Eestis oli 2018. aastal hinnanguliselt üle 22 000 dementsusega inimese. Erinevad eksperdid arvavad, et aastaks 2050 on dementsusega inimeste arv kahe- või isegi kolmekordistunud, ulatudes 35 000 – 55 000 inimeseni. Ja enamikul dementsusega inimestest on nende kõrval ka pereliikmed, lähedased, sõbrad, naabrid – need, keda dementsuse teema väga lähedalt puudutab. Paljud neist inimestest vajavad tuge ja nõustamist, kuidas ise toime tulla olukorraga, kui lähedane on saanud raske diagnoosi, samuti lähedased vajavad nõu ja nippe, kuidas dementsusega inimest parimal moel abistada ja toetada. MTÜ Elu Dementsusega koostöös Dementsuse Kompetentsikeskusega on loonud üle Eesti tugigruppide võrgustiku. Tugigrupis arutletakse väljapääsmatuna näivate olukordade üle, jagatakse muresid ja rõõme, leitakse uusi kontakte ja sõpru, vähendatakse isolatsiooni, keskendutakse positiivsetele eeskujudele grupis, mis omakorda inspireerib ja annab uut lootust. On täheldatud ka seda, et pakkudes teistele liikmetele nõu ja tuge, hakatakse oma probleemi ka uue nurga alt teadvustama.
Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp on eelkõige eneseabigrupp, mitte teraapiagrupp. Kui teraapiagruppi juhib professionaal, siis antud tugigruppide eestvedajateks on enamasti MTÜ Elu Dementsusega vabatahtlikud, aga võivad olla ka kogemustega grupiliikmed.
Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupid tegutsevad Eesti 21-s erinevas piirkonnas. Sellel aastal on plaanis avada tugigrupid Põlva-, Valga- ja Hiiumaal, siis on igas Eesti maakonnas vähemalt üks tegutsev tugigrupp.
Eelmisel aasta alguses alanud koroonakriis mõjutas väga palju ka MTÜ Elu Dementsusega ja Dementsuse Kompetentsikeskuse tööd. Kui enne koroonakriisi puhkemist oli väga oluline, et dementsusega inimeste lähedaste tugigrupis osalevad inimesed saaksid oma tugigrupiliikmetega kokku ühisel pinnal, siis alanud pandeemia seda enam ei võimaldanud. See oli ajendiks alustada tugigruppide korraldamisega virtuaalselt. Virtuaalse tugigrupi eelisteks saab nimetada seda, et see võimaldab tugigrupis osaleda ka nendel inimestel, kes kodust lähedase hoolduskoormuse tõttu ära minna ei saa või kelle piirkonnas ei ole üldse tugigruppi veel loodud. Samuti on võimalik teha ka selliseid kohtumisi, kus osad inimesed tulevad füüsiliselt kokku, kuid samal ajal kodus olevad liikmed saavad ikkagi videosilla vahendusel kohtumisel osaleda.
Arusaadavalt ei ole võimalik virtuaalses tugigrupis kokku saada selliselt nagu me tavaliselt oleme harjunud, kus inimesed saavad vahetult oma emotsioone õlg õla kõrval jagada ja tunda üksteise kohalolekut ja positiivset energiat, kuid kindlasti on virtuaalne tugigrupp võimalus neile kes vajavad infot, toetust ja rääkimist sarnases olukorras olevate inimestega.
Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on toimunud 15 tugigruppi, üheksal korral said osalejad kokku füüsilises keskkonnas, millest kolmel korral oli ühendus ka kodus olevate osalejatega ja kuuel korral kohtuti virtuaalses tugigrupis. Ja kui olud võimaldavad, siis jätkavad tegevust ka tavalised füüsiliste kogunemistega tugigrupid.
Tugigrupiga saab liituda igaüks, kes soovib teistega oma kogemusi jagada või vajab teiste toetavat õlga.
Järgmised dementsusega inimeste lähedaste tugigrupid toimuvad 22. aprillil Nõmmel, 28. aprillil Haapsalus ja Tallinnas Haaberstis. Veebis toimub järgmine tugigrupp 13. mail. Lisainformatsiooni tugigruppide toimumise kohta leiab kodulehelt: https://eludementsusega.ee/sundmused/.
Ära jää oma murega üksi, ootame Sind tugigruppi! Kui sul on tuttav, kes on oma lähedase hooldaja, siis palun jaga talle infot tugigrupi kohta. Tugigrupis osalemine on kõigile tasuta!
Ja üks abipalve on meil ka. Otsime oma meeskonda vabatahtlikku, kes oleks nõus vedama Pärnu tugigruppi. Kui sa elad Pärnus või selle lähedal ning soovid vabatahtlikuna panustada Eesti dementsusesõbralikumaks muutmisesse, siis anna palun endast märku.
Kui kerkib küsimusi tugigruppide või dementsuse teemal, võib helistada dementsuse info- ja usaldusliinile 644 6440 (E, T, N, R 12-16 ja K 16-20) või kirjutada info@eludementsusega.ee.