Mai lõpus tutvustas ülemaailmne dementsussündroomiga inimeste ja nende lähedaste huve esindav organisatsioon Alzheimer´s Disease International aruannet „Planeerimisest mõjude avaldumiseni“( From Plan to Impact). Neljas samateemaline aruanne analüüsib Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) poolt eesmärgistatud dementsuse tegevusplaani 2017-2025 täitmise hetkeseisu ning toob välja Covid-19 pandeemia mõju dementsusele.
WHO maailma tegevusplaani kohaselt peab aastaks 2025 olema 146-s riigis riiklik dementsuse strateegia või tegevusplaan. Hetkel on dementsuse teema riiklikult eesmärgistatud 40-s riigis.
Riikide enesehindamise kaudu kujuneb ülevaade dementsuse valdkonna olukorrast maailmas
2017. aastal hakkas WHO pidama dementsuse andmeseire platvormi (The Global Dementia Observatory ehk GDO), kuhu riigid annavad informatsiooni oma riigi dementsuse olukorra kohta kindla struktuuri ja näitajate alusel. GDO annab võimaluse hinnata riikide dementsuse valdkonna arendamise taset ning riikidel enesehinnangu kaudu seada uusi eesmärke. Hinnatakse seitset tegevusvaldkonda:
- Dementsust kui rahvatervise prioriteeti
- Teadlikkust ja dementsussõbralikkust
- Dementsuse ennetust
- Diagnoosimist, ravi, toetust ja teenuseid
- Tuge ja teenuseid dementsusega inimeste omastehooldajatele
- Dementsuse valdkonna toetavaid IT süsteeme ja lahendusi
- Dementsuse uuringuid ja teadusalast tegevust
WHO tegevuskava kohaselt peavad riigid nendes tegevusvaldkondades seadma strateegilisi eesmärke ning need ellu viima. Neljas aruanne analüüsibki hetkeolukorda ning näitab erinevate riikide näidete põhjal, kuidas neid tegevusvaldkondi ellu viidud on.
Covid-19 pandeemia võib kaasa tuua dementsusega inimeste arvu suurenemise
Neljandas aruandes vaadatakse ka COVID-19 pandeemia mõjusid dementsusega inimestele ja nende lähedastele ning pandeemia mõju riiklike dementsusstrateegiate ellu viimisele.
Covid-19 pandeemia mõju dementsuse valdkonnale on väga suur. Dementsusega inimesi on Covid-19 põhjustatud surmade kogustatistika hulgas olnud ülemaailmselt ligikaudu 25%. Isolatsioon, vähene sotsiaalne suhtlus ja pandeemia tõttu väiksemal määral osutatud teenused on kiirendanud dementsusega inimeste kognitsiooni langust. Suurenenud on nii dementsusega inimeste kui ka nende lähedaste depressioon ja ärevus. Dementsusega inimeste arstiabi saamine – nii diagnoosimine kui ka sümptomite ravi — on olnud eriarstiabi piirangute tõttu vähe kättesaadavad ning muutnud dementsusega inimeste ja nende lähedaste olukorra veelgi keerulisemaks.
Dementsusega tegelevad teadusasutused on hakanud uurima Covid-19 pikaajalist mõju ajule ja ollakse mures, kuna Covid-19 kognitiivse häire esinemise tõus kõikides vanusegruppides on näidanud, et tulevikus võib COVID-19 tõttu olla veelgi rohkem inimesi, kellel võib areneda dementsus. Vajadus riiklike dementsuse strateegiate järele suureneb veelgi.
Diagnoosimine ja diagnoosijärgsed teenused muutuvad võtmesõnaks
Oluline viimase aasta muutus on see, et üha enam muutub oluliseks õigeaegne (varajane) diagnoos, kuna arenevad teraapilised sekkumised, mis aitavad kognitsiooni taset hoida. Samas diagnoosi saanud inimeste arv on väga väike ja diagnoosijärgsed võimalused kesised.
Õpik dementsusega inimeste hooldajatele
Uuringus on informatsioon WHO poolt koostatud dementsusega inimeste (omaste)hooldajatele mõeldud õpikust „iSupport“. Õpikus räägitakse, mis on dementsus, kuidas pakkuda abi ja hoolt, kuidas teha igapäevaseid hooldustoiminguid ja hakkama saada käitumuslike muutustega. Selgitavad ja õpetlikud peatükid vahelduvad praktiliste harjutustega.
Eesti on aruande lõpus toodud riikide arenguetappide võrdluse tabelis tähistatud riigina, kus panustatakse mõningaid ressursse 7 tegevusvaldkonna arenguks, kuid eraldi riiklikku dementsuse strateegiat ei ole.
Maailmas elab üle 50 miljoni dementsusega inimese. 2030. aastaks kasvab dementsusega inimeste arv 82 miljonini ning 2050. aastaks 152 miljonini. Hetkel on dementsusega seotud kulud 1 triljon USA dollarit, kulude kasv kahekordistub 2030. aastaks.