Palju enam on riikidel vaja keskkondade kujundamisel arvesse võtta dementsusega inimeste vajadusi, öeldi täna, rahvusvahelisel Alzheimeri päeval Alzheimer´s Disease Internationali (edaspidi ADI) pressikonverentsil, mis tutvustas ADI 2020. aasta aruannet „Disain, väärikus, dementsus; dementsust arvestav disain ja keskkond.“  Riike kutsutakse üles tunnustama dementsust kui puuet ning lisama keskkondade kohandamise teema riiklikesse dementsuse arengukavadesse. Kohandatud keskkond kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ühiskondlikes hoonetes ja ruumides tagab dementsusega inimeste heaolu ja väärikuse.

2050. aastaks elab maailmas eeldatavalt 152 miljonit dementsusega inimest, dementsus on hetkel viies surma põhjustav haigus, kuid keskkond, mis arvestaks dementsusega inimeste vajadusi, on paljudes riikides olematu, tuuakse välja tänases ADI pressiteates.

Tunnustades dementsust kui puuet, tagatakse dementsust arvestavate keskkondade kujundamise arengus samasugune läbimurre nagu 30 aastat tagasi toimus see füüsiliste isikute vajadusi arvesse võtvate keskkondade kohandamisel: ratastoolidele ligipääsetavad liftid, ohutumad ülekäigurajad ja muu, mis on muutunud ülemaailmselt tavapäraseks. Dementsusega arvestava keskkonna kohandamine ei tohiks olla nišš, vaid tavapärane disaini osa. Ei tohiks minna ka sellesse äärmusesse, et disainitaksegi kõike ainult dementsuslikult ja luuakse tehiskeskkondi. Inimene, kas dementsusega või ilma, tahab elada keskkonnas, mis on tema jaoks tähenduslik.

Vaja on dementsusega inimeste keskkondade kohandamise juhendeid nagu need on välja töötatud füüsiliste puuetega inimeste jaoks. Dementsusest tulenev puue on tihtipeale vähem märgatav kui see on füüsilise puude puhul. Keskkonna kohandamine ei ole kallis, alustada saab lihtsatest asjadest nagu näiteks vaibad (nt mustad laigud vaipades tunduvad dementsusega inimese jaoks nagu augud põrandas ja nad ei julge vaibale astuda) ja dekoor, ohtlike esemete kõrvaldamine, selge viitade süsteem – need on vahendid, mis vähendavad ärevust ja agitatsiooni ning parandavad sotsiaalset suhtlemist.

Dementsusega inimeste vajadusi arvestav keskkonna kohandamine peab algama uue ehitise või piirkonna projekti planeerimise faasis, mitte siis, kui ehitis või piirkond on juba valmis. Seetõttu on vajalik dementsuse keskkonna kujundamine lisada arhitektide ja disainerite õppekavadesse. Vajalik on kaasata keskkonna kujundamise protsessi ka dementsusega inimesed ise.

Dementsusega arvestava keskkonna kujundamise põhimõtted:

• Riskide vähendamine: vähenda ohtlikke riske (nagu näiteks trepiastmed), taga turvalisus nii, et kasutatavad vahendid sulanduksid võimalikult keskkonda (ei ole liiga silmapaistvad).
• Inimlikud mõõtmed: hoonete suurus/laiuvus võib mõjutada dementsusega inimese käitumist. Hoonetel peaksid olema inimlikud mõõtmeid, milles on turvaline ja mugav liikuda.
• Võimaldage inimestel näha ja olla nähtaval: hoone lihtsus vähendab ärevust.
• Vähendage mittevajalikku stimulatsiooni: keskkonna kohandamine peab vähendama mitteolulist stimulatsiooni nagu näiteks segavad helid, mittevajalikud plakatid, viidad jne.
• Suurendage kasulikku stimulatsiooni: võimaldage dementsusega inimesel näha, kuulda ja nuusutada asju, andes vihjeid selle kohta, kus nad on ja mida nad võivad teha. See vähendab nende ärevust ja ebakindlust.
• Toetage liikumist ja kaasatust: luues hästi eristuva ja ohutu liikumisala, toetad dementsusega inimese kaasatust ja võimalusi tegutseda.
• Looge tuttavlik keskkond: tuttava hoonekujunduse, mööbli, furnituuri ja värvide kasutamine annab dementsusega inimesele võimaluse säilitada oma oskused.
• Looge võimalused olla üksi või koos teistega: erinevad ruumid või sopid ruumides, mõned neist privaatse vestluse jaoks, teised grupitöödeks, samuti võimalus omaette olemiseks. Oluline on anda dementsusega inimesele võimalus valida, kuidas ta veedab oma aega.
• Side kogukonnaga: keskkond peaks külastajal võimaldama mugavalt külas olla ja toetama interaktiivsust. Perega koos olemine säilitab dementsusega inimese identiteedi.
• Disain toetab elustiili: keskkonna kujundamine toetab elustiili kontseptsiooni – näiteks hoolekandeasutuses võib olla keskkond, kus nt süüa ja muid igapäevaseid tegevusi tehakse koos. Keskkond peab andma selge sõnumi, mis toetab elustiili ja on arusaadav nii selle elanikele kui personalile.  

ADI 2020. aasta aruanne on koostatud kahe osana. Esimeses osas (248 lk) on antud ülevaade aruande koostamisest, kasutatud kirjandusest, keskkonna kujundamise ajaloost, erinevatest disaini printsiipidest ning aruande lõpus on analüüsitu põhjal toodud soovitused. Aruande teises osas (264 lk) on ülevaade 27 riigi 84 heast dementsusega inimesele loodud keskkonna praktikast koos rohke illustreeriva materjaliga.

World Alzheimer Report 2020. Volume 1.

World Alzheimer Report 2020. Volume 2. Case studies. (Lk 129-130 on toodud näited ka Eesti heast praktikast — SA Koeru Hooldekeskuses tehtud kohandustest dementsusega inimestele).

Olulised punktid, mida võiks üldistavalt aruandest meelde jätta:

• Dementsusega inimeste vajadusi arvestav keskkondade kujundamine on füüsiliste puuetega inimeste vajadusi arvesse võtva keskkonnaga võrreldes 30 aastat arengust maas
• Dementsusega inimeste keskkonna kohandamine peaks olema riiklikes arengukavades ja tulenema puuetega inimeste õiguste konventsioonist
• Dementsusega inimestele kohandatud keskkonna disain järgib lihtsaid põhimõtteid, on kuluefektiivne ja parandab märkimisväärselt dementsusega inimeste heaolu ja turvalisust
• Keskkonna kohandamine võimaldab inimestel elada oma kodudes ja kogukondades võimalikult kaua