava pildistamiseks\/filmimiseks ja materjalide avalikuks n\u00e4itamiseks.<\/p>\n Eestkostja hindab ja annab oma n\u00f5usoleku seoses eestkostetava elukoha\/teenuse vahetusega. Elukohta muutmise korral tuleb eestkostjal teha avaldus perearsti nimistusse kandmiseks.<\/p>\n Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, s\u00e4ilitama ning v\u00f5imaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja n\u00f5udma \u00f5igel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad n\u00f5uded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones t\u00e4ita varal lasuvad sissen\u00f5utavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrap\u00e4rase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest \u00fclej\u00e4\u00e4nud sissetulekut v\u00f5ib kasutada eestkostetava \u00fclalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostetava raha, mis ei ole vajalik jooksvate kulude katmiseks, tuleb paigutada panka eraldi kontole ning teha m\u00e4rge, et konto k\u00e4sutamiseks on vaja kohtu n\u00f5usolekut. See ei takista eestkostjat avamast eraldi kontot eestkostetava nimel tema igap\u00e4evaseks \u00fclalpidamiseks vajalikeks arveldusteks. Sellise konto kasutamiseks kohtu n\u00f5usolekut vaja ei ole.<\/p>\n Eestkostja ei v\u00f5i eestkostetava nimel kohtu eelneva n\u00f5usolekuta teha eestkostetava kinnisvaraga seotud tehinguid, n\u00e4iteks k\u00e4sutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja v\u00f5i kinnisasja\u00f5igust, s\u00f5lmida eestkostetava nimel kinnisasja v\u00f5i kinnisasja\u00f5iguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut, anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.<\/p>\n Kui eestkostja tegutseb eestkostetava huvide vastaselt, tuleb temalt eestkostja volitused \u00e4ra v\u00f5tta. N\u00e4iteks m\u00e4rkab arst, et eestkostetava tervise eest ei ole vajalikul m\u00e4\u00e4ral hoolitsetud, peab ta sellest kohalikku omavalitsust v\u00f5i kohut teavitama.<\/p>\n Eestkostja tasu ja kulude h\u00fcvitamine<\/strong><\/p>\n Eestkostet teostatakse \u00fcldjuhul tasuta, st et eestkostjal ei ole reeglina \u00f5igust n\u00f5uda eestkostetavalt tasu oma \u00fclesannete t\u00e4itmise eest.<\/p>\n Eestkostja (v\u00e4lja arvatud KOV) saab n\u00f5uda oma \u00fclesannete t\u00e4itmisel tehtud kulutuste h\u00fcvitamist eestkostetava vara arvel. Nii n\u00e4iteks ei pea eestkostja remontima eestkostetava eluaset oma isiklike vahendite, vaid eestkostetava vara arvel.<\/p>\n Eestkostja aruanne<\/strong><\/p>\n Eestkostja peab esitama eestkostetava vara valitsemise ja muude \u00fclesannete t\u00e4itmise kohta kord aastas kohtule kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi v\u00e4lja tuua tehtud kulutused ning lisada neid t\u00f5endavad dokumendid. Igap\u00e4evaseks \u00fclalpidamiseks tehtud kulutuste kohta n\u00e4idatakse aruandes \u00e4ra igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid t\u00f5endavaid dokumente ei lisata. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste p\u00f5hjendatust ning n\u00f5udma vajaduse korral selgitusi v\u00f5i aruande parandamist ja t\u00e4iendamist.<\/p>\n N\u00f5ue, et eestkostetava vara tuleb hoida eestkostja varast lahus, on vajalik selleks, et eestkostetava vara oleks paremini kaitstud ja s\u00e4iliks parem \u00fclevaade, mida selle varaga tehtud on. See ei t\u00e4henda, et eestkostja peaks ostma eestkostetavale eraldi s\u00fc\u00fca, kui elatakse temaga samas leibkonnas. Eestkostetava otseste kulude (n\u00e4iteks tema raviarvete jms) eest v\u00f5ib maksta otse eestkostetava kontolt, kuid leibkonna \u00fcldiste kulude puhul see vajalik ei ole.<\/p>\n Testamendi tegemine<\/strong><\/p>\n Testamendi saab isik teha \u00fcksnes isiklikult, st eestkostja ei saa eestkostetava eest testamenti teha ega selle tegemiseks n\u00f5usolekut anda.<\/p>\n Kuid ei ole v\u00e4listatud, et kohus arvestab t\u00f5endeid, sh tunnistajate \u00fctlusi, hinnates, et isik oli siiski v\u00f5imeline testamenti tegema. Isiku terviseseisund, sh kestev ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire ei v\u00e4lista v\u00f5imalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise t\u00e4hendusest aru.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Paljud l\u00e4hedased satuvad olukorda, kus nad peavad oma pereliiget esindama, kuid nad ei tea, kuidas seda teha. Mis vahe on volikirjal ja eestkostel? Millal on \u00f5ige aeg eestkoste seadmiseks? Millised \u00fclesanded on eestkostjal? Esindus\u00f5igusega seotud teemadel jagas selgitusi Desiree O\u00dc jurist Tiina M\u00f6lder. Volituse ja eestkoste erinevused Kui inimene oma tervisliku seisundi t\u00f5ttu enam ise […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"autor":[],"class_list":["post-3367","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"yoast_head":"\n