Dementsus õppekavades

Dementsuse temaatika on tänapäeval päevakorral kogu maailmas. Kasvab vajadus kompetentsete töötajate järgi, kes osutavad teenuseid nii kodus kui ka asutuses hooldusel olevale dementsusega inimesele ning nende perekondadele. Üks võimalus on koolitada töötavaid spetsialiste läbi erinevate kursuste täienduskoolitustel, paralleelselt tuleb aga tasemeõppes anda (üli)õpilastele teadmised tööks dementsusega inimestega. Tartu Tervishoiu Kõrgkool on luubi alla võtnud dementsuse teema erinevates õppekavades.

Koolitades erinevaid spetsialiste, tuleks edaspidi õppekavades suurendada teemade mahtu ja  parendada õppijate teadmisi ning oskusi dementsusega inimestega tegelemiseks ja asjakohase hoolduse tagamiseks.

Teadustöö tegijate sõnul on näiteks Inglismaal ligikaudu 2/3 hooldekodu klientidest ning ligikaudu veerand aktiivravi patsientidest dementsusega. Seal keskenduti dementsuse valdkonnale juba 2009. aastal ning just tegevustega, mis suurendaksid personali valdkonnapõhiseid oskusi ja teadmisi kvaliteetse hooldus osutamiseks. Kui Ühendkuningriigis näevad tööle asujad peamise murekohana asjaolu, et teoorias õpitu rakendamine töökohal ei tule kohe hästi välja, siis Eestis oleme me veel olukorras, kus tasemeõppes käsitletakse dementsuse temaatikat pigem tagasihoidlikult ning töökeskkonnast tuleb ise leida lahendused tekkinud küsimustele.

Inimesekeskne hooldus dementsusega inimese kontekstis sisaldab nelja peamist elementi: dementsusega inimeste väärtustamist; nende kohtlemist indiviididena; oskust näha maailma läbi dementsusega inimese vaatenurga ning positiivse sotsiaalse keskkonna tagamist, kus dementsusega inimene kogeb turvatunnet ja heaolu. Seega saab inimesekeskse hoolduse mõistet käsitleda ka kui kvaliteetse hoolduse sünonüümi.

Selleks, et osutada kvaliteetset hooldust, peame kõrg- ja kutsekoolides tagama vähemalt baasteadmised dementsusega inimestega töötamiseks ning nende lähedaste toetamiseks.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus kohtumine, kus osalesid õppejõud Tartu Ülikoolist, Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Valgamaa Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ning mitmed dementsusega inimestega töötavad spetsialistid erinevatest asutustest. Kokkusaamise põhjus oli dementsuse valdkonna käsitlemine õppekavades. Arutati dementsuse temaatikat ja mahtu hooldustöötaja, õe, arsti, füsioterapeudi, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeudi ja tegevusjuhendaja õppekavades. Koos tõdeti, et teema käsitlemisel on arenguruumi ning lepiti kokku baastasemes, mida peaksid (üli)õpilased omandama.

Heaks näiteks ning teerajajaks on Tervise Arengu Instituudi poolt koordineeritud projekt, mille raames viiakse läbi dementsusspetsiifilised täienduskoolitused hooldusasutuse töötajatele ning juhtkonna liikmele. Koolituse käigus õpetatakse välja sisekoolitajad oma asutuste jaoks. Käes on aeg, kus ka tasemeõppes tuleb kriitiliselt üle vaadata tulevaste spetsialistide ettevalmistus tööks dementsusega inimestega sh elulõpu hooldusega seonduv temaatika.

Ülevaate koostasid Merle Varik, Eve-Merike Sooväli ja Janika Pael (Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Dementsuse Kompetentsikeskuse juhtrühma liikmed).

Loe lisaks ilmunud artiklist:

Sooväli, M., Varik, M., Pael, J. (2020). Dementsuse käsitlus kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide tasemeõppe õppekavades. Sotsiaaltöö 2 (avaldatud elektroonilises veebikeskkonnas)

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juures tegutsev töörühm on valmis nõustama või jagama konkreetseid soovitusi dementsust käsitleva ainekava/õppekava arendamiseks või väljatöötamiseks. Lisainfo: merlevarik@nooruse.ee