Ühel minu keskkooliaegsel klassikaaslasel ja sõbrannal oli üpris omamoodi vanaema. Sattusime aeg-ajalt vanaemale külla ja sageli tulime sealt elevust tekitavate muljetega, mis meid tol ajal 18-aastastena imestama ja muidugi ka itsitama ajasid. Vanaema äärmuslik säästlikkus ja originaalsed majapidamisnipid nagu toiduõliga saabaste “viksimine”… või siis peaaegu paranoiline pisikukartus, mis väljendus näiteks poest ostetud õunte põhjalikult seebiga küürimises… või vihikute kaupa ülidetailseid sünoptilisi märkmeid tuulesuuna ja sademete hulga kohta – ja niimoodi aastakümneid…

Aga mis meile tõeliselt nalja tegi, oli üks suur keedupott pliidil ja selle kaanel olev märgisüsteem. Nimelt lebas potikaanel alati üks väike papitükk, mille ühele poolele oli kirjutatud “-mata vesi” ja teisele poole “-tud vesi”. Ühesõnaga, kui potis oli keetmata vesi, siis oli kaane peal silt “-mata vesi”, ja kui potis oli keedetud vesi, siis võis lugeda spikrilt “-tud vesi”. Aastal 1998 tundus selline lähenemine meile päris hea huumor, ja ei midagi muud. Me sõbrannaga ei mõelnud kordagi, et äkki räägib “-tud”- ja “-mata”-vesi meile veel midagi – vanaema mälu kohta… Alles nüüd, palju aastaid hiljem hakkasin selles loos nägema rohkemat, kui oskasin märgata keskkoolitüdrukuna.

Septembrikuus 2020 pani Dementsuse Kompetentsikeskus käima Dementsuse Sõprade vabatahtlike programmi. Meie tegevus Eestis on tegelikult osa suurest ülemaailmsest liikumisest, et kujundada inimeste arusaama dementsusest. 2013. aastal Suurbritannias alguse saanud kampaania on tänaseks kaasa tõmmanud üle poolesaja riigi, kus selle aasta jaanuari seisuga tegutses 18 miljonit Dementsuse Sõpra.

Mis on Dementsuse Sõprade algatuse mõte? See on avaram viis näha maailma. Vaatenurk, millest ei jää välja inimesed, kelle käitumine võib tunduda esmapilgul kummastav või arusaamatu mingite harjumuspäraste tõlgenduste järgi. Dementsuse Sõber oskab paremini mõista, milline on elu dementsusega, ning märgata ja aidata dementsusega inimesi pere- ja tutvusringkonnas, tänaval ja kogukonnas. Iga Dementsuse Sõber annab ühe omapoolse lubaduse, mida tema kavatseb ise ette võtta, et suurendada teadlikkust või et dementsusega inimeste ellu rohkem hoolivust ja tuge tuua.

Kuidas saab Dementsuse Sõbraks? Selleks tuleb läbi teha infotund. Infotunnis arutletakse rohkete näidete varal, milline on elu dementsusega. See on 60 minutit kaasamõtlemist, -rääkimist, -tegutsemist – nagu intensiivkursus dementsuse teemal. Infotunnis osalenu saab Dementsuse Sõprade märgi ning täidab tegevuskaardi, valides endale ühe tegevuse, kuidas ise edaspidi kaasa aidata dementsusesõbralikuma ühiskonna loomisel.

Minu lubadus Dementsuse Sõbrana on näha ja kuulata, millist lugu räägib keedupott vanaema köögis.

Kui soovid saada Dementsuse Sõbraks, hoia silm peal www.eludementsusega.ee sündmustekalendril või Dementsuse Sõprade Facebooki lehel.