Normaalne vananemine

Mis on normaalse vananemise, kerge kognitiivse häire ja dementsuse erinevused?

Vaimse võimekuse kergekujuline vähenemine on vanemas eas loomulik ning see on seotud meie peaajus aset leidvate muutustega. Mõtlemisvõime aeglustumine, mälu käepärasuse vähenemine, sõnaleidmisraskused ning vaimse paindlikkuse vähenemine on sagedased sümptomid, mis tekivad normaalse vananemise taustal.

Loomuliku vananemisega kaasnevad muutused:

  • aeglustunud mõtlemise ja mälust ammutamise võime;
  • vähenenud probleemilahendusoskused;
  • aeglustunud reaktsiooniaeg;
  • vähenenud tähelepanu ja kontsentratsioonivõime;
  • vähenenud õppimise maht ja õpikiirus.

Vanemas eas on oluline märgata ka võimalikku depressiooni, mille puhul võib samuti ilmneda dementsuselaadseid sümptomeid. Oluline on märgata, kui need probleemid hakkavad oluliselt vähendama igapäevast iseseisvat toimetulekut. Sellisel juhul võib juba tegemist olla dementsusega ning soovituslik on kindlasti pöörduda oma perearsti juurde.
Muutusi võivad haigusliku seisundini süvendada nii pärilikud kui ka keskkondlikud tegurid. Pärilikkuse all peame silmas bioloogilist baasi, mille pärime oma vanematelt. Näiteks kui oleme haavatavamad haigestuma südame- ja veresoonkonnahaigustesse või diabeeti, siis tõstab see mõningal määral ka dementsuse riski. Keskkondlike tegurite all on mõeldud isiku kasvamist, õppimist ja töötamist – eluviisi ja harjumusi, haridustaset, ametit, omandatud (mitte kaasasündinud) haiguseid. Oluline on silmas pidada, et uusi teadmisi ja oskusi koguda ei ole kunagi liiga hilja ning niisamuti, kui on võimalik neid kaotada, saab ka uusi juurde õppida.

Lisaks võib märgata järgnevaid muutuseid:

  • Sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse taju vähenemine – see ei ole vananemise loomulik osa. Huvi vähenemine suhtluse vastu, vähenenud kõnevõime või kõnest arusaamine ning mittekõlbeline käitumine avalikus ruumis võivad viidata dementsusele.
  • Meeleolu – järsud meeleolumuutused, kõrgenenud tundlikkus elulistele muutustele ning sagenenud ärevus ja rahutustunne.
  • Isiksuse muutused – üldine huvi kadumine, harjumuspäraste käitumismustrite märkimisväärne muutus.
  • Hallutsinatsioonid ja paranoia – dementsuse hilisemates faasides võib inimene märgata või kuulda asju, mida tegelikult ei eksisteeri ning uskuda, et talle soovitakse halba, tema tagant soovitakse varastada ja muud sellist.