Eestis on üle 22 tuhande dementsusega inimese

Eestis oli 2018. aastal hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest, mis on 1,74 protsenti Eesti elanikkonnast, tuleneb Alzheimer Europe´i koostatud ja äsja ilmunud 2019. aasta aastaraamatus “Hinnates dementsuse levimust Euroopas”.  Aastaks 2050 dementsusega inimeste arv Eestis kahekordistub, kasvades hinnanguliselt 35 394 inimeseni, moodustades 3,06 protsenti rahvastikust.

Eestis elas dementsusega mehi 2018. aastal hinnanguliselt 5375 ja  ja naisi 17 567.  2050. aastaks on Eestis hinnanguliselt dementsusega mehi 10 905 ja naisi 24 489.

2019. aastal elas 28 Euroopa Liidu riigis hinnanguliselt 9 940 374 dementsusega inimest (EL rahvastikust on see keskmiselt 1,95 protsenti), mis 2050. aastaks peaaegu kahekordistub, tõustes 16 276 070 dementsusega inimeseni (EL rahvaarvust 3,28 protsenti).

Dementsuse hinnanguline levimus koostati, kuna Euroopas oli sellelaadne statistika juba 6 aasta tagune, levimuse hindamise tegemise aluseks on mitmed eelnevad samalaadsed analüüsid ning hiljutised akadeemilised uuringud.

Dementsuse levimuse hindamisel on aastaraamatus välja toodud ka järgmised järeldused:

  • võrreldes 2008. aastal koostatud EuroCoDe levimuse hindamisega, on nüüdseks meeste erinevates vanusegruppides dementsuse levimus vähenenud;
  • naiste hulgas, välja arvatud vanusegrupp 75-79 aastat, on hinnanguline dementsuse levimus viimase 10 aastaga samuti vähenenud (põhjuseks arvatakse, et naiste hariduse tase on tõusnud ning elustiil on muutunud tervislikumaks);
  • dementsusega on naisi 2/3 võrreldes meestega (kuid ka naiste eluiga on pikem);
  • eakusega dementsusega inimeste protsent rahvastikus tõuseb: Euroopas on 70-74 aastaste elanike hulgas hinnanguliselt dementsusega inimesi keskmiselt 3,3 protsenti, 75-79 aastaste inimeste hulgas 8,0 protsenti, 80-84 aastaste inimeste hulgas 12,1 protsenti, 85-89 aastaste hulgas 21,9 protsenti ning inimeste hulgas, kes on vanemad kui 90 eluaastat, on hinnanguliselt dementsusega inimesi juba 40,8 protsenti;
  • aastaks 2050 dementsusega inimeste arv kahekordistub;
  • tõdetakse, et epidemioloogilisi dementsuse (eriti varajase haiguse alguse ning kerge kognitiivse häire) uuringuid on Euroopas väga vähe ning see valdkond vajab arendamist.

Ingliskeelsest 102- leheküljelisest aastaraamatust saad lugeda põhjalikumalt dementsuse levimuse koostamise metoodika ja järelduste kohta ning tutvuda iga Euroopa riigi hinnangulise dementsuse levimuse statistikaga.