![\"\"](\"https:\/\/dementsus.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/05\/My-project-scaled-1.jpg\")
<\/a><\/p>\nVaimse v\u00f5imekuse kergekujuline v\u00e4henemine on vanemas eas loomulik ning see on seotud meie peaajus aset leidvate muutustega. M\u00f5tlemisv\u00f5ime aeglustumine, m\u00e4lu k\u00e4ep\u00e4rasuse v\u00e4henemine, s\u00f5naleidmisraskused ning vaimse paindlikkuse v\u00e4henemine on sagedased s\u00fcmptomid, mis tekivad normaalse vananemise taustal. Dementsus ei ole loomuliku vananemise osa.<\/p>\n
Dementsuss\u00fcndroom \u2013 kuidas m\u00e4rgata ja aidata?<\/strong><\/h3>\nDementsuse s\u00fcndroomi p\u00f5hjustajaks on m\u00f5ni ajuhaigus nagu Alzheimer, Parkinsoni t\u00f5bi, Lewy kehakeste haigus v\u00f5i ka muu p\u00f5hjus nt. trauma v\u00f5i insult, alkoholism jne. Dementsuse s\u00fcndroom v\u00f5ib kesta umbes 15 aastat ja haigust iseloomustab suhteliselt m\u00e4rkamatu haiguse algus, mida on raske \u00e4ra tunda. Haiguse algfaasis saab inimene oma koduses keskkonnas hakkama, kuid tekivad l\u00fchim\u00e4luh\u00e4ired, asjad ja \u00fclesanded hakkavad ununema, igap\u00e4evase info meeldej\u00e4tmine muutub v\u00f5imatuks, v\u00f5ivad tekkida suhtlusprobleemid jms. \u00dcmbritsevad inimesed v\u00f5ivad k\u00f5ike selliseid ilminguid mitte t\u00e4hele panna v\u00f5i t\u00f5lgendada seda v\u00e4simuse v\u00f5i vanusega. J\u00e4rgnevad on t\u00f5sised ohum\u00e4rgid, mille esinemise korral tuleks konsulteerida nt perearstiga:<\/p>\n
Sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse taju v\u00e4henemine<\/em> \u2013 Huvi v\u00e4henemine suhtluse vastu, v\u00e4henenud k\u00f5nev\u00f5ime v\u00f5i k\u00f5nest arusaamine ning mittek\u00f5lbeline k\u00e4itumine avalikus ruumis v\u00f5ivad viidata dementsusele.<\/p>\nMeeleolu<\/em> \u2013 j\u00e4rsud meeleolumuutused, k\u00f5rgenenud tundlikkus elulistele muutustele ning sagenenud \u00e4revus ja rahutustunne.<\/p>\nIsiksuse muutused<\/em> \u2013 \u00fcldine huvi kadumine, harjumusp\u00e4raste k\u00e4itumismustrite m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne muutus.<\/p>\nHallutsinatsioonid ja paranoia<\/em> \u2013 dementsuse hilisemates faasides v\u00f5ib inimene m\u00e4rgata v\u00f5i kuulda asju, mida tegelikult ei eksisteeri ning uskuda, et talle soovitakse halba, tema tagant soovitakse varastada ja muud sellist.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/dementsus.ee\/app\/uploads\/2023\/05\/DK_piktogrammid_postkaart-300x213.jpeg\")
<\/a><\/p>\nKindlasti on v\u00e4ga t\u00e4htis varane diagnoosimine, sest siis on v\u00f5imalik haiguse s\u00fcvenemist edasi l\u00fckata ja 2-3 aastat olemasolevat elukvaliteeti s\u00e4ilitada. Kahjuks on inimeste haigusteadlikkus madal ja isegi siis kui m\u00e4rgatakse juba esmaseid s\u00fcmptomeid, ei julgeta arsti juurde minna, sest kardetakse, et tembeldatakse n\u00f6 hulluks. Arsti juurde minemine on v\u00e4ga oluline, sest 10 % dementsusele sarnastest s\u00fcmptomitest v\u00f5ivad viidata haigusele mis on ravitav, n\u00e4iteks healoomulised ajukasvajad, kilpn\u00e4\u00e4rme haigused, p\u00f5ieinfektsioonid jpm! \u00d5ige diagnoos annab l\u00e4hedastele teadmise, miks \u00fcks v\u00f5i teine s\u00fcmptom on tekkinud ja diagnoosi olemasolul me saame ennast kurssi viia, kuidas dementsusega inimest toetada. Kindlasti haigusest teadmine, v\u00e4hendab inimeste vahelisi konflikte, nt ei ole m\u00f5tet dementsusega inimesega hakata vaidlema.<\/p>\n
Kui haigus on juba kaugemale arenenud siis me n\u00e4eme, kuidas inimene kaotab j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma iseseisvust, varasemalt lihtsad ja iseenesest m\u00f5istetavad tegevused muutuvad keeruliseks,\u00a0 k\u00e4itumine muutub kinnisemaks v\u00f5i vastupidiselt n\u00f6 filtrid kaovad, k\u00f5ik mis m\u00f5ttesse tuleb \u00f6eldakse otse v\u00e4lja. L\u00e4hedaste elu muutub v\u00e4ga palju keerulisemaks, sest lisaks igap\u00e4evasele t\u00f6\u00f6tamisele ja laste eest hoolitsemisele, on sul vaja j\u00e4lgida ja muretseda oma l\u00e4hedase eest.\u00a0 Dementsusega inimene, kes elab \u00fcksi, vajab pidevalt kontrollimist, kas ta ikka on oma kodutee \u00fcles leidnud, kas s\u00f6\u00f6b, joob ja v\u00f5tab oma ravimeid, kas teeb siibri lahti kui ta ahju tuld s\u00fc\u00fctab jne. Dementsusega inimene unustab ja samas kordab palju, tekivad h\u00fcgieeni ja enda eest hoolitsemises puuduj\u00e4\u00e4gid. \u00a0\u00dcks p\u00e4ev tuleb hetk, kui \u00fcksi enam elada ei saa, tuleb leida sobivad koduteenused, p\u00e4evahoiuteenus, asutusehooldus vms.<\/p>\n
Dementsusega inimese eest hoolitsemine ei ole lihtne, selleks peab olema teadmised ja oskused, kuidas suhelda ja ennetada probleeme. Dementsusega inimese hooldaja peab alati olema \u00fcks samm ees, n\u00e4gema ette ohtusid, et neid ennetada.<\/p>\n
\u00d5iguslikud sammud- eestkoste<\/strong><\/h3>\nDementsuse diagnoos ei t\u00e4henda automaatselt seda, et inimene on arusaamis- v\u00f5i otsustusv\u00f5imetu ning ei suuda oma tegusid juhtida ega neist aru saada, k\u00fcll aga v\u00f5ivad selle haiguse s\u00fcmptomid raskendada arusaamist v\u00f5i teha haiguse p\u00f5dejale keerukaks oma soovide teistele selgeks tegemise. Paljud dementsusega inimesed suudavad teha otsuseid mitmete oma elu puudutavate aspektide osas, teised vajavad selle juures j\u00e4lle tuge. Mida kaugemale on arenenud haigus, seda keerukamaks muutub inimese jaoks otsuste tegemine. Dementsusega inimese seisundi s\u00fcvenedes ei saa ta enam ise hakkama ametiasutustes suhtlemisega ja asjaajamisega nt arvete maksmine, dokumentide taotlemine jms. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib osutuda vajalikuks eestkoste seadmine. Eestkostja on piiratud teov\u00f5imega isiku seaduslik esindaja, kelle \u00fclesandeks on korraldada eestkostetava elu kohtum\u00e4\u00e4ruses m\u00e4rgitud ulatuses l\u00e4htudes eestkostetava isiklikest ja varalistest huvidest. Eestkostja \u00fclesandeks on ka korraldada eestkostetavale vajalik hooldus ja ravi. Eestkostja \u00fclesanne on kaitsta eestkostetava varalisi \u00f5igusi ja panna maksma eestkostetava n\u00f5udeid eestkostetavale vajalike rahaliste vahendite saamiseks, ent eestkostetava \u00fclalpidamisse eestkostja oma rahalisi vahendeid panustama ei pea.<\/p>\n
Piiratud teov\u00f5imet tuvastada ja eestkostet seada saab vaid kohus. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus hagita menetlusse.<\/p>\n
Teenused Dementsuse Kompetentsikeskuses<\/strong><\/h3>\nDementsuse Kompetentsikeskus akub n\u00f5ustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende l\u00e4hedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates t\u00f5sta sihtgrupiga t\u00f6\u00f6tavate spetsialistide p\u00e4devust, korraldab teavituskampaaniaid jms. \u00dcle-Eestilise kompetentsikeskuse tegevus p\u00f5hineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koost\u00f6\u00f6l ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Pakume kontaktn\u00f5ustamisi nii dementsusega inimestele ja nende l\u00e4hedastele kui ka teenuseosutajatele. N\u00f5ustamised on nii l\u00e4hedastele kui teenuseosutajatele tasuta! Pakume ka venekeelset n\u00f5ustamist!<\/p>\n
Dementsuse infoliin 6\u00a0446\u00a0440<\/strong>. Infoliinile saavad helistada l\u00e4hedased ja teenuseosutajad, kes vajavad tuge dementsusega inimeste eest hoolitsemisel. Lisainfo www.dementsus.ee<\/a> ja fb: dementsusekompetentsikeskus<\/p>\nTUGIGRUPP- <\/strong>Mis on dementsusega inimeste l\u00e4hedaste tugigrupp?\u00a0<\/strong><\/h3>\nTugigrupis kohtuvad\u00a0 inimesed, kellel on \u00fchine mure v\u00f5i probleem ja saavad uut informatsiooni ja k\u00fcsida n\u00f5u. V\u00e4ga olulisel kohal on \u00fcksteisele oma kogemuste ja teadmiste jagamine. Tugigrupis on omad head tavad, n\u00e4iteks k\u00f5ik, mida tugigrupis r\u00e4\u00e4gitakse on konfidentsiaalne, me austame ja toetame tugigrupi liikmeid. Tugigruppi kaasatakse n\u00f5ustama ka erialaspetsialistid nt sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, \u00f5de, arst, tegevusterapeut vms.<\/p>\n
Tugigrupiv\u00f5rgustikku kuulub 30 tugigruppi, mille hulgas on ka venekeelsed grupid. Oleme ka loonud virtuaalsed tugigrupid, et v\u00f5imaldada osaleda neil l\u00e4hedastel, kellel ei ole v\u00f5imalust f\u00fc\u00fcsiliselt kohale tulla tugigruppi. Tugigruppide ajad ja kontaktid on leitavad https:\/\/dementsus.ee\/dementsuse-kompetentsikeskus-3\/tugigrupp\/<\/a> .<\/p>\n
Meeleolu<\/em> \u2013 j\u00e4rsud meeleolumuutused, k\u00f5rgenenud tundlikkus elulistele muutustele ning sagenenud \u00e4revus ja rahutustunne.<\/p>\n Isiksuse muutused<\/em> \u2013 \u00fcldine huvi kadumine, harjumusp\u00e4raste k\u00e4itumismustrite m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne muutus.<\/p>\n Hallutsinatsioonid ja paranoia<\/em> \u2013 dementsuse hilisemates faasides v\u00f5ib inimene m\u00e4rgata v\u00f5i kuulda asju, mida tegelikult ei eksisteeri ning uskuda, et talle soovitakse halba, tema tagant soovitakse varastada ja muud sellist.<\/p>\n Kindlasti on v\u00e4ga t\u00e4htis varane diagnoosimine, sest siis on v\u00f5imalik haiguse s\u00fcvenemist edasi l\u00fckata ja 2-3 aastat olemasolevat elukvaliteeti s\u00e4ilitada. Kahjuks on inimeste haigusteadlikkus madal ja isegi siis kui m\u00e4rgatakse juba esmaseid s\u00fcmptomeid, ei julgeta arsti juurde minna, sest kardetakse, et tembeldatakse n\u00f6 hulluks. Arsti juurde minemine on v\u00e4ga oluline, sest 10 % dementsusele sarnastest s\u00fcmptomitest v\u00f5ivad viidata haigusele mis on ravitav, n\u00e4iteks healoomulised ajukasvajad, kilpn\u00e4\u00e4rme haigused, p\u00f5ieinfektsioonid jpm! \u00d5ige diagnoos annab l\u00e4hedastele teadmise, miks \u00fcks v\u00f5i teine s\u00fcmptom on tekkinud ja diagnoosi olemasolul me saame ennast kurssi viia, kuidas dementsusega inimest toetada. Kindlasti haigusest teadmine, v\u00e4hendab inimeste vahelisi konflikte, nt ei ole m\u00f5tet dementsusega inimesega hakata vaidlema.<\/p>\n Kui haigus on juba kaugemale arenenud siis me n\u00e4eme, kuidas inimene kaotab j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma iseseisvust, varasemalt lihtsad ja iseenesest m\u00f5istetavad tegevused muutuvad keeruliseks,\u00a0 k\u00e4itumine muutub kinnisemaks v\u00f5i vastupidiselt n\u00f6 filtrid kaovad, k\u00f5ik mis m\u00f5ttesse tuleb \u00f6eldakse otse v\u00e4lja. L\u00e4hedaste elu muutub v\u00e4ga palju keerulisemaks, sest lisaks igap\u00e4evasele t\u00f6\u00f6tamisele ja laste eest hoolitsemisele, on sul vaja j\u00e4lgida ja muretseda oma l\u00e4hedase eest.\u00a0 Dementsusega inimene, kes elab \u00fcksi, vajab pidevalt kontrollimist, kas ta ikka on oma kodutee \u00fcles leidnud, kas s\u00f6\u00f6b, joob ja v\u00f5tab oma ravimeid, kas teeb siibri lahti kui ta ahju tuld s\u00fc\u00fctab jne. Dementsusega inimene unustab ja samas kordab palju, tekivad h\u00fcgieeni ja enda eest hoolitsemises puuduj\u00e4\u00e4gid. \u00a0\u00dcks p\u00e4ev tuleb hetk, kui \u00fcksi enam elada ei saa, tuleb leida sobivad koduteenused, p\u00e4evahoiuteenus, asutusehooldus vms.<\/p>\n Dementsusega inimese eest hoolitsemine ei ole lihtne, selleks peab olema teadmised ja oskused, kuidas suhelda ja ennetada probleeme. Dementsusega inimese hooldaja peab alati olema \u00fcks samm ees, n\u00e4gema ette ohtusid, et neid ennetada.<\/p>\n Dementsuse diagnoos ei t\u00e4henda automaatselt seda, et inimene on arusaamis- v\u00f5i otsustusv\u00f5imetu ning ei suuda oma tegusid juhtida ega neist aru saada, k\u00fcll aga v\u00f5ivad selle haiguse s\u00fcmptomid raskendada arusaamist v\u00f5i teha haiguse p\u00f5dejale keerukaks oma soovide teistele selgeks tegemise. Paljud dementsusega inimesed suudavad teha otsuseid mitmete oma elu puudutavate aspektide osas, teised vajavad selle juures j\u00e4lle tuge. Mida kaugemale on arenenud haigus, seda keerukamaks muutub inimese jaoks otsuste tegemine. Dementsusega inimese seisundi s\u00fcvenedes ei saa ta enam ise hakkama ametiasutustes suhtlemisega ja asjaajamisega nt arvete maksmine, dokumentide taotlemine jms. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib osutuda vajalikuks eestkoste seadmine. Eestkostja on piiratud teov\u00f5imega isiku seaduslik esindaja, kelle \u00fclesandeks on korraldada eestkostetava elu kohtum\u00e4\u00e4ruses m\u00e4rgitud ulatuses l\u00e4htudes eestkostetava isiklikest ja varalistest huvidest. Eestkostja \u00fclesandeks on ka korraldada eestkostetavale vajalik hooldus ja ravi. Eestkostja \u00fclesanne on kaitsta eestkostetava varalisi \u00f5igusi ja panna maksma eestkostetava n\u00f5udeid eestkostetavale vajalike rahaliste vahendite saamiseks, ent eestkostetava \u00fclalpidamisse eestkostja oma rahalisi vahendeid panustama ei pea.<\/p>\n Piiratud teov\u00f5imet tuvastada ja eestkostet seada saab vaid kohus. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus hagita menetlusse.<\/p>\n Dementsuse Kompetentsikeskus akub n\u00f5ustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende l\u00e4hedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates t\u00f5sta sihtgrupiga t\u00f6\u00f6tavate spetsialistide p\u00e4devust, korraldab teavituskampaaniaid jms. \u00dcle-Eestilise kompetentsikeskuse tegevus p\u00f5hineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koost\u00f6\u00f6l ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Pakume kontaktn\u00f5ustamisi nii dementsusega inimestele ja nende l\u00e4hedastele kui ka teenuseosutajatele. N\u00f5ustamised on nii l\u00e4hedastele kui teenuseosutajatele tasuta! Pakume ka venekeelset n\u00f5ustamist!<\/p>\n Dementsuse infoliin 6\u00a0446\u00a0440<\/strong>. Infoliinile saavad helistada l\u00e4hedased ja teenuseosutajad, kes vajavad tuge dementsusega inimeste eest hoolitsemisel. Lisainfo www.dementsus.ee<\/a> ja fb: dementsusekompetentsikeskus<\/p>\n Tugigrupis kohtuvad\u00a0 inimesed, kellel on \u00fchine mure v\u00f5i probleem ja saavad uut informatsiooni ja k\u00fcsida n\u00f5u. V\u00e4ga olulisel kohal on \u00fcksteisele oma kogemuste ja teadmiste jagamine. Tugigrupis on omad head tavad, n\u00e4iteks k\u00f5ik, mida tugigrupis r\u00e4\u00e4gitakse on konfidentsiaalne, me austame ja toetame tugigrupi liikmeid. Tugigruppi kaasatakse n\u00f5ustama ka erialaspetsialistid nt sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, \u00f5de, arst, tegevusterapeut vms.<\/p>\n Tugigrupiv\u00f5rgustikku kuulub 30 tugigruppi, mille hulgas on ka venekeelsed grupid. Oleme ka loonud virtuaalsed tugigrupid, et v\u00f5imaldada osaleda neil l\u00e4hedastel, kellel ei ole v\u00f5imalust f\u00fc\u00fcsiliselt kohale tulla tugigruppi. Tugigruppide ajad ja kontaktid on leitavad https:\/\/dementsus.ee\/dementsuse-kompetentsikeskus-3\/tugigrupp\/<\/a> .<\/p>\n<\/a><\/p>\n\u00d5iguslikud sammud- eestkoste<\/strong><\/h3>\n
Teenused Dementsuse Kompetentsikeskuses<\/strong><\/h3>\n
TUGIGRUPP- <\/strong>Mis on dementsusega inimeste l\u00e4hedaste tugigrupp?\u00a0<\/strong><\/h3>\n