Testi ennast

Kümme dementsusele viitavat ohumärki

Kui sina või su lähedane on märganud vähemalt üht neist kümnest dementsusega seotud varajasest muutusest, siis pöördu palun oma perearsti vastuvõtule, kes aitab sul välja selgitada probleemi põhjuse. Siin toodud nimekiri on vaid informatiivne ning ei asenda konsultatsiooni arsti juures.

Rahvusvaheline organisatsioon Alzheimer´s Disease International kasutas 2017. aastal dementsusealase teadlikkuse tõstmise kampaanias 10 dementsusele viitava ohumärgi plakatit. Dementsuse Kompetentsikeskus on võtnud kasutusele sarnase joonisena kujutatud 10 ohumärgi ikooni, mis viitab võimalikule dementsusele.

1. Mäluprobleemid, mis häirivad igapäevast elu

Dementsussündroomi tekkimise esimeseks märgiks võivad olla raskused uue informatsiooni hilisemal meenutamisel. Teisalt ka oluliste tähtpäevade ja sündmuste unustamine või vajadus kasutada järjest rohkem erinevaid abivahendeid (märkmed, telefon). Samuti võib sageneda vajadus paluda abi pereliikmetelt tegelemaks igapäevaste ülesannetega, mis varem probleeme ei valmistanud (näiteks sisseostude tegemine või majapidamise korrashoid).

Milline on tüüpiline vananemisega seotud muutus? – Mõnikord nimede või kokkulepitud kohtumiste unustamine, samas säilib võime neid hiljem uuesti meenutada.

2. Raskused tegevuste planeerimisel ja probleemide lahendamisel

Dementsusega inimestel võivad tekkida probleemid plaanide tegemise ja läbiviimisega, näiteks tuttava toiduretsepti järgimine või igakuisete arvete tasumine. Neil võib olla raskusi keskendumisega ning tavalised tegevused võivad võtta senisest palju kauem aega.

Milline on tüüpiline vananemisega seotud muutus? – Harvaesinevad raskused igakuise eelarve planeerimisel.

3. Raskused argipäevaste tegevustega kodus, tööl või puhkeajal

Dementsussündroomiga inimestel võivad tekkida raskused igapäevaste ülesannetega, näiteks tuttavasse sihtkohta sõitmine, töögraafikust kinnipidamine või lemmikmängu reeglite meenutamine.

Milline on tüüpiline vananemisega seotud muutus? – Mõnikord on vaja abi näiteks kodumasina seadete muutmisel või mobiiltelefoni kasutamisel.

4. Raskused ajas ja kohas orienteerumisel

Dementsusega inimesed võivad unustada kuu- ja nädalapäevi ning häiruda võib ajataju. Neil võib olla raskusi tegevuste mõistmisega kui need ei toimu koheselt. Mõnikord võivad nad unustada, kus nad on ja kuidas nad sinna said.

Milline on tüüpiline vananemisega seotud muutus? – Kuu- ja nädalapäeva unustamine, kuid selle hilisem õige meenutamine.

5. Raskused visuaalsete kujutiste ja ruumisuhete mõistmisel

Mõndade inimeste puhul on nägemisprobleemid esimene märk dementsussündroomist. Neil võib olla raskusi lugemisega, vahemaade hindamisega ja värvi või kontrasti äratundmisega. Sellest võivad tekkida raskused autojuhtimisel.

Milline on tüüpiline vananemisega kaasnev muutus? – Katarakti, glaukoomi ja teiste silmahaiguste tõttu tekkivad muutused nägemises.

6. Hiljuti tekkinud raskused sõnade kasutusega kõnelemisel või kirjutamisel

Dementsuse tekkides võib vestluse jälgimine või sellest osavõtt muutuda keeruliseks. Näiteks võidakse vestlus lause pealt lõpetada teadmata, kuidas edasi minna või end vestluse jooksul korrata. Tekivad sõnaleidmisraskused, näiteks ei tule sõnad meelde või asju nimetatakse valede sõnadega.

Milline on tüüpiline vananemisega kaasnev muutus? – Mõnikord on raske õiget sõna leida.

7. Esemete asetamine valesse kohta ning suutmatus tegevuste järjekorda meenutada

Dementsusega inimene võib asetada asju ebatavalistesse kohtadesse, suutmata hiljem meenutada selleni viinud tegevusi. Seepärast võib ta mõnikord süüdistada teisi inimesi varastamises.

Milline on tüüpiline vananemisega kaasnev muutus? – Esemete mõnikord valesse kohta asetamine – samas hiljem meenub, miks see nõnda juhtus.

8. Vähenev või puudulik otsustusvõime

Otsuste tegemine võib muutuda järjest raskemaks, näiteks rahaga ümberkäimisel. Dementsuse süvenedes pööratakse ka järjest vähem tähelepanu enda eest hoolitsemisele ja isiklikule hügieenile.

Milline on tüüpiline vananemisega kaasnev muutus? – Aeg-ajalt tuleb ette halbu otsuseid.

9. Tööst või sotsiaalsetest tegevustest kõrvaletõmbumine

Dementsusega inimene võib eemalduda aja jooksul oma hobidest, sotsiaalsetest ettevõtmistest, tööprojektidest või spordist. Nad ei pruugi suuta jälgida lemmikspordimeeskonna tegemisi või mäletada, kuidas enda hobidega tegeleda. Samuti võidakse vältida sotsialiseerumist, sest tunnetatakse muutuseid käitumises ja kognitiivsetes võimetes.

Milline on tüüpiline vananemisega kaasnev muutus? – Tunned mõnikord väsimust tööst, perekonnast ja sotsiaalsetest kohustustest.

10. Meeleolu ja isiksuse muutused

Dementsusega inimeste meeleolu ja isiksus võib muutuda. Nad võivad muutuda kahtlustavaks, hirmunuks, masendunuks või tunda end täielikult segaduses olevat. Samuti võidakse kergesti ärrituda tööl, kodus pereringis või uutes olukordades.

Milline on tüüpiline vananemisega kaasnev muutus? – Erinevate tegevuste jaoks kujunevad välja väga kindlad käitumismustrid ning rutiini muutumine või vahelesegamine ärritab.

Adapteeritud Alzheimeri Assotsiatsiooni infolehelt Know The 10 Signs: Early Detection Matters.

Ostukorv0
Ostukorvis ei ole tooteid!
Jätka ostlemist
0