Dementsuse sümptomid sõltuvad sellest, millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine parajasti peamiselt kulgeb. Ajalooliselt tunti dementsust ära eelkõige süveneva mäluhäire põhjal, kuid tänapäeval on teada, et dementsus võib alata mistahes vaimse võime probleemist.Näiteks võib olla esmase sümptomina häiritud kõne, eneseseire või eesmärgipärane käitumine. Varajases faasis on võimalik täpse uurimise korral dementsussündroome üksteisest eristada. Haiguse süvenedes häiruvad samuti teised vaimsed võimed, haarates lõpuks ka inimese füüsilise tervise.
Mida varasemas staadiumis dementsusele jälile jõutakse, seda kiiremini on võimalik saada vajalikku meditsiinilist abi ja vahel ka seeläbi dementsuse kulgu aeglustada.
Dementsuse sümptomid:
Kognitiivsed (ehk tunnetusega seotud) probleemid
Näiteks dementsusest Alzheimeri tõve korral, mis on sagedaseim dementsussündroom, häiruvad esmalt õppimisvõime ja teised mälufunktsioonid, kuid teiste dementsuste puhul võivad esmalt häiruda nägemis- ja ruumitaju, kõneoskus, täidesaatvad võimed või sotsiaalne taju. Sagedasemad kognitiivsed häired dementsuse puhul on:
- Mäluhäire – näiteks sagenenud faktide unustamine, iseenda sage ülekordamine, sõnaleidmisraskused vestluses või eksimine tuttavas piirkonnas. Probleeme on sageli just lühimäluga ehk inimene ei pruugi suuta meenutada viimase aja sündmusi ja vestlusi. Üldjuhul ei osata kirjeldada konkreetseid olukordi, kus on midagi unustatud ja haigusteadlikkus mäluhäire osas on puudulik.
- Kõnehäire – inimesel võivad tekkida kõnes sagedased pausid, raskused kõnest arusaamisel ning valede sõnade või ebasobivate grammatiliste vormide kasutamine. Võib tekkida probleem esemete või isikute nimetamisel.
- Nägemis- ja ruumitaju häire – näiteks võib olla probleeme isikute või objektide omavahelise kauguse hindamisel või nägude äratundmisel.
- Tegevuste sooritamise raskendatus – esiti tekib abivajadus komplekssematel tegevustel, näiteks ostlemisel, arvete tasumisel, ravimite võtmisel. Haiguse progresseerudes ilmnevad raskused ka argitegevustes, näiteks riietumisel ja hügieenitoimingutes.
- Mõtlemis- ja arutlusvõime raskendatus – häiruvad loogiline järeldamine ja argumenteerimisoskused, inimene ei oska enam oma tegusid põhjendada või on põhjendused ebasobivad.
- Eneseseire ja sotsiaalne taju – inimesel on raskusi ajas, ruumis või iseendas orienteerumisel, ta võib jätta pööramata tähelepanu näiteks iseenda turvalisusele, hügieenile ja eluviisile.
Emotsionaalsed probleemid
Dementsusega kaasnevad tihti depressioon ja sagedased meeleolu kõikumised (nutuhood, kergesti ärritumine). Depressiooni sümptomiteks võivad olla nädalaid kuni kuid kestev kurvameelsus, naudingujanu kadumine, üldine huvipuudus ja järsult tekkinud soovimatus suhelda teiste inimestega, samuti võib tekkida söögiisu või unekvaliteedi häirumine. Üheks depressiooni tekkimise riskifaktoriks on raskendatud lein. Meeleolu- või ärevushäire võib eksisteerida juba aastaid enne vaimse võimekuse alanemist. Pikaajalistes teaduslikes uuringutes on selgunud, et eakate depressioon võib osutuda dementsussündroomi esmaseks sümptomiks.
Käitumuslikud ja psühholoogilised probleemid
Dementsusega võib kaasneda apaatia ehk patoloogiline ükskõiksus iseenda, oma lähedaste ja ümbruse vastu. Psühholoogiliste probleemide hulka kuuluvad ka näiteks impulsiivsus, pidurdamatus, rahutus ja agressiivsus. Ilmneda võib paranoilisus (inimene kardab, et talle soovitakse halba). Tekkida võivad käitumuslikud probleemid, näiteks ringiuitamine, asjade peitmine, avalikus kohas mittekõlbeline käitumine ja muu.
Tajuhäired
Tajuhäirete puhul võib inimene näha või kuulda asju, mida tegelikkuses ei eksisteeri (hallutsinatsioonid) või on tegemist millegi muuga, kui inimene ise arvab (illusioonid).
Dementsuse staadiumid:
Normaalsest vananemisest tingitud vaimsete võimete langus
Normaalsest vananemisest tingitud vaimsete võimete languse staadiumis tekkiv tunnetushäire, näiteks mäluprobleemide näol, on sageli tavapärase vananemisprotsessi osa, kuid teinekord võib see olla ka üks pöördumatu dementsuse varaseimaid tunnuseid. Näiteks võivad ununeda nimed või tekkida probleemid esemete asukoha meenutamisel. Probleem ei põhjusta üldjuhul ületamatuid raskusi igapäevases toimetulekus. Võib ilmneda eakate depressioon või primaarne unehäire.
Kerge kognitiivne häire
Kognitiivsed probleemid võivad hakata vähesel määral segama igapäevaelu. Sagedased mured on näiteks kergesti ära eksimine, tööülesannetega kehv hakkamasaamine, asjade kaotamine ja tähelepanuprobleemid. Säilinud on haiguskriitika, mistõttu võib tekkida või süveneda depressioon. Loe ka infovoldikut: kerge kognitiivne häire.
Kerge dementsus
Inimesed võivad hakata eemalduma sotsiaalsest elust ning tekkida isiksuse- ja tujumuutused. Sageli kannatavad suhted lähedastega. Probleemiks on tuttavate nägude ära tundmine, nägude ja nimede kokkuviimine ning tuttavates kohtades orienteerumine. Probleemi eitamine, sümptomite “peitmine” või pisendamine ja keeruliste olukordade vältimine stressi ja ärevuse ennetamiseks on selles dementsuse staadiumis üsna levinud.
Mõõdukas dementsus
Abivajadus keerukamate igapäevategevuste sooritamisel süveneb märkimisväärselt (poes käimine, raamatupidamine, ravimite korrapärane tarvitamine). Inimesed võivad olla ajas ja kohas desorienteeritud, tekivad raskused otsuste langetamisel ning ununeda võib tähtis isiklik info, näiteks telefoninumber või aadress. Häirub eneseseire.
Mõõdukalt raske dementsus
Kui inimesed unustavad juba oma lähedaste, näiteks laste ja elukaaslase nimesid, on nad tõenäoliselt jõudnud mõõdukalt raske dementsuse staadiumisse ja võivad vajada igapäevaselt pidevat abi. Tekkida võib psühhoos – luulumõtted ja hallutsinatsioonid, ringiuitamine, tugev ärrituvus, agressioon ja ärevus või apaatia.
Raske dementsus
Tekivad liikumis-, põie- ja neelamisprobleemid. Ööpäevaringne abivajadus kõndimisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, söömisel.