Märtsis, aprillis ja mais korraldas Dementsuse Kompetentsikeskus lähedastele infoseminare dementsuse sümptomite, suhtlemise, tugiteenuste ja juriidiliste küsimuste teemal. Seminarid toimusid 25. märtsil Nõmmel, 2. aprillil Vinnis, 17. aprillil Sillamäel ning 6. mail veebis.
Esinesid Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Piret Purdelo-Tomingas ja jurist Tiina Mölder. Nõmmel tutvustas kohalikke sotsiaalteenuseid Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste spetsialist Kaja Adra, Vinnis rääkis pereõde Riina Sinisoo ning Sillamäel tutvustasid kohalikke teenuseid Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist Tatjana Zelenjajeva ja Hoolekandeasutuse „Sügis“ juht Svetlana Prokofjeva. Kuna Sillamäel toimus seminar vene keeles, siis seal rääkis dementsusest Dementsuse Kompetentsikeskuse õde-konsultant Larissa Pivovarova.
Piret Purdelo-Tomingas andis ülevaate dementsust põhjustavatest haigustest. Dementsuse kujunemisel võivad rolli mängida nii südame- ja veresoonkonnahaigused kui ka kroonilised ajuhaigused, näiteks Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja Lewy kehakeste haigus. Aju tervist mõjutavad ka alkoholi liigtarbimine, narkootikumid, ajutrauma ja infektsioonid.
Dementsus kujuneb enamasti välja järk-järgult ning võib avalduda mäluhäirete, kõneprobleemide ning aja- ja kohataju kadumisena. Haiguse süvenedes väheneb inimese iseseisev toimetulek ning suureneb sõltuvus lähedaste abist.
Iga pere toimib omaette süsteemina ning ühe pereliikme haigestumine mõjutab kogu perekonda. Kuna dementsuse sümptomid on erinevad ja haigus võib kesta aastaid, paneb see proovile nii lähedaste vaimse kui ka füüsilise vastupidavuse.
Seetõttu on oluline pakkuda peredele teadmisi ja tuge, et aidata mõista dementsuse sümptomeid ning tulla keerulistes olukordades toime viisil, mis toetab nii haigestunud inimese kui ka lähedaste heaolu.
Seminaridel rõhutati, et dementsusega perede toetamisel on väga oluline kodus elamist võimaldavate teenuste kättesaadavus. Nende hulka kuuluvad kohaliku omavalitsuse pakutavad kodu- ja isikuabiteenused, tugiisikud, kodukeskkonna kohandamine ning abivahendite võimaldamine. Sama oluline on pakkuda lähedastele võimalusi puhata ja taastuda.
Positiivne on see, et mitmed omavalitsused on astunud samme olukorra parandamiseks, avades näiteks mäluhäiretega inimestele päevahoiuteenuseid ning pakkudes paindlikumaid koduteenuseid, mis annavad peredele võimaluse võtta aega iseendale. Samas ei ole dementsusspetsiifilised teenused kõikjal kättesaadavad ning paljud pered jäävad vajalikust abist ilma.
Dementsusega inimese hooldamine nõuab sageli ööpäevaringset tähelepanu ning olemasolevad teenused ei kata alati perede vajadusi. Seetõttu on lähedaste jaoks sagedased kurnatus, läbipõlemine ja süütunne.
Oluline on märgata ka dementsusega inimeste endi vajadusi. Nemad on haiguse peamised kannatajad, sest dementsus mõjutab järk-järgult kogu nende elu. Haiguse taga tuleb näha inimest, kes püüab ka keerulises olukorras säilitada oma iseseisvust ja väärikust.
Mõistmatus ja vähene arvestamine võivad tekitada pingeid kogu peres. Seetõttu on tähtis, et dementsusega inimest ümbritseksid teadlikud ja toetavad lähedased, kes mõistavad haiguse olemust, oskavad temaga suhelda ning teavad, kust vajadusel abi ja nõu küsida.
Dementsuse Kompetentsikeskuse jaoks on juriidilised küsimused alati olnud olulised, et tagada dementsusega inimese ja tema vara kaitse. Ka seminaridel selgitas jurist lähedastele, milliseid juriidilisi samme, millal ja miks on vaja ette võtta.
Kuna õigusalane teave võib lähedastele tunduda keeruline ja hirmutav, keskenduti ettekandes volikirja ja eestkoste erinevuste selgitamisele. Rõhutati, et volikirja andmise ajal peab inimene olema teovõimeline ning mõistma oma otsuste tähendust ja tagajärgi. Eestkoste seatakse aga juhul, kui inimene ei suuda haiguse või häire tõttu püsivalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Seminaridel räägiti ka eestkostja rollist, ülesannetest ja kohustustest. Eestkostjaks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kui sobivat lähedast või muud füüsilist isikut ei leita.
Lisaks anti seminaridel ülevaade testamendi tegemisest ja selle kehtivusest. Üldjuhul koostatakse testament notari juures, kus notar hindab inimese teovõimet ning vajadusel võib tehingust keelduda. Võimalik on teha ka kodune testament, kuid ka sel juhul peab inimene olema teovõimeline ning mõistma oma otsuste tähendust ja tagajärgi.
Dementsuse Kompetentsikeskus pakub lähedastele mitmesugust tuge. Tööpäeviti kell 9.00–16.00 saab helistada info- ja usaldusliinile 644 6440. Samuti on võimalik saada tasuta personaalset nõustamist ning osaleda üle Eesti toimuvates tugigruppides. Keskuse kodulehe kalendrist leiab ka peredele suunatud dementsusesõbralikke sündmusi, näiteks muuseumiprogramme ja mälukohvikuid.