Dementsuse riskitegurid ja ennetus

Dementsuse ennetamine on võimalik. Dementsuse tekkel mängivad rolli nii pärilikud kui ka keskkondlikud tegurid. Mõningaid riskifaktoreid pole võimalik mõjutada, näiteks vanust või geneetilist baasi. Inimese vanus ja dementsus on tihedalt omavahel seotud. Vananemine on tõepoolest kahjuks  dementsuse olulisim riskifaktor ning rahvastiku vananemine toob seni paratamatult kaasa dementsuse juhtumite märkimisväärse kasvu. Samas on palju tegureid, mida saame oma eluviisi ja igapäevase käitumisega mõjutada ning seeläbi isiklikku dementsuse riski vähendada. Seega on dementsuse vähenemiseks ühiskonnas oluline, et kasvab inimeste teadlikkus ning et suur hulk inimesi pöörab dementsuse teket mõjutavatele riskifaktoritele  pikaajaliselt tähelepanu. Dementsusealastest uurimustöödest on selgunud kaksteist peamist riskifaktorit, mida inimesel endal on võimalik mõjutada. Nende riskitegurite tundmine ja vältimine võib ära hoida või edasi lükata kuni 40% dementsuse juhtudest!

Riskitegurid

  • madal haridustase;
  • füüsiline passiivsus;
  • diabeet;
  • kõrgvererõhktõbi keskeas;
  • ülekaal keskeas;
  • depressioon;
  • suitsetamine;
  • vähesed sotsiaalsed kontaktid;
  • liigne alkoholitarbimine;
  • peavigastused;
  • kuulmislangus;
  • õhusaaste.

Soovitused

  • Kõigile lastele hea haridus ja elukestva õppe praktiseerimine- kõrgemat hariduslikku taset seostatakse madalama dementsuse esinemissagedusega, kuna kõrgem hariduslik tase võib tõsta ajureservi, sotsiaalmajanduslikku staatust ja elukvaliteeti. Haritumad inimesed järgivad ka suurema tõenäosusega tervislikku eluviisi kui nende madalama haridusega eakaaslased.
  • Kehaline aktiivsus – kõrget kehalise aktiivsuse taset seostatakse vähenenud südame- ja veresoonkonnahäiretega ning seega ka vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve madalama riskiga.
  • Toitumine – tervislik toitumine võib mõjutada dementsuse tekkeriski. Näiteks niinimetatud vahemere dieet on pikaajalistes uuringutes näidanud positiivseid tulemusi vaimsete võimete häirumise edasilükkamisel. Vahemere dieet sisaldab rohkelt värskeid juur- ja puuvilju, rasvast kala (lõhe, forell), pähkleid, oliiviõli ja seemneid, vähendatud punase liha ja piimatoodete tarbimist ning aeg-ajalt klaasikest punast veini – ja seda kõike meeldivas seltskonnas.
  • Psüühiline ja sotsiaalne aktiivsus – pikaajaline üksildustunne mõjub vaimsele tervisele negatiivselt ning see on nii depressiooni kui ka dementsuse riskifaktoriks. Lähedaste ja sõprade-tuttavatega suhtlemine, vaimsete hobidega tegelemine või liitumine ühiste huvidega inimeste ringi või klubiga võib vähendada dementsuse riski.
  • Kroonilised haigused- kindlasti tuleks tähelepanu pöörata näiteks diabeedile ja kõrgvererõhutõvele ning püüda seda igati ravi ning elustiilimuutustega kontrolli all hoida.
  • Depressioon – korduv tõsine depressioon varases täiskasvanueas suurendab dementsuse riski hilisemas elus.
  • Alkoholi kuritarvitamist ja suitsetamist seostatakse rohkemate südame- ja veresoonkonnahäirete ning seega vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve suurenenud riskiga. Loobuge suitsetamisest või piirake seda võimalikult minimaalseks. Vähendage ka kokkupuudet õhusaaste ja passiivse tubakasuitsuga. Kindlasti tuleb piirata alkoholitarvitamist, on leitud, et üle 21 ühiku nädalas joomine suurendab oluliselt dementsuse riski.
  • Kuulmislanguse korral tuleks kasutada kuulmisaparaate ning püüda vähendada kuulmislanguse tekkimist (või süvenemist), kaitstes kõrvu liigse müra eest.
  • Vältida tuleb peavigastusi ning pöörata kindlasti tähelepanu kõikvõimalikele traumadest tingitud kaebustele.
  • Loomulikult on olulised ka muud üldtervlikud eluviisid- stressi vähendamine, hea uni, mitmekülgne toitumine, suhtlemine teiste inimestega ning tegelemine enda jaoks meeldivate tegevustega.

Internetis saab dementsuse ennetamise võimalustega tutvuda, osaledes vastaval inglisekeelsel Tasmaania ülikooli tasuta kursusel

Juhend: Dementsuse riskitegurid ja ennetus

Kõige levinumad vaimsed ja neuroloogilised ajuga seotud haigusseisundid Balti riikides Eesti Ajutervise Valge Raamatu (12.11.2023) järgi on Alzheimeri tõbi ja teised dementsust põhjustavad haigused, autism, epilepsia, insult, Sclerosis Multiplex, peavalud ja Parkinsoni tõbi. Dementsusega inimeste arv maailmas on pidevalt suurenenud, nt. aastatel 1990–2016 117% võrra. Selle peamiseks põhjuseks on rahvastiku juurdekasv ning eluea pikenemine, kasvab ka eakate inimeste arv. Vanusega on paratamatult seotud kognitiivse võimekuse langus. Prognoosi kohaselt jätkuvad kirjeldatud demograafilised protsessid järjest suurenevas mahus.

Alzheimer’s Disease International statistika järgi elas 2018.a. maailmas umbes 50 miljonit dementsusega inimest ning WHO prognoosi kohaselt kolmekordistub arv lähema 30 aasta jooksul, jõudes 2050. aastal 152 miljonini. (Patterson C. World Alzheimer report 2018).
Lancet komisjoni 2020.a. raportis (Livingston et al. 2020) esitati dementsuse juhtude arvuks maailmas 2019.a. 57 miljonit, mis 2050.aastaks tõuseb eeldatavalt 152 miljonini; Eestis vastavalt 26 710 dementsuse juhtu 2019.a. ja 48 807 juhtu 2050.a.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul oli 2020. aastal 1 miljard inimest üle 60-aastased ja see vanusekategooria kahekordistub 2050. aastaks 2,1 miljardini, nendest kaks kolmandikku elab madalama ja keskmise sissetulekuga riikides. 80-aastaste ja vanemate inimeste arv peaks samal ajal kolmekordistuma, jõudes 426 miljonini. (Ageing and Health 2023).

Dementsuse riskitegurid ja ennetus
Antud juhendis käsitletakse teadusuuringute põhjal dementsuse arengut mõjutavaid riskitegureid, jaotades need mitte-muudetavateks ja muudetavateks.
Loe juhendit SIIN