Kokkuvõte artiklist „The Link Between Alzheimer’s and Sleep“ (Alzheimeri tõve seos unehäiretega). Artikli autor on kliiniline psühholoog, unemeditsiini ekspert Michael Breus, PhD.

Artikkel avaldatud 30.04.2024. https://sleepdoctor.com/physical-health/alzheimers-and-sleep/

Kokkuvõtte koostaja Karin Lilienberg

Alzheimeri tõve seos unehäiretega

Alzheimeri tõvega (AT) inimestel on sageli unehäired. Mõned uuringud näitavad, et muutused unemustrites, nt. sügavas unes viibimise aja lühenemine, unetus ja obstruktiivne uneapnoe võivad põhjustada muutusi ajukeemias ning suurendada Alzheimeri tõve tekke tõenäosust.

Ka normaalse vananemise korral võib uinumine võtta kauem aega, sageneb öine ärkamine ja norskamine, suureneb päevauinaku soov. Aga AT korral on uneprobleemide esinemissagedus ja mõju elukvaliteedile suurem. Unehäired ilmnevad sageli haiguse varajases staadiumis ning  süvenevad AT progresseerumisel.

Alzheimeri tõbe põdevatel inimestel on sageli häiritud ööpäevarütm — nad on öösel aktiivsemad ja päeval võivad palju magada. Nad kogevad rohkem ka ebaregulaarseid une-ärkveloleku rütme: magavad mitu korda päevas ja lühemaid perioode, mitte üks pikem uneperiood öösel.

Ekspertide sõnul võivad need Alzheimeri tõve muutused olla tingitud igapäevaseid keharütme kontrolliva ajustruktuuri suprahiasmaatiline tuum degeneratsioonist. Samuti on täheldatud, et AT-ga inimestel on madalam unisust esile kutsuva hormooni melatoniini tase. Ööpäevarütmi segavad ka valguse tajumise häired vananemisega seotud nägemisprobleemid korral.

AT-ga isikutel on häiritud unerežiim. Sügava unefaasi (REM-uni) pikkus lüheneb, mistõttu väheneb aeg, mis kulub aju kahjulikest valkudest puhastamisele. REM-une kadumine võib mõjutada mälu ja kiiret aju degeneratsiooni. Lisaks võib AT-ga inimestel olla uni killustatud, st. nad ärkavad sagedamini. On ka võimalus, et kõrgenenud beeta-amüloidi tase põhjustab une killustumist ja muid unehäireid.

REM-une faasi iseloomustab silmade kiire liikumine ja unenägude nägemine, aga lihased sellel ajal ei liigu. REM-une käitumishäire korral räägivad ja liiguvad inimesed REM-unes ringi, elades füüsiliselt läbi unenägu. REM-une käitumishäire on tugevamalt seotud teiste närvisüsteemi degeneratiivsete haigustega, nagu Parkinsoni tõve või Lewy kehakeste dementsusega.

Uuringud näitavad, et 40–70% AT-ga inimestel esineb hingamisprobleem obstruktiivne uneapnoe (OA) ja dementsuse raskusaste võib olla seotud hingamisprobleemide tõsidusega. AT-ga inimestel on viis korda suurem tõenäosus haigestuda OA-sse. Obstruktiivne uneapnoe võib süvendada päevaseid AD sümptomeid, nagu tähelepanu- ja mäluprobleemid.

Dementsusega inimesed kogevad sageli nähtust, mida nimetatakse «päikeseloojangu sündroomiks«. Seda iseloomustab rahutuse, segaduse ja ärrituvuse suurenemine õhtul, kui päike loojub. See sündroom esineb eriti dementsusega inimestel, kellel on häiritud une-ärkveloleku tsükkel. Teadlaste sõnul võib põhjuseks olla ööpäevarütmi ja une-ärkveloleku tsüklit kontrolliva ajuosa „suprahiasmaatiline tuum“ kahjustus.

Une parandamise mittefarmakoloogilised strateegiatena soovitatakse

1. Parandada unekeskkonda:   hoida magamiskoht öösel pimedas ja päeval eredalt valgustatud. Valgus on kõige olulisem, et hoida inimeste igapäevast une-ärkveloleku tsüklit õigel teel.
2. Kõrvaldada müra ja häirivad tegurid: hoida magamisruum vaikne. Vältida või piirata AT-ga inimese äratamist öösel meditsiinilistel põhjustel, näiteks ravimite andmiseks või analüüside võtmiseks.
3. Harjutada head unehügieeni: järgida regulaarset magamamineku ja ärkamisaega, piirata kofeiini tarbimist, treenida päevasel ajal ja vältida suuri söögikordi õhtusel ajal.
4. Piirata uinakuid: öist und saab hooldaja parandada, piirates hooldatava päevaseid uinakuid, eriti pärast kella 15.00. Kuigi liigne päevane unisus on AT-ga inimestel tavaline, võib liigne hiline uinak häirida öösel magama jäämist.

Kasutatud artiklid:

1. Sadeghmousavi S. et al. (2020). The effect of insomnia on development of Alzheimer’s disease. J Neuroinflammation. 2020 Oct 6;17(1):289. doi: 10.1186/s12974-020-01960-9.
2. Omonigho M. B. et al. (2020). Obstructive sleep apnea, cognition and Alzheimer’s disease: A systematic review integrating three decades of multidisciplinary research. Sleep Med Rev. 2020 Apr:50:101250. doi: 10.1016/j.smrv.2019.101250. Epub 2019 Dec 12.
3. Reddy O.C. et al. (2020). The Sleeping Brain: Harnessing the Power of the Glymphatic System through Lifestyle Choices. Brain Sci. 2020 Nov 17;10(11):868. doi: 10.3390/brainsci10110868.
4. Sharma A. et al. (2021). Circadian Rhythm Disruption and Alzheimer’s Disease: The Dynamics of a Vicious Cycle. Curr Neuropharmacol. 2021;19(2):248-264. doi: 10.2174/1570159X18666200429013041.