Elu dementsusega mõjutab inimese ja tema lähedaste igapäevaelu paljusid aspekte ning võib olla psüühiliselt koormav. Oma muredega ei tasu üksinda jääda! On olemas spetsialiste ja tugigruppe, kes saavad sellel keerulisel teel nõu ja jõuga abiks olla.
Psühholoogilise abi saamiseks tasub pöörduda psühhiaatri või kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Psühhiaatri külastamiseks ei ole tarvis saatekirja. Kui on olemas eriarsti (psühhiaater, neuroloog, taastusraviarst) suunamiskiri ja visiit toimub Tervisekassaga lepingulises suhtes olevas ravi- või hooldusasutuses, või saab perearst suunata oma teraapiafondi toel, on kliinilise psühholoogi teenus tasuta. Ise teenuse eest tasudes võib kliinilist psühholoogi külastada ka saatekirjata.
Just sinule sobiva kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi leidmiseks tasub uurida järgmist:
- Kas asutusel, kus spetsialist töötab, on Terviseameti tegevusluba? Kontrolli seda Terviseameti registrist.
- Kas sinu valitud spetsialistil on psühholoogi kutsetunnistus? Kontrolli seda Kutsekoja kodulehelt.
- Mida teenuse raames tehakse (milliseid meetodeid spetsialist kasutab ja kas tal on ka psühhoterapeudi väljaõpe), kui kaua teenus kestab ning mis on selle eesmärk? Selleks külasta vastava asutuse kodulehte või võta vastava asutusega ühendust ning palu lisainfot.
Mõned asutused, millest võiks alustada:
- Kotka tervisemaja
- Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskus
- Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskus
- Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus
- Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik
- Viljandi Haigla mälukliinik
Tervislik eluviis
Ka dementsuse diagnoosiga inimene saab oma tervise jaoks ise väga palju ära teha.
Kehaline, vaimne ja sotsiaalne aktiivsus
Väga oluline on püsida nii vaimselt kui ka kehaliselt aktiivsena ka peale diagnoosi teadasaamist, kuna see loob paremad eeldused selleks, et elu oleks võimalikult kõrge elukvaliteediga. Tuleb jätkata regulaarset tegemist asjadega, mis valmistavad naudingut – isegi siis, kui neid tuleb nüüdsest veidi teistmoodi teha. Vajadusel tasuks nõu pidada tegevusterapeudiga, kes annab nõu, kuidas säilitada aktiivsustaset ja lemmikhobisid.
Tegutsemine aitab säilitada oskusi ja võimeid võimalikult pikaajaliselt. Lisaks parandab see meeleolu ning mõjub hästi tervisele ja unekvaliteedile.
Mõned näited võimalikest tegevustest:
- Regulaarne liikumine (jalutuskäik või kepikõnd, viibimine looduses, jalgrattasõit, ujumine või mistahes muu kehaline treening).
- Võimlemine (eriti koos teistega, sest nii on tegevus palju meeldivam).
- Jõukohased aiatööd, lillede kasvatamine jm.
- Lauamängude mängimine.
- Ristsõnade ja mõtlemisharjutuste lahendamine.
- Raamatute, ajalehtede, ajakirjade lugemine.
- Raadio ja muusika.
- Kunsti ja käsitööga tegelemine.
- Kohtumised lähedaste ja sõpradega.
- Lemmiklooma eest hoolitsemine.
- Kui tegevuste planeerimine on üksinda keeruline, siis tuleb kaasata ka lähedased.
Toitumine
Tervislikult ja mitmekülgselt toitumine on tervisele väga oluline. Aju ja keha vajab tervislikku toitu. Kui organism ei saa toiduga vajalikke aineid, muutub ka vaimne seisund nõrgemaks. Toidusedeli koostamisel võiks nõu pidada perearstiga, pereõega või toitumisnõustajaga.
- Toidulisandite, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainete osas võiks konsulteerida apteekriga.
- Oluline on vähendada liigselt rasvaste ja magusate toitude tarbimist.
- Piimatooteid tuleb tarbida mõõdukalt.
- Värskeid puu- ja juurvilju võib tarbida rohkelt.
- Hea on süüa rammusat kala (näiteks lõhe, forell).
- Päeva jooksul tuleks juua piisavalt vett (näiteks 5 klaasi päevas).
Lisainfot tervisliku toitumise kohta leiab veebilehelt www.toitumine.ee
Tubakas ja alkohol
Dementsuse diagnoosiga suitsetaja peaks püüdma sellest esimesel võimalusel loobuda, kuna see ohustab tervist nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Loobumine võib olla raske, kuid õigesti käitudes ja järjepidev olles võimalik. Juhendid loobumise alustamiseks leiab tubakainfo veebist.
Alkoholi pikaajaline kuritarvitamine võib mõjuda üldisele ning närvisüsteemi tervisele kahjulikult ning dementsust süvendada. Kui kasutusel on retseptiravimeid, ei tohi alkoholi tarbida – alkohol võib ravimite imendumist pärssida, samas võib osade ravimite koosmõju alkoholiga olla organismile mürgine.
Alkoholisõltuvuse kahtluse korral tuleks pöörduda perearsti juurde ning pidada nõu alkoholist loobumise teemal. Lisainfot leiab alkoinfo veebilehelt.
Uni
Hea ja piisava pikkusega öine uni kosutab keha ja vaimu.
- Tuleks püüda päevast tukastamist.
- Vältida võiks tee ja kohvi joomist, eriti õhtuti.
- Päeval tuleks olla füüsiliselt aktiivne, käia jalutamas või võimlemas. Päevane liikumine parandab und.
Loe ka lihtsat sprikrit unetutele.
Muud haigused ja ravimite võtmine
Dementsuse diagnoos ei tähenda seda, et muud haigused ei võiks inimese olemist täiendavalt häirima hakata.
Vanuse edenedes kasvab ka südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumise risk.
- Halva enesetundega tuleb kindlasti perearsti juurde pöörduda. Haigused võivad ka dementsusseisundit seisundit halvendada – haige võib tunda ennast tavapäraselt nõrgemana või rohkem segaduses.
- Dementsust võib süvendada väljakirjutatud ravimite ebakorrapärane tarvitamine. Kui püsib kahtlus, et halb enesetunne võib olla põhjustatud ravimitest, siis tuleb nõu pidada perearstiga.
- Vaktsineerimise osas tuleks pidada nõu oma perearstiga.