Dementsuse diagnoos seab raskustega silmitsi nii haigestunu kui ka tema lähedased. Peale igapäevase elukorralduse kerkivad tahes-tahtmata esile väga olulised küsimused teovõime, varahalduse ja tuleviku planeerimise kohta. Need kõik on juriidiliste dokumentidega seotud teemad, millele tuleks mõelda, enne kui võib olla hilja.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 kohaselt tähendab füüsilise isiku teovõime võimet teha ise, iseseisvalt kehtivaid tehinguid ja tekitada nende kaudu muudatusi tsiviilõigustes ja kohustustes. Teovõime olemasolu eeldab seda, et isik saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. See tähendab, et inimese intellektuaalne tase on selline, et ta mõistab, mida tehtav tehing tähendab ja millised on sellega kaasnevad tagajärjed. Inimese arengutase, tema intellektuaalsed võimed sõltuvad nii vanusest (alaealistel on piiratud teovõime) kui ka vaimsest tervisest.
Mida tähendab piiratud teovõime?
Tsiviilseadustiku järgi on teovõimelised need inimesed, kes on täisealised ja kelle teovõime ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu piiratud. Piiratud teovõime täisealisel isikul esineb TsÜS § 8 lg 2 kohaselt kahe asjaolu üheaegsel esinemisel:
1) isikul esineb kas vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire;
2) isik ei ole võimeline vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt aru saama oma tegudest või neid juhtima.
Nende asjaolude vahel peab eksisteerima põhjuslik seos ning võimetus peab olema kestev. Oluline on teada, et alati ei pea olema tegemist vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkusega, vaid teovõimet võib piirata ka muu psüühikahäire, näiteks raske haiguse tõttu pidevalt tarvitatavate valuvaigistite kõrvalmõju. Vaimse seisundi tõttu on isiku teovõime piiratud objektiivselt tema seisundi tõttu.
Kohus ei tunnista isikut piiratud teovõimeliseks, vaid tuvastab teovõime piiratuse olemasolu kui faktilise seisundi. Kohtulahendiga luuakse eeldus, et isik on piiratud teovõimega. Piiratud teovõime kindlakstegemise aluseks olevad asjaolud on loetletud TsÜS § 8 lg-s 2. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-141-05, et isik, kes oma kõrge vanuse, füüsilise puude või muu asjaolu tõttu ei ole võimeline kõigi oma igapäevatoimetustega hakkama saama, kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ei ole kahtlust, ei ole piiratud teovõimega. Selliseid inimesi toetatakse sotsiaalteenuste ja -toetustega, mis aitavad neil toime tulla ilma, et nende võime iseseisvalt õiguskäibes osaleda oleks piiratud.
Varane planeerimine pakub kindlustunnet
Dementsuse diagnoos ei tähenda kohest teovõime kadumist, eriti haiguse algfaasis. Just see aeg on sobiv, et tulevikuga seotud olulised teemad pereringis rahulikult läbi arutada. Avatud ja aus vestlus on märk hoolivusest ja aitab vältida hilisemaid arusaamatusi ja konflikte.
Tasub läbi rääkida rahateemad, hooldusvajadused ja dementsusega lähedase soovid oma tuleviku suhtes. Näiteks on hea testamendi koostamise abimaterjal „Pärandi kavandamise juhend“ (2022), mis aitab samm-sammult läbi mõelda kõik olulised aspektid. Samuti võib uurida, kas dementsuse diagnoosiga inimesel on soovi teha tahteavaldusi terviseportaalis, olgu siis seotud elundidoonorluse, elustamise või muude isiklike soovidega. Varakult peetud vestlused ja tehtud otsused annavad kõigile asjaomastele kindlustunde, et olulised soovid on teada ja tulevik on läbi mõeldud nii palju kui võimalik.
Volikiri, eestkoste ja testament kui abivahendid
Kõik need juriidilised vahendid saavad olla abiks keeruliste olukordade ennetamisel, lahendamisel ja raskete otsuste langetamisel. Kuigi volikiri, eestkoste ja testament täidavad eri eesmärke ja rakenduvad eri olukordades, on neil üks ühine siht: kaitsta isiku heaolu ja tagada tema tahte austamine ajal, mil ta ise ei pruugi enam olla suuteline otsuseid langetama.
Volikiri | Eestkoste | Testament | Eesmärk
| Lubada teisel isikul enda eest tegutseda
| Kaitsta ja esindada isikut, kes seda ise enam teha ei suuda
| Määrata, kuidas jagatakse vara pärast surma
|
|---|---|---|---|
Millal vajalik? | Kui isik ei saa ise mingil põhjusel asju ajada (ajutiselt või püsivalt), näiteks liikumisraskuste puhul. | Kui isik ei suuda ise otsuseid vastu võtta ehk kui isik on täielikult või osaliselt teovõimetu. | Testamendiga teeb isik korraldused oma surma puhuks endale kuuluva vara kohta. |
Kes määrab?
| Volitaja | Kohus määrab ulatuses, milles kohus tuvastab isiku teovõime piiratuse. Kohus määrab eestkostja isiku enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel.
| Testamendi tegija
|
Kellele antakse? | Usaldusväärsele isikule (volitatud isik), kontrollib volitaja ise. | Eestkostjale (määrab kohus), ülesannete täitmist kontrollib kohus iga-aastase eestkostja aruande alusel. | Pärijatele (määrab vara omanik), testamendi täitmist korraldab notar pärimismenetluses.
|
Kuhu peab pöörduma? | Notari juurde (notariaalne volitus), panka (pangatoimingute volitamiseks), võib olla ka lihtkirjalikus vormis (olenevalt asutusest, näiteks korteriühistu). | Eestkoste seadmiseks tuleks pöörduda eestkostetava elukohajärgsesse maakohtusse. Menetluse alustamisega võib aidata eestkostet vajava isiku elukohajärgse omavalitsuse sotsiaaltöötaja. | Notari juurde, võib koostada ka koduse testamendi (kodune testament kehtib 6 kuud ja pärast seda tuleb see uuesti algusest lõpuni ümber kirjutada, notariaalsel testamendil kehtivusaega ei ole).
|
Ulatus | Piiratud, volitaja määrab, mida volitatud isik teha võib. Volitajal säilib õigus teha samu toiminguid, mis on lubatud volitatud isikule.
| Ulatus määratakse kohtus vastavalt sellele, millises ulatuses kohus tuvastab teovõime piiratuse. Eestkoste ulatus märgitakse määrusesse. Täisealiste teovõime piiramise ulatus tuleneb eelkõige vaimse tervise seisundist. Üldprintsiibiks on teovõime piiramine võimalikult vähesel määral ja isiku maksimaalne kaasamine oma teovõime piiramise protsessi. Eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule tuleb eelistada võimaluse korral muid abinõusid, näiteks volikiri lähedasele. | Hõlmab isiku vara ja selle jagamist pärast surma.
|
Kehtivusaeg | Volitust saab anda vaid teovõimeline isik ehk volitust saab vormistada vaid dementsuse varases staadiumis. Kehtib, kuni volitaja selle tagasi võtab, tähtaja saabumise, ülesande täitmise või volitaja surmani.
| Kehtib kohtumääruses märgitud ajani või määrust muutva määruse tegemiseni. Eestkoste seadmise määruses tuleb kohtul märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. See aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ja kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. | Alates isiku surmast
|
Vajalikkus | Vabatahtlik | Määratakse, kui isik on osaliselt või täielikult teovõime kaotanud ega suuda enam ise hakkama saada. Eestkoste määruse täitmine on kohustuslik. | Vabatahtlik, aga vara jagamiseks soovitatav, et vältida konflikte.
|
Näide | Dementsuse varases staadiumis olles annab isik oma abikaasale volikirja enda rahaasjade korraldamiseks, kuna tunneb, et tulevikus võib tal tekkida raskusi arvete maksmise ja muude finantstehingutega. | Dementsuse kaugele arenenud staadiumis, kui isik ei suuda enam ise otsuseid langetada näiteks oma vara, ravi või elukoha üle, määrab kohus talle eestkostja (eelistatult füüsilise isiku, ei pea olema sugulane, aga peab olema nõus ja sobima isikuomadustelt ja võimetelt eestkostja kohustusi täitma), kes hakkab neid otsuseid tema eest tegema ja tema heaolu eest hoolt kandma. Isik kaotab õiguse otsustada eestkostja ülesanneteks määratud küsimustes. | Isik koostab dementsuse diagnoosi saamise järel testamendi, milles määrab, kuidas tema vara pärast tema surma jagatakse.
|
Dementsuse Kompetentsikeskus pakub dementsusega inimeste lähedastele personaalse juriidilise nõustamise võimalust. Küsimuste või individuaalse nõustamissoovi korral palume pöörduda DKK poole: aitame leida sobivaima lahenduse.
Tutvu ka DKK voldikuga „Juriidiline teave dementsusega inimestele ja nende lähedastele“, dementsus.ee/lugemissoovitused/.
Autor: Tiina Mölder, jurist