Suhtlemine

Kui mõtleme suhtlemisest, peame enamasti silmas rääkimist. Suhtlemine on aga tegelikult palju laiem mõiste. Väga palju suhtlemist on mitte-sõnaline – hääletoon, puudutused, kehakeel, miimika. Sinu lähedasel häirub küll võime sõnalise info vahetamiseks, kuid võime mitte-sõnalist suhtlust mõista säilib. Mitte-sõnaline suhtlus on eriti oluline nende jaoks, kelle võime kõnest aru saada haiguse arenedes nõrgeneb.

Järgnevalt on välja toodud mõned soovitused, mida võiksid oma lähedasega suheldes jälgida. Püüdes kõiki soovitusi täita, on oht muutuda suhtlusel kramplikuks ja ebaloomulikuks. Pea meeles, et kõige olulisem on sinu suhtumine.

Üldised soovitused

Vähenda keskkonnas müra (raadio, teler), kuid ole kindel, et sa seda tehes oma lähedast ei ärrita.
Suhtu oma lähedasse hoolivalt ja austavalt.
Kui oled ärritunud, siis proovi enne suhtlemist maha rahuneda. Jälgi, et sinu kehakeel ei väljendaks ärritust ega muid negatiivseid emotsioone. Sinu lähedane tajub tundeid, mida teise inimese kehakeel väljendab. Negatiivsed tunded kanduvad talle üle ning tagajärjeks võivad olla käitumisprobleemid.
Pööra suhtlusele tähelepanu. Ära tegele samal ajal muude asjadega ning kindlusta, et ka sinu lähedase tähelepanu oleks sinul.
Vaata oma lähedasele silma ja säilita vestluse jooksul pilkkontakt.
Võimalusel räägi lähedasega nii, et teie näod on samal või sinu oma madalamal tasemel. Ülevalt alla rääkimine mõjub ähvardavalt ning võib tekitada negatiivseid tundeid.
Ole kannatlik. Sinu lähedasel võib minna kaua aega sinu mõistmiseks või enda mõtete väljendamiseks. Kiirustamine suurendab tema segadust.
Kui võimalik, kasuta suhtlusel huumorit ja nalja, kuid ära tee seda oma lähedase kulul. Naer aitab asju kergemalt võtta.
Püüa oma lähedast kaasata vestlusesse ka suuremas ringis. Küsi temalt lihtsaid küsimusi, julgustades teda nii vestluses osalema.
Pea meeles, et meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi ja hetki. Nii ka sinu lähedasel.
Kui lähedane ärritub või muutub rahutuks, peata käimasolev suhtlus ning proovi hiljem uuesti.
Suhtlemist võib mõjutada ka kuulmise- ja nägemise langus! Kahtluse korral räägi sellest perearstiga!

Kuidas teha ennast paremini arusaadavaks?

Tähtis pole see, mida sa ütled, vaid kuidas sa seda ütled – jälgi oma hääletooni ja kehakeelt! Need on sinu sõnumi edasi jõudmiseks olulised. Mitte-sõnaline suhtlus on eriti oluline sinu lähedase jaoks siis, kui tema võime kõnest aru saada haiguse arenedes nõrgeneb. Sinu lähedane tajub sinu ärritust ja pinget ning võib vastata sellele rahutuse ja vihaga.
Räägi lühikeste ja selgete lausetega (näiteks “Kuidas on, kas sa oled juba päevast väga väsinud ja tahad voodisse minna või mis?” asemel “Kas sa oled väsinud?”).
Küsi küsimusi, millele saab vastata “jah” või “ei”.
Kasuta rahulikku ja sõbralikku hääletooni.
Aeglusta kergelt oma kõnetempot, kuid säilita normaalne rääkimise rütm. Tee lausete vahele väikesed pausid.
Väldi asesõnade kasutamist (näiteks “Tule siia!” asemel “Tule kööki!”; “Siin need on!” asemel “Siin on su prillid!”; “Tere, mina siin!” asemel “Tere vanaema, mina olen Maria!”).
Enne kui palud oma lähedasel midagi teha, kasuta tema nime. See aitab tema tähelepanu köita.
Väldi negatiivset sõnakasutust (näiteks “Ära mine õue!” asemel “Jää tuppa!”).
Tee ülesanded ja tegevused väikesteks sammudeks. Palu oma lähedasel teha üks asi korraga. Palu tal järgmine samm teha alles siis, kui esimene on tehtud.

Kuidas saada oma lähedasest paremini aru?

Püüa “kuulata” tundeid öeldu taga. Vahel pole sinu lähedase jutt õige, kuid proovi aru saada, mis tundeid või soove ta väljendada püüab. Näiteks see, kui inimene küsib oma ema järele, võib väljendada turvatunde- ja lähedussoovi. Selle asemel, et lähedasele selgitada, et tema ema pole enam, anna talle hoopis mõista, et saad tema tunnetest aru. Näiteks võid öelda: “Ma tean, et sa igatsed oma ema. Sa oled emale väga kallis.” See aitab lähedasel tunda, et teda mõistetakse ning tekitab turvatunde.
Küsi üle, kas sa said kõigest õigesti aru.
Anna lähedasele vastamiseks piisavalt aega. Kui sulle tundub, et ta unustas küsimuse, korda seda täpselt samas sõnastuses. Kui sulle tundub, et ta ei saanud sinu küsimusest aru, püüa küsimus lihtsamalt ümber sõnastada.

Mida mitte teha?

Ära vaidle. Vaidlemine ei lahenda tavaliselt olukorda, vaid tekitab negatiivseid emotsioone ning suurendab sinu lähedase käitumisprobleeme.
Ära püüa oma lähedast parandada. Kui ta kasutab valet sõna, aga sa saad aru, mida ta mõtleb, lase sel olla ja suhtle edasi. Kui ta räägib asjadest, mida pole juhtunud või mis juhtusid kunagi teisel ajal, lase sel olla ja vii vestlusteema mujale. Aktsepteeri tema erinevat taju ajast ja olukorrast. Eriti haiguse hilisemates staadiumites pole parandamisest kasu. See põhjustab sinu lähedasele ainult stressi ning tekitab probleeme pigem juurde.
Ära ala- ja naeruväärista oma lähedast. Ära räägi oma lähedase juuresolekul temast, justkui teda poleks kohal. Ära suhtle temaga kui lapsega.
Ära küsitle oma lähedast pidevalt tema mälu ja teadmiste osas. On üsna tõenäoline, et ta ei mäleta vastust ning küsitlemine tekitab temas stressi.
Ära kasuta käskivat kõneviisi. Sõnasta oma soovid palvetena midagi teha. Ära edasta mitut palvet korraga ning ära räägi mitmest erinevast asjast korraga.

Millest rääkida?

Dementsuse süvenedes võib olla raske jututeemasid leida. Oluline on siiski suhtlusvõimalused säilitada!
Heaks jutu algatajaks on vanade fotode vaatamine.
Kui sinu lähedasel on mõni lugu, mida talle meeldib rääkida, võib paluda tal seda endale jutustada.

Kuidas suhelda dementsuse hilises staadiumis oleva lähedasega?

Isegi kui sinu lähedane enam ei räägi ega saa sõnadest aru, jätka temaga rääkimist. Rahulik ja sõbralik suhtlemine mõjub rahustavalt ning tekitab turvatunnet.
Lähene talle alati nii, et ta sind näeb. Vestluse alustamine, olles lähedase seljataga, võib ajada teda segadusse.
Tutvusta ennast alati suhtluse alguses.
Kui sa ei saa aru, mida sinu lähedane öelda tahab, palu tal sellele osutada.
Käitumisprobleemid võivad anda märku sellest, et sinu lähedane tahab midagi teistele teada anda. Püüa aru saada, mis on probleemide taga. Võib-olla on ta väsinud, võib-olla tunneb ta end konkreetses olukorras ebakindlalt.

Tutvu ka Dementsuse Kompetentsikeskuse voldikuga, kus on näiteid, kuidas suhelda dementsusega inimesega: https://dementsus.ee/app/uploads/2022/08/Dementsuse-Sobrad-eesti-keeles.pdf