2019. aasta oli Dementsuse Kompetentsikeskusele (DKK) aktiivne tegevuste käimalükkamise aasta: jaanuaris avati infoliin, juulis avanes uuendatud kodulehekülg www.eludementsusega.ee ning samal ajal ilmus ka esimene veebipõhine infokiri, toimus kolm suurt konverentsi ning erinevates Eesti piirkondades korraldati 12 seminari, mis olid põhiliselt seotud kaheksa uue tugigrupi avamisega. Tegevusi jätkus nii sotsiaalhoolekande, tervishoiu kui ka teadus- ja arendustöö valdkonnas. Kõikide tegevuste eesmärk on tõsta sihtgruppide teadlikkust ja seeläbi luua dementsusega inimestele ja nende lähedastele elamisväärsem elu.

DKK hakkas pakkuma teenuseid

Esimese teenusena käivitas DKK 2019. aasta jaanuari lõpus dementsuse infoliini. Selle kaudu nõustati helistajaid eelmise aasta jooksul 370 korral. Kõige rohkem nõustamisi tehti märtsis – 60 korral. Levinuimad teemad, millega dementsuse infoliini poole pöörduti, olid haigusega toimetulek (sellel teemal oli pöördumisi 117 korral), üldine vähene haigusteadlikkus (80 korral) ja diagnoosimisega seotud teemad (67 korral).

Veebruari alguses hakkas kompetentsikeskus pakkuma ekspertnõustamise teenust, mis on eelkõige mõeldud spetsialistidele, kes vajavad abi ja nõu dementsusega inimesele sobiliku keskkonna kohandamisel ja sobilike teenuste valikul. Ekspertnõustamisi tehti eelmisel aastal 33 korral ning eeskätt anti nõu selles, kuidas kohandada hoolekandeasutuses keskkonda.

Sarnase sisuga nagu dementsuse infoliin, aga süvitsi minevam ja tihti ka palju rohkem aega vajav teenus on personaalne nõustamisteenus. Seda osutati eelmisel aastal 78 inimesele, kes vajasid abi keerulisemate olukordade lahendamisel.

Teisel poolaastal alustati tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna töötajate koolitustega: novembris toimus teadlikkuse tõstmise koolitus 58 osalejale ning teine koolitusmudel, kus osales 27 kohaliku omavalitsuse spetsialisti, koosnes kolmest koolituspäevast, kus anti põhjalikumaid teadmisi ja inspireeriti osalejaid oma piirkonnas dementsusega inimestele teenuseid välja arendama.

Seminaride, konverentside ja tugigruppide abil levisid DKK teadmised üle Eesti

Eelmisel aastal toimus 12 seminari Eesti erinevates piirkondades. Seminari eesmärk on tuua kohalikus kogukonnas kokku sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid ning dementsusega inimeste lähedased – kõigile on siduvaks teemaks dementsus ja sellekohane parem informatsiooni vahetus. Koostöös MTÜ Elu Dementsusega vabatahtlikest tugigrupi juhtidega oli kaheksa seminari seotud kaheksa uue tugigrupi loomisega: Haaberstis ja Lasnamäel Tallinnas, Jõelähtmel, Raplas, Narvas, Sauel, Sillamäel ja Viljandis. Üle Eesti toimunud 78 tugigrupi kohtumisel osales 427 inimest, neist 219 esmakordselt.

Tugigrupi juhtidele toimus eelmisel aastal kaks koolitust ning DKK abil loodi tugigruppidele „tööriistakastid“ koos vajaliku inventariga, st tugigrupis osalejatele soovituslike raamatute ning abivahenditega.

2019. aastal toimus kolm suurt konverentsi. Märtsis oli Tartus 158 osalejaga konverents „Teekond dementsusesõbralikumate teenuste poole“, mis pakkus häid Eesti kohalikke praktikaid, andis ülevaate olulistest palliatiivse raviga seotud teemadest ning tõi dementsuse teadmisi Soomest, Sloveeniast ja Belgiast.

Septembris toimus kaks konverentsi. Üks neist – „Mis aasta meil on?“ – toimus 131 osalejaga Narvas ning ühendas teadmisi nii Eestist kui ka välismaalt. Uudsete teemadena käsitleti rahvusvähemuste kultuurilise tausta arvestamist dementsusega inimesega suhtlemisel ning esmakordselt Eestis räägiti nii suure auditooriumi ees intiimsusest ja seksuaalsusest dementsusega inimese kontekstis. Septembri lõpus kohtusid Viljandis põhiliselt tervishoiuvaldkonna 162 esindajat konverentsil „Kerge kognitiivne häire“ – teemakäsitlus oli seotud dementsuse ennetuse, varajase diagnoosimise ja varajaste sekkumisvõimalustega.

DKK teeb mitmeid ettevalmistustöid

Sotsiaalhoolekande valdkond soodustab stažeerimist ja teeb ettevalmistusi hoolekandeasutustele esimeste dementsussõbralike märgiste andmiseks.

Kompetentsikeskuse vahendusel stažeeris eelmisel aastal teises hoolekandeasutuses kolm inimest. Stažeerimise mõte on vahendada parimaid praktikaid ja edendada koostööd selles valdkonnas töötavate spetsialistide vahel. 2019. aastal olid stažeerijaid valmis vastu võtma EELK Tallinna Diakooniahaigla ja SA Koeru Hooldekeskus.

Eelmisel aastal alustas DKK eestvedamisel tööd hoolekandeasutustele dementsusesõbraliku märgise loomise töögrupp. Märgise abil saab anda dementsusega inimestele ja nende lähedastele turvatunnet, et märgise saanud hoolekandeasutuses on keskkond ja teenuste sisu vastavuses dementsusega inimeste vajadustega.

Eelmise aasta sügisel koostas DKK sotsiaalministeeriumi tellimusel kontseptsiooni „Innovaatiline maja dementsusega inimestele“ – see on mudel dementsusega inimesele pakutavast parima keskkonna ja teenustega hoolekandeasutusest, kus on arvesse võetud dementsusega inimese vajadusi ning kus on võimalikult kodusarnane keskkond, indiviidi- ja perekeskne lähenemine.

Keskenduda tuleb dementsuse ennetusele ja varajastele sekkumistele

Kompetentsikeskuse tervishoiuvaldkonna tegevused on keskendunud dementsuse ennetusele ja varajastele sekkumistele. Viljandi Haigla DKK meeskonna juhtimisel viidi Viljandi piirkonna perearstide ja pereõdedega läbi  kerge kognitiivse häire avastamise skriinimise katseprojekt, mille kaudu testiti 56 patsienti.

Mittefarmakoloogilise sekkumisena korraldati tantsulise teraapia tunnid kerge kognitiivse häirega inimestele. Projekti käigus testiti 15 inimese kognitiivseid võimeid ja tantsutundide mõju osalejatele.

Kerge kognitiivse häire ja dementsuse märkamise, diagnoosimise ja ravi teemadel korraldati koos Eesti Sisearstide Ühenduse ja Eesti Unemeditsiini Seltsiga kaks ühisseminari, et anda dementsusest põhjalikumaid teadmisi vastava eriala spetsialistidele ning kaardistada sõlmkohad, et tervishoiutöötajad laiemalt osaleksid dementsusega patsiendi käsitlusprotsessis.

EELK Tallinna Diakooniahaigla meeskond jälgib eelmisel aastal Eesti Haigekassa alustatud palliatiivse ravi ravijuhendi tegemisel, et dementsusega seotud vajalikud palliatiivse ravi teemad oleksid võimalusel ravijuhendiga kaetud.

Dementsuse temaatika õpetamise ulatuse hindamine

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Dementsuse Kompetentsikeskuse meeskond hindas eelmisel aastal dementsussündroomi käsitlust tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tasemeõppe õppekavades. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade dementsusega seostuva käsitlusest kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide tasemeõppe õppekavades. Kaardistati olemasolev olukord ja töötati välja soovituslikud teemad, et saavutada tasemeõppe ainekavades baaspädevust.

Eesti arengud on rahvusvaheliselt nähtavamad

MTÜ Elu Dementsusega, esindades ka Dementsuse Kompetentsikeskust, sai 2018. aasta oktoobris Euroopa riikide mäluhäiretega inimeste esindusorganisatsioone koondava katuseorganisatsiooni Alzheimer Europe eelliikmeks. Eelliikmelisus annab õiguse osaleda kõikidel Alzheimer Europe’i korraldatavatel korralistel liikmete kohtumistel ja teistel üritustel ning saada informatsiooni dementsuse valdkonnas toimuvatest arengutest Euroopas.

Alzheimer Europe’i liikmed kohtuvad neli korda aastas ning neil kohtumistel osaleb ka kompetentsikeskus, vahendades dementsusuudiseid Eestist ning tuues koju teavet rahvusvahelistest suundumustest ja headest praktikatest.

Dementsuse Kompetentsikeskus osales ka organisatsiooni igal aastal korraldataval, pea tuhande osalejaga Alzheimeri konverentsil Hollandis Haagis, esitledes seal Eestis toimivat dementsusega inimeste lähedaste tugigruppide süsteemi ning Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevusi infotahvlite abil.

Eelmisel aastal käis kompetentsikeskuse meeskond tutvumas dementsusega inimestele kohandatud keskkondade ja sobilike teenuste heade praktikate näidetega Soomes ja Hollandis.

Dementsuse Kompetentsikeskus koostöös MTÜ-ga Elu Dementsusega sõlmis Suurbritannia kui Dementsuse Sõprade liikumise mudeli autoriga lepingu tuua liikumine Eestisse – selle tegevusega alustatakse käesoleval aastal.

Sammud üldise teadlikkuse tõstmiseks

Selleks, et suurendada üldist teadlikkust, uuendati 2019. aastal kodulehte, ilmuma hakkas uudiskiri ja koostati erinevaid voldikuid.

Eelmise aasta juulis valmis uuendatud koduleht www.eludementsusega.ee. Kodulehe eesmärk on koondada kogu dementsust puudutav teave ja igapäevane informatsioon Eestis. Aasta lõpus valmis ka lehe venekeelne versioon. Veebipõhine uudiskiri ilmus eelmisel aastal esmakordselt juulis, teine uudiskirja number ilmus oktoobris, jõudes 847 adressaadini.

Voldikud „Dementsus“, „Teenused“, „Kerge kognitiivne häire“ ja „Dementsusesõbralik keskkond“ trükiti nii eesti kui ka vene keeles. Voldikud, dementsuse infoliini visiitkaardid ja infoliini plakatid saadeti eelmise aasta lõpus 458 perearstikeskusele, kes saavad informatsiooni edastada dementsusteavet vajavatele patsientidele.

Teadlikkuse tõstmiseks jõudis DKK eelmisel aastal infolauakestega Pärnu seenioride vabaajamessile, „Paunvere suurele väljanäitusele“, „60+ festivalile“ ja Klooga infopäevadele.