![\"\"](\"https:\/\/eludementsusega.ee\/app\/uploads\/2021\/07\/Aktiose-hoone-225x300.jpg\")
Mai l\u00f5pus k\u00fclastasid Koeru Hooldekeskuse juhataja Terje Teder ja Dementsuse Kompetentsikeskuse n\u00f5ustaja Hanna-Stiina Heinmets Kreekas Ateena \u00e4\u00e4relinnas asuvat dementsusega inimestele teenuseid osutavat hooldekodu Aktios Alzheimer. Kui Eestis on hooldekodude arendamisel eeskujuks v\u00f5etud p\u00f5hjapoolsed Euroopa riigid, siis l\u00f5unapoolsete riikide hoolekandes\u00fcsteem on \u00fcsna tundmatu.<\/p>\n
Aktios on valdavalt spetsialiseerunud dementsusega inimeste pikaajalisele hooldusele. Aktiose tegevjuht dr Prouskas ja ps\u00fchhosotsiaalse sektori juht ja asedirektor hr Trifonopoulos tutvustasid nii ettev\u00f5tet kui Kreeka eakate hoolduse s\u00fcsteemi ning dementsusega inimestele ja nende peredele pakutavaid v\u00f5imalusi. ![\"\"](\"https:\/\/eludementsusega.ee\/app\/uploads\/2021\/07\/Tiina-Molder-Terje-Teder-dr-Costis-Prouskas-Hanna-Stiina-Heinmets-ja-Stathis-Trifonopoulos-300x225.jpg\")
Koroonapiirangutest tingituna (mis Kreekas olid tunduvalt rangemad kui Eestis) toimus k\u00fclastus \u00fcksuse hooldekodu ilusal \u00f5uealal ning kahjuks siseruumides k\u00e4ia ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n
Kreekas kuulub eakate hoolekanne t\u00f6\u00f6ministeeriumi haldusalasse, kes v\u00e4ljastab hoolekandeasutustele tegevuslube. Teenuseid riik ei rahasta, kulud on t\u00e4ielikult inimeste endi kanda ja ka hooldekodud on valdavalt erakapitalil p\u00f5hinevad.\u00a0 Samas suunavad omavalitsused inimesi sotsiaalteenustele ning klientuur on aasta-aastalt j\u00e4rjest suurema hooldusvajadusega. \u00dcllatav oli kuulda, et Kreekas on kogu riigis kokku enam-v\u00e4hem samapalju hooldekodusid kui Eestis, kuigi rahvaarv on k\u00fcmme korda suurem. N\u00f5udlus teenusekohtadele on v\u00e4ga suur ja j\u00e4rjekorrad pikad.<\/p>\n
Vestlusringis l\u00e4ks jutt esimese asjana muidugi COVID-19 pandeemiale ja sellega toimetulekule. Siin oli v\u00e4ga palju sarnasusi \u2013 esialgne teadmatus, isikukaitsevahendite puudus, samuti r\u00fchmategevuste ja p\u00e4evahoiuteenuste peatumine. Piirangud ja reeglid olid riigi tasandil v\u00e4ga karmid. Meie k\u00fclask\u00e4igu ajaks hakkas olukord leebuma – avati kauplused ja s\u00f6\u00f6gikohad ning samuti olid paljud juba vaktsineeritud sh Aktiose elanikud ja personal.<\/p>\n
Aktiose spetsialiseerumine dementsusega inimestele sai alguse praktilistest teguritest. 2007. aastal, kui Aktios alustas hoolekandeteenustega, selgus, et 80%-l klientidest on dementsuse ilmingud v\u00f5i diagnoos. Nii hakatigi vastavalt teenuseid ja elukeskkonda disainima ning spetsialiseeruti dementsuse valdkonna arenduskeskuseks. Ettev\u00f5te koordineerib dementsuse valdkonna teenuste arendamist ja \u00fchiskondliku teadlikkuse t\u00f5stmist Kreekas ning on ka dementsuse s\u00f5prade liikumise maaletoojaks ning l\u00e4hedastele tugigruppide l\u00e4biviijaks.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/eludementsusega.ee\/app\/uploads\/2021\/07\/Kilpkonn-sisehoovis-2-300x205.jpg\")
Suurimaks erinevuseks v\u00f5rreldes Eesti asutustega oli meditsiinivaldkonna spetsialistide suur osakaal personalist \u00a0– ps\u00fchhiaatrid, ps\u00fchholoogid, f\u00fcsioterapeudid, \u00f5ed, arstid-gerontoloogid ja erinevad teraapiaspetsialistid. Teraapialoomadena on asutuses kolm suurt kilpkonna ja kassid, kes m\u00f5juvad positiivselt dementsusega inimeste emotsionaalsele heaolule.<\/p>\n
Dementsusega inimestele teenuste osutajana oli minu jaoks palju sarnasusi ja \u00fchiseid l\u00e4htepunkte. N\u00e4iteks vaadates pilte Aktiose siseruumidest, tundus m\u00f5nel juhul nagu oleks pildistatud Koeru Hooldekeskuse dementsusega inimeste osakonda. Erksad kontrastsed v\u00e4rvid ja m\u00f6\u00f6bel, isegi kollased-rohelised v\u00e4rvitoonid on sarnased.<\/p>\n
Aktiose \u00fcksustes p\u00f6\u00f6ratakse suurt t\u00e4helepanu nii oma personali koolitamisele kui ollakse praktika ja \u00f5ppekeskuseks ja sta\u017eeerimiskohaks teiste teenuseosutajate t\u00f6\u00f6tajatele ja sotsiaalvaldkonna \u00f5ppuritele. \u00dcllatav oli, et Kreekas ei ole lubatud vabatahtlike v\u00f5tmine ja see on lausa trahvitav.<\/p>\n
D\u00fcnaamiline hoolduse mudel <\/strong><\/p>\n Aktios on eakate hoolduse ja rehabilitatsiooni eraorganisatsioon, kus on 288 voodikohta neljas asukohas. Meie poolt k\u00fclastatud \u00fcksuses on 5-korruselises hoones 118 teenusekohta, mis samas ei j\u00e4\u00e4nud suure asutuse muljet. Neljas \u00fcksuses tegeletakse nii hoolekandeteenuste, hooldusravi kui ka insuldi ja luumurdude rehabilitatsiooniga ning pakutakse spetsiaalseid teenuseid dementsuse ja Alzheimeri t\u00f5vega inimestele.<\/p>\n Ettev\u00f5tte tegevus toetub n\u00f6 kahele sambale – meditsiiniline ja sotsiaalne. D\u00fcnaamiline mudel, mida kasutatakse, tagab lisaks hoolduse kvaliteedile ka elanike elukvaliteedi.<\/p>\n Hooldekodu peab oluliseks elanike \u00f5igust kvaliteetsele \u00f5endusabile, usaldusv\u00e4\u00e4rsele ja meditsiinilisele j\u00e4relevalvele, heale toitumisele, isiklikule h\u00fcgieenile, puhtale keskkonnale, viisakusele ja ohutusele. Kuid mitte ainult – v\u00f5rdselt oluliseks peetakse vajadust sotsialiseerumise, suhtlemise, ruumis ja ajas orienteerumise, elanike kohanemise h\u00f5lbustamise, \u00fcmber\u00f5ppe, v\u00e4ljenduse, keskkonna kontrollimise, leevenduse ja heakskiidu, f\u00fc\u00fcsilise vormisoleku ja liikumisvajaduse ning -vabaduse j\u00e4rele.<\/p>\n D\u00fcnaamiline hoolduse mudel eeldab, et elanike haigus ei muuda kedagi v\u00e4hem Aktioses t\u00f6\u00f6tab palju spetsialiseerunud teadlasi ja p\u00e4devaid tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid. Nende dementsusega inimestega t\u00f6\u00f6tamise mudelit esitletakse konverentsidel ja haridusprogrammides, saadakse oma valdkonnas tunnustust. Nende \u00fcksused on muutunud praktika- ja haridusasutusteks, k\u00fclastuskohtadeks ja uute teadlaste jaoks uurimisteemade kohaks.<\/p>\n Kohtumise l\u00f5ppedes lepiti kokku edasises koost\u00f6\u00f6s. \u00a0Aktiose juhid on \u00a0huvitatud Eesti hoolekandeasutuste k\u00fclastamisest ja koost\u00f6\u00f6st MT\u00dcga Elu Dementsusega.<\/p>\n <\/p>\n Dr Costis Prouskas<\/strong> on ps\u00fchholoog, kellel on magistrikraad ps\u00fchholoogilises hindamises organisatsioonides (Goldsmiths, London) ja doktorikraad (PhD) gerontoloogias (King’s College London). Ta on olnud Aktios SA esimees ja tegevjuht alates 2007. aastast. Tema uurimisvaldkonnad h\u00f5lmavad vananemist ja dementsust, perekonna eest hoolitsemist, dementsusega inimeste perede koolitamist, tervise- ja hoolekande\u00fcksuste korraldamist ja juhtimist, hindamistehnikaid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid.<\/p>\n Stathis Trifonopoulos<\/strong>el on Newcastle’is Northumbria \u00fclikoolis ps\u00fchholoogia bakalaureusekraad (Hons) ning \u0160otimaal Stirlingi \u00fclikoolis ps\u00fchholoogia ja tervise magistrikraad. Ta on l\u00f5petanud nelja-aastase koolituse Gestalt ps\u00fchhoteraapias. Tal on laialdased kogemused dementsusega inimestega ning hooldekodudes ja p\u00e4evakeskustes hooldajatega t\u00f6\u00f6tamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mai l\u00f5pus k\u00fclastasid Koeru Hooldekeskuse juhataja Terje Teder ja Dementsuse Kompetentsikeskuse n\u00f5ustaja Hanna-Stiina Heinmets Kreekas Ateena \u00e4\u00e4relinnas asuvat dementsusega inimestele teenuseid osutavat hooldekodu Aktios Alzheimer. Kui Eestis on hooldekodude arendamisel eeskujuks v\u00f5etud p\u00f5hjapoolsed Euroopa riigid, siis l\u00f5unapoolsete riikide hoolekandes\u00fcsteem on \u00fcsna tundmatu. Aktios on valdavalt spetsialiseerunud dementsusega inimeste pikaajalisele hooldusele. Aktiose tegevjuht dr Prouskas ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"autor":[],"class_list":["post-3822","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"yoast_head":"\n![\"\"](\"https:\/\/eludementsusega.ee\/app\/uploads\/2021\/07\/Sissepaasuallee-225x300.jpg\")
aktiivse vananemise ja elukvaliteedi \u00f5iguse v\u00e4\u00e4riliseks. Oluline eesm\u00e4rk on s\u00e4ilitada kodukeskkond ja pakkuda samal ajal hoolduskeskkonda, kus elanikud ja k\u00fclalised tunneksid end sama turvaliselt ja mugavalt kui kodus, samas on neile tagatud spetsialiseerunud ps\u00fchho-geriaatrilised teenused. Mittefarmakoloogilised sekkumised h\u00f5lmavad laia valikut tegevusi: ajalehtede lugemine ja vestlus, \u00fcmber\u00f5pe isikliku hoolduse ja h\u00fcgieeni alal, m\u00e4lestusteraapia, kunstiteraapia, laulugrupid ja erinevad m\u00e4ngud. Isegi pidustused ja \u00fcritused, mida asutus sageli korraldab, on tegelikult viis, kuidas oma elanikele praegust aastaaega ja t\u00e4nast p\u00e4eva meelde tuletada, m\u00f5nusalt aega veeta ja end h\u00e4sti tunda. Nii harjub \u00fcksuse elanik l\u00f5puks oma toas viibima ainult sel ajal, kui ta magama l\u00e4heb, \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja leiab ta aga end aktiivsena elukeskkonnas, kus ta tunneb end olulise ja erilisena. Lisaks osaletakse kogukonna \u00fcritustel ja kogukond osaleb vastavalt hooldekodu pidustustel.<\/p>\n