Taimed ümbritsevad inimest kõikjal – metsades, niitudel, aedades ja isegi koduaknal. Nende ilu, lõhnad ja mitmekesisus mõjuvad inimestele rahustavalt ning inspireerivalt. Õitsvad lilled toovad värve ja rõõmu, suured puud pakuvad varju ning metsad loovad vaikuse ja rahu tunde.

Taimede lummus peitub ka nende elujõus. Väikesest seemnest võib kasvada võimas puu või kaunis lill. Taimed kohanevad erinevate tingimustega ning suudavad ellu jääda nii kuumas kõrbes kui ka külmal põhjamaal. See näitab looduse tarkust ja vastupidavust.

Taimed on inimesele väga vajalikud, nad annavad hapnikku, toitu ja ravimeid. Paljud inimesed leiavad aiatöös või looduses viibides rahu ja rõõmu, sest taimed mõjuvad hästi nii kehale kui ka vaimule. Dementsusega inimesele võib taimedega tegelemine luua positiivseid tundeid ja kutsuda esile varasemaid mälestusi.  Positiivsete mälestuste loomine läbi mälestustöö (reminiscence therapy) toetab kontakti iseenda identiteedi ja ümbritseva keskkonnaga, mis omakorda aitab kaasa tähenduslikule suhtlemisele.

Me kõik oleme jalutanud metsas, imetlenud puude võimsaid võrasid, kuulnud metsa kohinat, tundnud niiske sambla või seene lõhna, puudutanud puukoort. Miks mitte pakkuda seda inimesele, kellel on mäluhäired? Kui inimene on oma varasemas elus metsa nautinud, siis ka ajuhaigusesse haigestudes võib ta metsas tunda ennast turvaliselt. Kui aga dementsusega inimesega ei saa enam metsa minna, kuid mets on tema elus olnud olulisel kohal, siis võib metsast korjata lehti, marju või seeni ning nende katsumine ja nuusutamine, võib ikkagi talle mõjuda väga terapeutiliselt.

Taimed, ja eriti just lilled, pakuvad meelte kaudu erinevaid kogemusi – lõhnad, värvid, puudutus. Näiteks sireli või nartsissi nuusutamine võib äratada mälestusi lapsepõlve aiast või kodust.

Koostegutsemine on ka sotsiaalne tegevus, näiteks võib koos dementsusega inimesega külvata kevadel seemneid ja oodata, millal tärkavad esimesed lehekesed. Taimede eest hoolitsemine, nende kastmine ja rohimine võib samuti olla toetav ja rahustav tegevus. Seega vähendab see dementsusega inimese ärevustunnet ja rahutust.

Rohkem meeletajude kohta saate lugeda sensoorse integratsiooni terapeudi Talvi Toomi artiklist Meeletaju jõud. Kuidas toetada aktiivsena püsimust?, mis ilmus meie ajakirjas Mälestuste mustrid 2025 aasta väljaandes.

Kas teadsid, et tugigrupijuhtidel üle Eesti on lähedastele laenutamiseks väike raamatukogu, kus on ka raamat Roheteraapia toas ja õues.

Kasuta seda raamatut enda vaimse tervise säilitamiseks või leia sealt ideid, mida võiksid teha koos dementsusega inimesega.