Olulised märksõnad: dementsusega inimeste ja nende lähedaste võimestamine; teenuste arendamine; elukvaliteeti ja hakkamasaamist toetavate abivahendite kasutamisvõimaluste arendamine; koostöö kogukonna, vabaühenduste ja vabatahtlikega; huvikaitse.

Dementsusega isikule on funktsionaalse võimekuse säilitamise seisukohast parimaks kui ta jääb elama endisesse elukeskkonda, mistõttu on omastehooldaja oluline võtmepersoon, kellel lasub suur koormus ja vastutus. Erinevate uuringute andmetel hooldatakse kodudes ligi 75% dementsussündroomiga inimestest.

Omastehooldajatel, kes panustavad hooldusprotsessi oma aega ja tervist, esineb seetõttu sageli stressi, depressiooni, erinevaid haigusilminguid jne, mis mõjutavad nii nende elukvaliteeti kui ka hoolduse kvaliteeti. Omastehooldajad vajavad asjakohast informatsiooni, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi ning seda, kuidas säilitada hooldatava kognitiivset võimekust sel määral, et ta võimalikult kaua osaleks hooldusprotsessis aktiivse partnerina. Mujal maailmas on tulemuslikult rakendatud omastehooldajate jõustamiseks sekkumiskavu, et leevendada stressi, ärevust, läbipõlemist, ennetada terviseriske ning anda teavet dementsussündroomi ja hooldusprotsessi kohta. Erinevate uuringute tulemustes on selgunud, et dementsusega inimeste omastehooldajad vajavad senisest enam ühiskonnapoolset hoolivust, nõustamist ja psühhoemotsionaalset toetust, informatsiooni pakutavatest teenustest, teadmisi dementsussündroomist, hooldusabivahendite kasutamisest, hooldusvõtetest jne. Tuleb panustada nii omastehooldajate ettevalmistamisele/õppele, tugivõrgustiku loomisele (sh sotsiaaltöötajal peab olemas ülevaade hooldaja vajadustest) kui ka pakkuda omastehooldajatele psühholoogilist tuge. Samuti peaks disainima uusi teenuseid ning kasutama omastehooldajate jõustamisel ka tehnoloogilisi abivahendeid.

MTÜ Elu dementsusega on käivitanud 2016-2018 aastal infopäevad spetsialistidele ja tugigrupid dementsusega inimeste omastehooldajatele. 2018. a I poolaasta lõpuks on tugigruppe 9 (Tallinnas Nõmmel, Pirital ja Mustamäel, Keilas, Paides, Tartus, Võrus, Pärnus ja Kuressaares).  Esimesed kogemused kinnitavad  vajadust tugisüsteemi järgi, kuid problemaatiliseks on osutunud abivajajateni jõudmine. Eelnevast tulenevalt on vaja välja töötatada omastehooldajate tugiteenused ja  kaardistatud võimalused nende teenuste pakkumiseks. Koondada vabatahtlikud,  koolitajad, nõustajad ja tugiisikud.

Käivitada tugiteenused koostöös tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutajatega ja kõikide kohalike omavalitsustega kuhu nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötajatel on võimalik peresid ja lähedasi suunata haigusega toimetuleku kogemuste jagamisele ja  õpetusele ning ise abi saamiseks.

Dementsusega inimesed ja nende lähedased fookusvaldkonna strateegilised eesmärgid on järgmised:

1. Läbi koolituste, tugigruppide ja ekspertnõustamise tõsta dementsusega inimese ja lähedase teadlikkust ja kompetentsi ning seeläbi saavutada dementsusega inimese ja tema lähedase parim võimalik elukvaliteet
2. Luua dementsuse infoliin. Arendada juhtumikorraldust pakkumaks infoliinile vm interaktiivsele nõustamiskeskkonnale parimat tuge
3. Arendada huvikaitset, et kaitsta dementsusega inimeste õigusi, vähendada paternalistlikku käitumist ja suurendada mittekahjustavat käitumist sotsiaalhoolekandes ja tervishoius.