{"id":20910,"date":"2026-08-07T19:49:11","date_gmt":"2026-08-07T16:49:11","guid":{"rendered":"https:\/\/dementsus.ee\/?p=20910"},"modified":"2026-08-07T21:44:52","modified_gmt":"2026-08-07T18:44:52","slug":"inimesed-susteemi-varju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dementsus.ee\/ru\/inimesed-susteemi-varju\/","title":{"rendered":"Inimesed s\u00fcsteemi varjus"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Vestlus humanitaaraktivist Teun Toebesiga, kelle elu missioon on <\/em>parandada dementsusega inimeste elukvaliteeti kogu maailmas.<\/em><\/h4>

Nagu nimestki ehk aimata v\u00f5ib, on Teun Toebes<\/strong> p\u00e4rit Hollandist. Kuna tema ema on ps\u00fchhiaatrilise haridusega sotsiaalt\u00f6\u00f6taja, on hooldamine olnud tema peres igap\u00e4evane teema. Nii oli \u00fcsna loomulik, et Teun asus \u00fclikoolis \u00f5ppima \u00f5endust, hoolduseetikat ja poliitikat. Kuigi dementsus polnud esialgu tema plaanides, tekkis tal kohustusliku praktika k\u00e4igus selle valdkonnaga eriline side ja s\u00fcgav mure ala tuleviku p\u00e4rast.<\/p>

Uskudes, et parem maailm dementsusega inimestele on parem maailm meile k\u00f5igile, otsustas Teun 21aastaselt elama asuda hooldekodu kinnisesse osakonda. Ta ei hakanud dementsusega inimesi ainult vaatlema ega uurima, vaid elades p\u00e4evast p\u00e4eva nendega k\u00f5rvuti, keskendus nende elukvaliteedi parandamisele. Selleks ei olnudki palju vaja: \u00fcksnes olla hea vestluskaaslane, s\u00f5ber, kes kuulab, kallistab, pakub seltsi ja tuge.<\/p>

Teun Toebes elas dementsusega inimestega koos \u00fcle kolme aasta. Hea s\u00f5bra, filmitegija Jonathan de Jong<\/strong>iga otsustas ta viia oma missiooni j\u00e4rgmisele tasemele ja r\u00e4\u00e4kida maailmale teistsuguse loo dementsusest. S\u00fcndis dokumentaalfilm \u201eHuman Forever\u201c (\u201eIgavesti inimene\u201c). S\u00fcdamlikust filmist j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama k\u00fcsimus: kuidas on v\u00f5imalik, et headest kavatsustest hoolimata oleme loonud nii t\u00f5rjuva hooldekodude s\u00fcsteemi, kus meist keegi olla ei tahaks? Ja mis peamine, kuidas saaksime seda s\u00fcsteemi paremaks muuta?<\/p>

\"\"<\/a><\/p>

Film linastus rahvusvahelisel Alzheimeri kuul septembris ka Eestis: Tallinnas ja Tartus. Dokumentaalfilmi k\u00e4isid vaatamas peamiselt sotsiaal- ja tervishoiut\u00f6\u00f6tajad, kes iga p\u00e4ev puutuvad kokku dementsusega inimeste ja nende peredega. Filmi l\u00f5ppedes valitses saalis kaua vaikus. Teun Toebes \u00fctleb, et temale on see k\u00f5ige ilusam kompliment. Tal on hea meel, kui film paneb vaatajaid m\u00f5tlema.<\/p>

25aastane hollandlane leiab M\u00e4lestuste Mustrite ajakirjale \u00fchel laup\u00e4evahommikul oma tihedas graafikus tunnikese, jutustamaks oma elust hooldekodus: kui palju elur\u00f5\u00f5mu ja s\u00f5pru ta sealt leidis! Ta mainib oma filmi, mis n\u00fc\u00fcdseks linastunud juba \u00fcle 30 riigis. Ennek\u00f5ike tahab Teun r\u00e4\u00e4kida dementsuse perspektiivist, kaasatud \u00fchiskonnast ja sellest, kuidas me peame muutma oma suhtumist dementsusesse, et elu hooldekodudes paraneks. Muidugim\u00f5ista r\u00e4\u00e4gib humanitaaraktivist dementsuse tulevikust ja meie k\u00f5igi rollist selles.<\/p>

Toebes s\u00f5nastab filmi keskse m\u00f5tte: \u201eMe t\u00f5esti p\u00fc\u00fcdsime anda oma filmis dementsusega inimestele h\u00e4\u00e4le, lastes neil endil r\u00e4\u00e4kida. \u00dcks hooldekodus elanud dementsusega naine, nimega Gon, kes kunagi oli meditsiini\u00f5de, \u00fctles, et k\u00f5ige t\u00e4htsam on alati n\u00e4ha enda ees inimest<\/strong>. Me ei m\u00f5elnud filmi p\u00f5his\u00f5numit ise v\u00e4lja, selle edastasid dementsusega inimesed<\/strong>. Jah, see on kohati v\u00e4ga kurb film, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib dementsusega inimeste tulevik olla lootusrikas, kui me muudame oma perspektiivi.\u201c<\/p>

Noor hollandlane reisis filmi tehes 11 riigis ja teda \u00fcllatas k\u00f5ige enam see, et hoolimata majanduslikust j\u00f5ukusest ja arenenud tervishoius\u00fcsteemist olid hooldekodud paljudes l\u00e4\u00e4neriikides endiselt v\u00e4ga sarnased ja tihti valitses seal pigem t\u00f5rjuv kui kaasav suhtumine. Dementsusega inimesed on sageli kogukonnast eemaldatud ja sotsiaalsest elust k\u00f5rvale j\u00e4etud. Toebesi h\u00e4mmastas, kuidas heaolu\u00fchiskonnas pole suudetud vabaneda vanadest, haiglakesksetest mudelitest, mis keskenduvad rohkem meditsiinilisele hoolitsusele kui patsiendi vaimsele heaolule. Toebesi meelest on k\u00f5ige paremad hooldekodud just need, kus t\u00e4helepanu on koondatud lihtsale ja argisele, inimlikkusele ja v\u00e4\u00e4rikusele, <\/strong>selmet j\u00e4lgida ainult ravi ja turvalisusn\u00f5udeid.<\/strong><\/span><\/p>

Kurbusega t\u00f5deb Toebes, et paljudes riikides n\u00e4hakse dementsusega inimese puhul isiksuse asemel diagnoosi. \u201eKeskendutakse kaotusele, sellele, mis on valesti, mida ta enam ei suuda. Aga see ei aita kedagi. V\u00f5imetep\u00f5hine vaade eirab sageli inimese isikup\u00e4ra, soove ja ainukordseid vajadusi. Ei saa ju unustada, et dementsus on v\u00e4ga eriilmeline haigus. Dementsuse diagnoos ei t\u00e4henda kohe, et inimene <\/strong>ei ole v\u00f5imeline \u00fcksi v\u00e4lja minema. <\/strong>T\u00f5esti, iga\u00fcht ei saa omapead \u00f5ue lasta, turvalisus on loomulikult oluline, aga dementsus v\u00f5ib palju varieeruda: \u00fcks inimene v\u00f5ib minna v\u00e4lja ja teine mitte. Miks siis hoida k\u00f5iki luku taga?<\/p>

Hooldekodus elades k\u00e4isin v\u00e4ljas s\u00f5braga, kes kunagi oli aastaid t\u00f6\u00f6tanud vagunisaatjana. Me l\u00e4ksime rongiga s\u00f5itma ja tal tuli k\u00f5ik meelde: ta m\u00fc\u00fcs silmade s\u00e4rades j\u00e4lle s\u00f5itjatele pileteid. Me olime tulnud hooldekodust v\u00e4lja, inimeste keskele, ja see k\u00e4ik muutis t\u00e4ielikult mu ettekujutust dementsusest. Hooldekodus elamise j\u00e4rel m\u00f5istsin, et see kogemus muutis t\u00e4ielikult minugi elu. <\/strong>N\u00fc\u00fcd saan \u00f6elda, et t\u00e4nu sellele on mul missioon \u2013 parandada dementsusega inimeste elukvaliteeti kogu maailmas \u2013 ja seda j\u00e4rgin ma oma elu l\u00f5puni.\u201c<\/p>

\"\"<\/a><\/p>

Mida arvata dementsuse k\u00fcla kontseptsioonist?<\/h4>

Toebes ei ole dementsuse k\u00fcladest vaimustuses. \u201eKes tahab elada dementsuse k\u00fclas?\u201c k\u00fcsib ta. \u201eSee idee v\u00f5ib tunduda ilus, kuid kas lahendus peitub t\u00f5esti ainult diagnoosiga inimestele uute k\u00fclade ehitamises? Ma ei usu. \u00dcksk\u00f5ik kui avaraks see suletud keskkond muuta, luku taga olemise tunne j\u00e4\u00e4b. N\u00e4gin seda oma silmaga kaks aastat tagasi, kui \u00fcks sellise k\u00fcla elanikest raputas \u00f5uev\u00e4ravat. Kooselamine ei saa kunagi p\u00f5hineda diagnoosip\u00f5hisel v\u00e4listamisel. Ma ei \u00fctle seda selleks, et kritiseerida Hogeweyki dementsuse k\u00fcla v\u00f5i muid niisuguseid algatusi, vaid seet\u00f5ttu, et olen t\u00f5siselt mures, et me kopeerime pimesi kontseptsioone k\u00f5ikjalt maailmast, kuigi me juba teame, et need ei aita luua kaasavamat \u00fchiskonda. Me peame l\u00f5petama sama v\u00e4listuss\u00fcsteemi uute vormide leiutamise ja selle asemel muutma oma \u00fchiskonna kaasavaks.<\/p>

N\u00e4iteks on Hollandis s\u00fcsteem, kus sul on vaja luba, et dementsusega inimestega k\u00f5rvuti tegevuses osaleda. Me korraldame hoolekandes\u00fcsteemis tegevust ainult dementsusega inimestele. Loome eri \u00fchiskonna dementsusega ja dementsuseta inimestele. Nii et kui su abikaasal on dementsus ja sinul pole, siis sind ei lubata temaga koos tegevuses kaasa l\u00f6\u00f6ma. Aga nii ei saa suhteid toetada. Minu arvates m\u00f5tleme eriti meditsiinis sageli inimeste eest, k\u00fcsimata neilt endilt, mida nemad tahavad v\u00f5i vajavad.\u201c<\/p>

Kui k\u00fcsin Toebesi k\u00e4est, mis on tema meelest hea hoolduse v\u00f5ti, k\u00fcsib tema vastu: aga mis on hea elu? \u201eSee taandub olemuslikule k\u00fcsimusele: mis on \u00fcldse hea?\u201d t\u00f5deb ta.<\/strong> \u201eM\u00f5nele inimesele v\u00f5ib hea elu t\u00e4hendada seda, et tal on lubatud kukkuda, puusaluu murda ja surra, selmet olla kuude kaupa ratastoolis.\u201c Seep\u00e4rast on dementsuse eestk\u00f5neleja s\u00f5nutsi v\u00e4ga oluline viia t\u00e4helepanu kese hoolduskvaliteedilt elukvaliteedile. Siinkohal annab Toebes kolm soovitust, et hooldus muutuks paremaks.<\/strong><\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

1. Luua elav keskkond<\/strong>, elus loomade, p\u00e4ris taimede ja t\u00f5elise k\u00fc\u00fcnlavalgusega. \u201e\/\u2026\/surnud ja t\u00fchjas \u00fcmbruses ei tunne inimene end elavana. Selles hooldekodus, kus ma elasin, olid kunstlilled, sest kardeti, et dementsusega inimesed s\u00f6\u00f6vad lilled \u00e4ra. See dementsusega kaasas k\u00e4iv stigma tuleb murda.\u201c<\/p>

2. Luua koht, mis on nagu kodu.<\/strong> Haiglakesksest mudelist tuleks loobuda. \u201eHollandis on pea k\u00f5igil hoolealustel haiglavoodid, kuigi iga\u00fchel ei ole neid vaja. Kui hooldus asutus on kodu moodi, p\u00fcsivad inimesed seal ega taha \u00e4ra minna, sest nad ongi kodus. Siis ei ole vaja suletud osakondi. Kodu m\u00f5jub turvalisena ja annab turvalisuse tunde.\u201c<\/p>

3. Aktsepteerida riske.<\/strong> Dementsuse diagnoosi saanut v\u00f5idakse hakata hoolega kaitsma. \u201eMe p\u00fc\u00fcame alati v\u00e4ltida ohte, et keegi ei kukuks, ei l\u00e4mbuks, ei l\u00f5ikaks s\u00f5rme. Aga kui \u00fcldse ei saa riskida, siis mis v\u00e4\u00e4rtus elul on? Kui sa oled igatpidi kaitstud, mis elu see on?\u201c<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
Kui k\u00fcsin Toebesi k\u00e4est, mis on tema meelest hea hoolduse v\u00f5ti, k\u00fcsib tema vastu: aga mis on hea elu?<\/div>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Pere ja l\u00e4hedased on inimese elukvaliteedi tagamisel v\u00e4ga t\u00e4htsad. \u201eMinu vanaemal oli dementsus ja igal pereliikmel oli oma arusaam sellest, mis talle hea on,\u201c meenutab Toebes. \u201eOsa inimesi ei tea, mis dementsus on, osa ei tea, kuidas dementsusega inimestele l\u00e4heneda. Olen kogenud, et nii m\u00f5nigi inimene tunneb end s\u00fc\u00fcdi, et ta ei tea, mismoodi k\u00e4ituda, v\u00f5i et tal ei ole v\u00f5imalusi kellegi eest h\u00e4sti hoolitsed. Toetada peresid dementsusega toimetulekul ja aidata oma l\u00e4hedasega kontakti luua on k\u00f5ige t\u00e4htsam, mida me teha saame<\/strong>. Tugevad suhted on hea elu alus. Peresid on vaja toetada veel enam kui praegu.<\/strong> Ma t\u00f5esti usun, et see muudab hoolduse professionaalsemaks. Nii tunneb ka pere end hooldekodus elava l\u00e4hedasega tugevamini seotuna.\u201c<\/p>

Teun, milline v\u00f5iks olla tuleviku \u00fchiskond?<\/h4>

K\u00fcsimus on selles, millist \u00fchiskonda me tahame. Me peame oma suhtumise ja hoiakud \u00fcmber hindama. Aga tavasid on raske muuta, sest seda raha eest ei saa. Sellega peaksime tegelema iga p\u00e4ev. Aga ma olen kindel, et muutus on v\u00f5imalik! Praegu on n\u00e4iteks Hollandis \u00fcle 500 hooldekodu avanud oma seni kinnised osakonnad. Nii et dementsusega inimesi ei hoita enam luku taga. Sest kes tahab olla oma elu\u00f5htul luku taga?<\/p>

Me kardame tihti, et midagi juhtub. Aga ei ole nii, et niipea kui osakonna uksed avad, jooksevad hoolealused minema. Ma t\u00f6\u00f6tan endiselt \u00f5ena ja saan kinnitada, et seda ei juhtu. Tuleb olla paindlik, j\u00e4lgida, mida keegi vajab. M\u00f5nikord anname uitajale kaasa telefoni, millel on asukoha m\u00e4\u00e4rang, siis teame, kus ta on. M\u00f5nikord l\u00e4heb keegi temaga kaasa jalutama. Loomulikult erineb olukord iga inimese puhul. J\u00e4lgimise ja toetamise v\u00f5imalusi on samuti erinevaid. K\u00f5ik s\u00f5ltub suhtumisest ja kui \u00fcldsus hakkab dementsusesse teistmoodi suhtuma, muutub s\u00fcsteemgi. Suletud osakond on s\u00fcsteemi h\u00e4bim\u00e4rk.<\/p>

Tasuks k\u00f5rvale heita dementsusega seotud eelarvamused. Tuleb luua sotsiaalelamispindu ja kogu \u00fchiskonnal tuleks dementsusega inimesi toetada, l\u00e4htudes nende elust ja soovidest, selle asemel et organiseerida nende elu eraldi asutustes ja dementsuse k\u00fclades.<\/p>

Millist rolli m\u00e4ngivad kultuurilised erinevused selles, kuidas me dementsusega inimeste eest hoolitseme?<\/h4>

Kogu maailm ei n\u00e4e oma vanema eest hoolitsemist suure koormana. See on m\u00f5nes kultuuris hoopis suur eelis ja auasi.<\/strong><\/p>

Mu s\u00f5brale Davidile oli sel tohutu v\u00e4\u00e4rtus, et ta sai j\u00e4\u00e4da oma kogukonda: v\u00f5is igal n\u00e4dalal kirikus k\u00e4ia, n\u00e4ha oma s\u00f5pru, kes elavad naabruskonnas. Ta tundis \u00fcmbrust ega eksinud \u00e4ra. Kohalikud olid v\u00e4ga \u00f5nnelikud, et David oli endiselt sealkandis, sest vanemaealistesse suhtutakse L\u00f5una-Aafrikas teistmoodi.<\/p>

Ma ei taha panna inimesi ennast s\u00fc\u00fcdi tundma. Tahan \u00f6elda, et meie kultuuriruumis levinud ettekujutus heast hooldusest ei ole ainus v\u00f5imalus. Meie hooldekodude s\u00fcsteem ja oma l\u00e4hedase hoolitsemise eest maksmine pole ainus variant. Ma ei \u00fctle, et see on hea v\u00f5i halb, aga dementsusega elada saab mitmekesisemalt.<\/p>

Tihti kuuleb arvamusavaldusi: jah, see on ilus, aga see on v\u00f5imatu, sest … Pidevalt \u00f5igustame, miks midagi teha ei saa. K\u00fcsimus on meie sotsiaals\u00fcsteemis. Ma ei \u00fctle, et peaks t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra tulema, hoolitsemaks oma l\u00e4hedase eest, aga kui me usume, et kellegi eest hoolitseda on t\u00e4htis, peame looma poliitika, mis toetaks inimesi oma l\u00e4hedaste eest hoolitsemisel rohkem kui praegu. Me peame oma \u00fchiskonda selles edasi aitama.<\/p>

Kuidas aitab inim\u00f5igustele keskendumine murda eelarvamusi dementsusega inimeste suhtes?<\/h4>

Suurim proovikivi on see, et dementsusega inimesi v\u00f5etakse sageli kui \u201eteistsuguseid\u201c, \u00fclej\u00e4\u00e4nutest t\u00e4iesti erinevaid olendeid. Kuid nad on inimesed nagu meie. Inimesed, kes tahavad kuhugi kuuluda, olla osa kogukonnast, soovivad, et neil tuleks tore ja sisukas p\u00e4ev. Just sellele peaksime keskenduma.<\/p>

Kui vaatame dementsusele inim\u00f5iguste perspektiivist, avaneb hoopis teistsugune pilt: tihti tehakse uuringuid selle kohta, kas dementsusega inimestele meeldib n\u00e4iteks loodus v\u00f5i muusika. Muidugi meeldib! Sest nad on endiselt inimesed. Dementsus ei muuda sind t\u00e4ielikult. Seega ei tohiks me kohelda dementsusega inimesi nii, nagu nad oleksid teistsugused<\/strong>. M\u00f5nikord me ei olegi teadlikud sellest, et me n\u00e4eme neid erinevalt. Nad on endiselt inimesed. Selline suhtumine aitaks meil t\u00f5esti muuta oma tervishoius\u00fcsteemi ja toetada inimesi nende vajadustes.<\/p>

Kuidas on teie film reaalselt muutnud hoolduspraktikat ja -poliitikat Hollandis v\u00f5i mujal maailmas?<\/h4>

Film on v\u00f5imas vahend, mis on aidanud inimestel muuta oma arvamust dementsuse kohta ja tekitada Hollandis ja teisteski riikides avalikku arutelu. Suutsime filmiga juhtida \u00fcldsuse t\u00e4helepanu teemaga tegelemise h\u00e4davajalikkusele ja selle tulemusena on toimunud mitu olulist muutust nii hoolduspraktikas kui ka -poliitikas.<\/p>