Alzheimer Europe’i aastakonverents, j\u00e4rjekorras 29., toimus 2019. a. oktoobris Hollandis Haagis. Konverentsi nimi juhtis t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtuslikele \u00fchendustele \u2013 olgu siis n\u00e4rvirakkude, organisatsioonide v\u00f5i inimeste vahel.<\/p>\n
Konverents t\u00f5i kokku teadlasi, hooldust\u00f6\u00f6tajaid, terviseedendajaid, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajaid, juriste, poliitikakujundajaid ning dementsuss\u00fcndroomiga inimesi.<\/p>\n
Dementsus on v\u00e4ljakutse kogu maailmas \u2013 selle s\u00fcndroomiga elab 50 miljonit inimest. S\u00fcndroomiga kaasnev stigma on endiselt suur. Teadus astub pikkade sammudega edasi ja juba on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mudelid, mille abil prognoosida kerge kognitiivse h\u00e4ire puhul dementsuse v\u00e4ljaarenemise riski. Selline mudel on kasutusele v\u00f5etud Hollandis, kuid kasutada saavad seda ainult v\u00e4lja\u00f5ppinud professionaalid.<\/p>\n
Diagnoosij\u00e4rgsed sekkumised<\/strong><\/p>\n Sekkumisi, mille efektiivsus dementsuse edasil\u00fckkamisel on leidnud kinnitust, on palju. Konverentsil toodi v\u00e4lja, et meditsiiniliste uuringute h\u00e4da on selles, et sellised t\u00f5endusp\u00f5hised sekkumised ei j\u00f5ua praktikasse \u2013 info nende kohta ei levi ja uuringu j\u00e4rel ei v\u00f5eta selle tulemusi kasutusele. Leiti, et vaja on uuringute tulemusi paremini turundada, sest uuringud on t\u00f5eliselt abiks alles siis, kui tulemused j\u00f5uavad rakendusse.<\/p>\n Konverentsil r\u00f5hutati, et dementsuse diagnoosile peab j\u00e4rgnema sekkumine, nii nagu seda tehakse ka infarkti, diabeedi v\u00f5i m\u00f5ne muu diagnoosi j\u00e4rel. Dementsuss\u00fcndroomi puhul on t\u00e4htis, mida ja kuidas patsiendile \u00f6eldakse ning kuidas juhendatakse perekonda, et elada edasi positiivselt. Sotsiaalhoolekande \u00fclesanne on tagada, et diagnoosi saanud inimene j\u00e4\u00e4ks edasi \u00fchiskonna liikmeks, nooremate patsientide puhul kaalutakse nende t\u00f6\u00f6tamisv\u00f5imalusi. Paigas peab olema terve teekond, kuidas diagnoosi saanud inimene j\u00f5uab sotsiaalteenusteni, m\u00e4lukohvikuteni, f\u00fcsioteraapiasse, liikumisgruppi, m\u00e4lutreeningule jms. Diagnoosi saanud inimesele ei tohi keelata tegevusi, mida ta on eluaeg teinud \u2013 nt k\u00e4ia edasi oma spordiklubis.<\/p>\n Meie m\u00f5ttemall, et dementsuss\u00fcndroomiga inimeste teenuseks on moodne hooldekodu, on ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud. Innovatsioon ei seisne dementsusega inimeste teiste silma alt \u00e4ra hooldekodusse saatmises. Hooldekodu on kallis teenus ja sobilik ainult elu l\u00f5ppfaasis. Innovatsioon t\u00e4hendab mittestigmatiseerivaid teenuseid, kus inimene j\u00e4\u00e4b v\u00f5imalikult iseseisvaks ja tegeleb ennetuslike tegevustega, mis l\u00fckkavad suuremat hooldusvajadust edasi. Selline l\u00e4henemine on ka kuluefektiivne. \u00d5igeaegne diagnoos on \u00f5igeaegse abi eeltingimuseks.<\/p>\n T\u00f5epoolest, Hollandis r\u00e4\u00e4gitakse varajase dementsusega inimeste hoidmisest t\u00f6\u00f6turul. M\u00f5eldakse v\u00e4lja lahendusi, milliseid kohandusi vajavad dementsusega inimesed t\u00f6\u00f6l, millised on neile sobivad t\u00f6\u00f6kohad. Ei maksa unustada, et dementsusega inimesed on j\u00e4tkuvalt \u00f5ppimisv\u00f5imelised. Kui inimene enam ei suuda m\u00f5nda tegevust h\u00e4sti teha ja tal ei lastagi seda teha, siis ta j\u00e4\u00e4b uskuma, et ei oska midagi ega ole millekski suuteline.<\/p>\n Dementsusriski \u00e4rahoidmine<\/strong><\/p>\n Dementusriski ennetus algab juba 40-ndates eluaastates. Riski haigestuda Alzheimeri t\u00f5ppe saab v\u00e4hendada \u00f5ige elustiili ja toitumisega. Ennetuse retsept on lihtne: toitu tervislikult, ole uudishimulik ja \u00f5pi midagi, ole f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne. Inimesed reeglina ei seosta elustiili ja dementsust. Alzheimeri t\u00f5bi ei ole muidugi alati ja igal juhul ennetatav, aga tervislikul elustiilil on peale muude haiguste eemalhoidmise ka suur roll dementsuse ennetamisel.<\/p>\n \u00a0<\/strong>Teadlikkuse kasvatamine <\/strong><\/p>\n Dementsusalast teadlikkust ei t\u00f5steta mitte ainult meditsiinis ja hoolekandes, vaid teadmisi selle s\u00fcndroomi kohta antakse ka transpordit\u00f6\u00f6tajatele, teenindajatele, p\u00e4\u00e4stjatele jt. N\u00e4iteks lennujaam on \u00fcldiselt l\u00e4rmakas, keeruline ja ebamugav paik. Londoni Heathrow’ lennujaam rakendab programmi, mis aitab dementsuss\u00fcndroomiga inimestel seal orienteeruda, et nad saaksid reisida. Seda tehakse diskreetselt ja m\u00e4rkamatult, nii et inimese erivajadus ei paista v\u00e4lja.<\/p>\n