Kuna koroonapandeemia ajal kehtivad piirangud eelkõige siseruumides viibimise kohta, siis otsustas Dementsuse Kompetentsikeskus korraldada tugigrupijuhtidele kaks loodusteraapia koolitust, mis käsitlesid looduse mõju inimestele ja kuidas loodus toetab tugigruppide läbiviimisel, et nii läbi looduse oleks võimalus tugigruppe läbi viia ka ões.
Esimene koolituspäev toimus suvel, kui väljas oli kaunis päikesepaisteline ilm, kuid see-eest oli palju häirivaid putukaid. Teine koolituspäev toimus septembri keskel, kui ilmad olid juba sombusemad ja jahedamad, kuid metsaalune oli kaunilt metsaandidega kaunistatud.
Mõlemal korral algas koolitus kõigepealt ikkagi teooriast. Metsas on küll kõik käinud, kuid põhiliste teemade kordamine tundus kõigile oluline. Rääkisime erinevatest aastaaegadest ja ööpäeva osadest, millised on nende plussid ja miinused. Kuidas mõjub inimesele päikesevalgus ja mis saab siis, kui päikest on vähe. Tuletasime meelde, et oluline on ennast looduses maandada, kas siis paljajalu ringi liikudes, maapinnal lamades, paljakäsi peenraid rohides või puid kallistades.
Arutasime, kuidas võib mõjuda looduses viibimine dementsusega inimestele, mida tuleks nendega loodusesse minnes silmas pidada. Mis saab siis, kui inimene ei pääse õue ning on oma elukohta „aheldatud“.
Samuti käsitlesime antud teemat ka dementsusega inimeste lähedasete-pereliikmete vaatevinklist, kui nad jõuavad looduse rüppe. Mis tunne neil võib olla, kas see aitab neil pingetest vabaneda?
Käisime ka ise metsas ja seal olles saime tunda, kuidas mõjub looduses viibimine inimesele, mida tuleks looduses märgata ning kas ja kuidas võiks pargis või metsas tugigruppi läbi viia. Tegime ka erinevaid harjutusi, et paremini märgata looduses toimuvat. Koolitaja juhtis tähelepanu ka ohtudele, mis võivad looduses olijaid tabada ning pani kõigile südamele, et enne tugigrupi läbiviimist looduses tuleks väljavalitud koht vahetult enne kohtumist veelkord üle vaadata ja kõik detailid läbi mõelda.
Annaliisa Täht, kes on Haapsalu tugigrupi juht, kirjutas peale koolitusel osalemist järgmised read:
„Looduses aja maha võtmine annab hetki vaadata enda sisse ja suunata pilk tagasi kuidagi olulistele asjadele, mis igapäeva virr-varris kipuvad ununema.
Loodusteraapia koolitus meenutas just seda ja samas andis ideid, kuidas oma grupiliikmeid ükspäev viia sellesse samasse kohta metsas ja endas, kus igapäevastest raskustest korraks eemale astuda, neid tõlgendada endale läbi looduse ja võtta kaasa natuke metsarahu. Me tuhiseme läbi elu meeletul kiirusel — seda juba täiesti tavalises igapäevases rütmis. Omastehooldajal on see rütm veelgi kiirem — tulles metsa või loodusesse ilma mõtteta sealt läbi joosta, tekitas vähemalt minus nii hea tunde. Lihtsalt peatad oma kaks jalga, uurid mis su sees toimub ja kirjeldad seda läbi looduse. Ma arvan, et see võiks olla võtmeks omastehooldajatele, et paremini aru saada ja kirjeldada vabamalt, mida nad päriselt läbi elavad ja tunnevad.
Tugigrupijuhina õppisin nägema loodust tööriistana ja ise mõistma, et loodust tuleb kuulata, vaadata ja oma kaks jalga korraks peatada.»
Loodusteraapia koolitus on juba «kandnud vilja» — esimene julge tugigrupp oli Pirita tugigrupp, kes oktoobri alguses käis Pirita park-metsas sügist nautimas. Koolituse korraldajad loodavad, et Pirita tugigrupil on järgijaid ning sellel aastal ei pea koroonapiirangute tõttu me olema nii palju arvuti taga, vaid vajadusel saame tugigruppe korraldada ka vabas looduses.