Milline on dementsusesõbralik asutus?

Dementsusesõbraliku asutuse teenused ja keskkond on dementsusega inimestele kohandatud ning dementsusspetsiifilised eesmärgid on arengudokumentides olemas. Välja on töötatud asutuse väärtused, neid teadvustatakse ja kasutatakse töös aktiivselt.

Klientidelt ja lähedastelt küsitakse tagasisidet ning seda võetakse asutuse tegevuste kavandamisel arvesse.

Töötajad õpivad klienti ja tema tausta tundma ning seda arvestades loovad tema jaoks tegevusi teadlikult ja eesmärgistatult.

Asutus ei diskrimineeri ega saada ära sügava dementsusega ja raskesti mõistetavaid kliente.
Asutus teeb koostööd ka väliste osapooltega (vabatahtlikud, koolid-lasteaiad, kohalik omavalitsus, MTÜ-d, õppeasutused jm partnerid).

Lähedasi kaasatakse erinevatel viisidel:
– Lähedasele on määratud kontaktisik, kelle poole pöörduda.
– Hooldusplaan arutatakse regulaarselt (vähemalt kord aastas) läbi koos lähedastega.
– Lähedastele räägitakse ja õpetatakse, millised arengud dementsusega klienti võivad ees oodata.
– Kliendile on tagatud privaatne koht lähedastega koos olemiseks.
– Lähedasi teavitatakse kliendi tervisliku seisundi muutumisest.
– Lähedastel on võimalus osaleda asutuse igapäevaelu toimingutes.
– Korraldatakse perepäevi ja ühisüritusi lähedastega.

Külastusajad on määratud vastavalt inimeste vajadustele, toimub personaalne lähenemine. On võimalus lahkunuga hüvastijätmiseks.

Dementsusesõbraliku asutuse füüsiline ja sotsiaalne keskkond on kodune, palju on erinevaid ühiskasutuses olevaid ruume, sealhulgas eriteemalised ruumid või sopid. Disain on dementsusega inimestega arvestav, isiklikud asjad on lubatud. Esinevad ka dementsusspetsiifilised elemendid – varjatud uksed, nostalgiakohad jne. Kasutatakse ruumis ja ajas orienteerumisel abiks olevaid abivahendeid (uksesildid, viidad, suunad, kontrastsed toonid, kellad, kalendrid, suur kell, seinakalender, päevaplaan jms).

Asutuses on turvaline ja ohutu elukeskkond (kemikaalid, hooldusvahendid ei ole kliendile kättesaadavad; ei ole lahtisi juhtmeid; pistikud on kattega; purunemiskindlad klaasist uksed; ei ole mürgiseid taimi ega teravaid esemeid; on olemas infotehnoloogilised lahendused turvalisuse tagamiseks).

Kukkumisohu vältimiseks on olemas nt kontrastsed käsipuud, liikumisabivahendid, kukkumismatt, libisemiskindel põrand vannitoas, kinnitatud vaibad, töövõtted, muud abivahendid.

Kliendid saavad vabalt liikuda, sest kadumisohu vältimiseks on olemas läbimõeldud süsteem. Kliendid saavad omal valikul olla ühiskasutatavates ruumides terve päeva jooksul. Raskendatud liikumisvõimega kliendid (nt on funktsionaalvoodis või ratastoolis) tuuakse vähemalt paar korda nädalas ühisruumidesse.
Dementsusega klientide jaoks on mitmeid erinevaid õuetegevuste võimalusi.

Asutuses on dementsusega inimestele huvipakkuvaid ja tegevust loovaid esemeid, mis on ka dementsusega inimestele vabalt kättesaadavad.

Asutuse ühisüritustel on kaasatud ka dementsusega inimesed ning neile korraldatakse ka spetsiaalselt erinevad tähenduslikke tegevusi. Kliendil lastakse teadlikult teha seda, mida ta suudab teha, et tema tegevusvõimet säilitada. Kliendil on ka võimalus koos personali või lähedastega süüa valmistada.

Dementsussõbraliku asutuse hooldustöötaja panustab kliendi psühhosotsiaalsesse heaolusse erinevatel viisidel, näiteks:

• Õpib klienti tundma, saab ülevaate tema eluloost, harjumustest ja vajadustest, et toetada kliendi heaolu, suunata vestlusi ja sobivaid tegevusi.
• Suhtleb patsiendiga hooldustoimingute ajal.
• Leiab aja kliendi jaoks ja vestleb temaga, viib õue, loeb ette, pakub kuulamiseks muusikat, teeb midagi patsiendi jaoks, mis on kliendi heaolu toetav.
• Suhtleb kliendi lähedastega, leiab vajadusel alternatiivseid kommunikatsiooni võimalusi ja vajadusel toetab lähedasi ja pakub peredele suhtlemisvõimalusi.
• Võimaldab kliendil osaleda ühisüritustes või tegevustes.
• Oskab valida kliendist lähtuva suhtlemisviisi ja teema, on empaatiline ning vajadusel rahustab või innustab klienti.

Kogu meeskond, kes töötab dementsusega klientidega, on vastavalt koolitatud. Asutuses töötavad või osutavad teenust spetsialistid, kes viivad läbi tegevusi dementsusega inimestele (nt tegevusjuhendaja, tegevusterapeut, vm loovterapeut, füsioterapeut, hingehoidja, sotsiaaltöötaja jm)

Kliendi ärevuse või äraminekusooviga tegeletakse aktiivselt, võttes kasutusele erinevaid meetmeid, näiteks:
• Asutus on kohandanud keskkonna turvaliseks (spetsiaalne osakond, varjatud või järelvalvega väljapääsud, aed ümber maja, muud turvalisust tagavad komponendid).
• Kohandatakse, muudetakse isiklik ruum kliendi soovide ja vajaduste järgi (pildid, isiklikud asjad, televiisor või raadio, mööbel , isiklikud riided jm).
• Personal uurib kliendi elulugu ja saab perelt nõuandeid indiviidikeskseks toetamiseks (sh informatsiooni selle kohta mis rahustab ja mis ärritab).
• Personal toetab ja rahustab klienti oskusliku suhtlemisega.
• Klient kaasatakse seltskonda ja tegevustesse, et inimene ei oleks üksinda ja kohaneks uue keskkonnaga.
• Kliendile leitakse sobiv toakaaslane, tugiisik teiste klientide, personali või vabatahtlike seast.
• Kliendi pere kaasatakse igapäevaelu tegevustesse ja soovi korral hooldusprotsessi.
• Kliendil võimaldatakse perega suhelda, kasutades erinevaid suhtluskanaleid.
• Korrigeeritakse vajadusel raviskeemi õe ja/või arstiga.

Dementsusevaenulik käitumine on:
• Kliendiga ei suhelda rahulikult, vaid suheldakse ärritunult või häält tõstes.
• Kliendi lähedastele palutakse klient ära viia.
• Klient lukustatakse üksinda tuppa.
• Klient seotakse kinni.
• Kliendile manustatakse rahustavaid ravimeid mittekohaselt raviskeemile.
• Infot lähedastele ei anta.

Hooldust tõrjuva käitumise puhul (klient on verbaalselt tõrjuv, ei taha näiteks pesema tulla, ei taha riietuda. Saab aru jutust ja teda saab motiveerida, suhtleb verbaalselt hästi), rakendatakse järgmist suhtlusstiili:
• Kliendile lähenetakse rahulikult eest poolt ja luuakse silmkontakt.
• Kliendi poole pöördutakse rahuliku hääletooniga.
• Kutsutake ja motiveeritakse klienti iseseisvalt teostama tegevust (on selleks siis riietumine, söömine, pesemine või muu).
• Leitakse sobiv vestlusteema sissejuhatuseks. Teades patsiendi elulugu leitakse sealt motiveerivaid meelisteemasid. Luuakse usaldusväärne koostöö.
• Motiveeritakse klienti preemiaga, näiteks pärast pesu ma kreemitan su käed ja näo ära, või valime kõige ilusamad riided jne.
• Puudutatakse klienti õrnalt õlast või silitatakse selga.
• Toetatakse ja rahustatakse.

Kui klient on verbaalselt kui ka füüsiliselt tõrjuv (võib riietest kinni võtta, ei püsi paigal, läheb eest ära, tegevus on sassis, ei aita tegevuses kaasa, ei mõista pikka juttu, saab aru lühilausetest) ning ei luba hooldustoiminguid teostada:
• Töötatakse kolleegiga paaris – üks teostab hooldustoimingu ja teine suhtleb ja viib tähelepanu mujale, nt laulab, räägib meelisteemadest.
• Üks abistajatest vajadusel toetab patsienti püsti- või kohapeal seismisel.

Kui klient on nii verbaalselt kui füüsiliselt väga agiteeritud:
• Hinnatakse, kas kliendil võib olla mõni tervislik häire, näiteks valu, põletik, kõhukinnisus? Konsulteeritakse arsti või õega, et leida põhjus.
• Kui valuvaigistid ei mõju ja käitumine ei muutu, siis konsulteeritakse arstiga, et vajadusel vaadata üle raviskeem. Ravimid manustatakse u 30-60 min enne hooldustoiminguid.
• Kliendiga suheldakse rahustavalt, leebel häälel, et ta saaks positiivseid ja rahustavaid impulsse.
• Vahel rahustab šokolaaditükk või muu maius.
• Hooldustoimingut teostatakse vähemalt paaris.

Dementsusevaenulik käitumine:
• Käitumine kurjalt, konflikti suurendamine.
• Jõu kasutamine.
• Hooldustoimingute ärajätmine.
• Arsti või õega konsulteerimata jätmine.
• Lähedastega konsulteerimata jätmine.
• Kliendi harjumustega arvestamata jätmine.
• Kliendi fikseerimine erinevatel viisidel ja dokumenteerimata.

Andrews, J. (2013). A guide to creating a dementia-friendly ward. Nursing Times, 109(8): 20–21.

Brooke, J., Semlyen, J. (2017). Exploring the impact of dementia-friendly ward environments on the provision of care: A qualitative thematic analysis. Dementia. 0(0): 1–16.

Brooker, D. (2007). Person-Centred Dementia Care. Making Services Better. University of Bradford: Jessica Kingsley Publishers.

Davis, S., Byers, S., Nay, R., Koch, S. (2009). Guiding design of dementia friendly environments in residential care settings. Dementia. 8(2): 185–203.

Jo, J., Cotton, B., Knight, J., Freyne, R., Pettit, J., Gilby, L. (2017). Excellent Dementia Care in Hospitals. A Guide to Supporting People with Dementia and their Carers. Jessica Kingsley Publishers.

Kitwood, T. Dementia Reconsidered, Revisited; the person still comes first. Second Edition. Edited by Brooker, D. Open University Press.

Lin, S.-Y. (2017). ‘Dementia-friendly communities’ and being dementia friendly in healthcare settings. Curr Opin Psychiatry. 30(2): 145–150.

Niilo, L., Varik, M., Tuur, M., Pall, K. (2019). Innovaatiline maja dementsusega inimestele – kontseptsioon. Dementsuse Kompetentsikeskus.

Lisa 1: Haljasalad dementsusega inimestele
Lisa_2:_Disaini printsiibid
Lisa 3: Parimad praktikad ja näited dementsuse küladest.

Pantzartzis, E., Pascale, F., Price, A. D. F., Bishop, P., Waller, S. (2015). Health Building Note 08-02: Dementia-friendly Health and Social Care Environments.

Voldik Dementsusesõbralik keskkond.

Ostukorv0
Ostukorvis ei ole tooteid!
Jätka ostlemist
0