Kogemusnõustamine aitab jõuda lahendusteni

Kogemusnõustamise teenus on olnud maailmas kasutusel juba üle 50 aasta. Põhimõte on, et inimesed on iseenda elu eksperdid ja sarnase kogemusega inimesed jagavad oma teadmisi ja kogetut. Nõustamise eesmärk on suunata ja toetada klienti kriisiolukorra seljatamisel.

Kõige aluseks on vastastikune aus ja ehe suhe ning üksteise toetamine. Nõustaja enda sarnane kogemus aitab luua usaldust.

Kogemusnõustamist saab teha üks ühele või grupis. Üks ühele nõustamine keskendub ainult ühele kliendile ja tema murele. See on intiimsem ja sobib inimestele, kes ei soovi grupis osaleda ega julge või taha teiste ees sõna võtta. Grupinõustamise eeliseks on erinevate kogemuslugude esiletulek. Need kaks toetamise viisi ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad teineteist.

Vahel arvatakse, et kogemusnõustamine on sama kui psühhoteraapia. Nii see siiski pole. Psühhoteraapias tegeletakse kliendi hoiakute, käitumismustrite ja mõttemallide analüüsi ja muutmisega ning kasutatakse selleks erinevaid psühholoogilisi tehnikaid. Professionaalne terapeut ei ole enamikul juhtudel olnud samas olukorras kui nõustatav. On palju nüansse ja igapäevast toimetulekut kergendavaid pisiasju, mille tähtsust mõistavad samas olukorras olnud inimesed. Kogemusnõustaja roll on laiem – ta annab infot võimalike tugiteenuste kohta.

Kindlasti ei saa kogemusnõustajaks hakata iga inimene, kellel on isiklik kogemus haiguse või olukorraga. Eelduseks on läbitöötatud taastumislugu ning kvaliteetse teenuse pakkumiseks on vajalik läbida vastav koolitus.

Dementsusega inimese lähedasele pakub kogemusnõustamist praegu kolm inimest. Kogemusnõustajaid koondava Kogemusnõustajate Koja registris on 2021. aasta alguse seisuga kaks kogemusnõustajat, kelle teemaks on dementsusega inimese lähedase nõustamine või Alzheimeri tõbi. Lisaks on üks kogemusnõustaja, kes ei ole enam registris, kuid on läbinud vastava koolituse.

Kogemusnõustajaks saamiseks tuleb läbida vastav õppeprogramm. Baasväljaõppe maht on 182 akadeemilist tundi, sealhulgas 80 akadeemilist koolitustundi, 56 akadeemilist praktikatundi ning iseseisev töö oma taastumisloo ja õppekirjandusega.

Infot kogemusnõustajaks saamise kohta leiab Kogemusnõustajate Koja kodulehelt www.kogemuskoda.ee. Seal on näha ka koja koolituspartnerid.

Küsimustele vastavad kogemusnõustajad

Kellele sobib kogemusnõustamise teenus?

Janika: Kogemusnõustamise teenus sobib neile, kes soovivad saada otsest informatsiooni sarnases olukorras olnud inimeselt, kes suudavad nende üleelamisi mõista rohujuuretasandilt ja kelle kogemustest, nii headest kui halbadest, on võimalik õppida.

Aivi: Kogemusnõustamise teenus sobib kõigile, kellel on aktiivne kriis: lein, raske olukord, puue või halb tervislik seisund. Raske olukord võib tekkida ka lahutuse, lemmiklooma kaotuse, elu- või töökoha kaotuse tõttu. Need on ju ka leina vormid. Raskes olukorras olevaid inimesi võib aidata teise sarnases olukorras või tervisehäirega inimese toetus ja kogemused.

Dementsusega inimeste lähedaste ringis sobib kogemusnõustamine igale lähedasele, kellel on raskusi olukorraga toimetulekul. Me teame, et lähedasel ongi väga raske olukord, kuid sellest rääkimine võib paljudele tuua kergendust.

Merle: Kogemusnõustamine sobib inimesele, kes soovib oma lugu jagada ning on valmis oma mälestuste, kogemuste ning emotsioonidega tööd tegema.

Mida kogemusnõustamisel tehakse?

Janika: Inimene pöördub kogemusnõustaja poole siis, kui tal on probleem. Ehk alustuseks kuulatakse ja vahel see ongi kõige olulisem, et keegi sind ära kuulaks. Edasi saab kogemusnõustaja rääkida, kuidas tema üht või teist situatsiooni sarnases olukorras lahendas. Kui ka head lahendused puuduvad, siis saab ikka nõustatavat toetada ja julgustada.

Aivi: Kogemusnõustamine pole ainult ärakuulamine, vaid ka julgustus, toetus, info jagamine võimalike tugiteenuste kohta jms. Kogemusnõustamine on protsess, kus räägib pigem klient. Kogemusnõustaja aitab toetavate küsimustega avada kliendi muret, selle olemust ja sügavust. Samuti annab ta nõu puude või tervisehäirega toimetulekul, aitab leida motivatsiooni ja tõsta enesekindlust. Dementsusega inimeste lähedastele pakub kogemusnõustamine tuge, mõistmist ja abi olukorraga toimetulekuks.

Merle: Hea kogemusnõustaja oskab kuulata ning tema ülesandeks on aidata üles leida nõustataval tema tugevused. Kogemusnõustamisel antakse inimesele läbi personaalse kogemuse ka praktilisi nõuandeid ja tuge, et ta saaks edasi liikuda. Kogemusnõustaja aitab kaasa inimese võimestamisele, aga samuti jagatakse praktilist teavet, kust leida sobivaid teenuseid ja vahendeid ning kuidas aidata läbi murda olukorraga tihti kaasnevast stigmast.

Kuidas jõudsite selleni, et hakata kogemusnõustajaks?

Janika: Kogemusnõustamise kontseptsioon – pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge – paelus mind. Ema hooldades tundsin sellisest toest väga puudust. Toona oli olukord mulle uus, kogemusi polnud ning tegin asju, mida tänaste teadmiste valguses enam ei teeks. See on ka olulisim põhjus, miks olen kogemusnõustaja – saan oma kogemustele tuginedes näidata, millised tagajärjed võivad olla ühel või teisel teol.

Aivi: Minu senised valikud ja otsused on mind tasapisi viinud hetke, kus tundus, et kogemusnõustamine on just minu teema. Psühholoogiaõpingud on üks selline soodustav valik olnud. Kui oled hingelt aitaja, siis leiad oma väljundi ikka, isegi kui teadlikult ei otsi. Pealegi ma SAAN aidata. Mul on kogemus olemas ning sellest võib kellegi jaoks veel kasu olla. Kogemusnõustajaks saamise üheks eelduseks on ka see, et olukord, seisund või teema on edukalt läbitud. Kõlab kummaliselt, aga „edukalt“ tähendab seda, et teema on lõpetatud ning sellest rääkimine ei too enam tugevaid emotsioone esile. Minu kogemus tuli isa haiguse kaudu ning on nüüdseks lõpetatud, isa on lahkunud. Kuna mulle meeldib õppida, siis kogemusnõustajate koolitus tundus just minu jaoks sobiv valik.

Merle: Tundsin, et olen etapis, kus minu kogemus ei tekitanud enam valu, vaid oli arenenud omamoodi tugevuseks. Viies läbi tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele, kogesin, et oma loo jagamine julgustas teisi, kes olid veel hoolduse teekonnal. Lisaks ajendas mind soov õppida iseennast paremini tundma. Koolituspäevade kestel oli võimalus argitööst välja lülituda ning keskenduda oma mõtetele. Loov Ruum, kus õppisin, andis selleks ka suurepärase võimaluse.

Mida annab kogemusnõustamine nõustajale?

Janika: Tunde, et oled saanud olla kasulik. Kogemusnõustaja saab igalt nõustatavalt juurde informatsiooni oma nõustamise valdkonnast. Peaaegu iga nõustamise järel on nõustajal rohkem teadmisi, aga ka lahendust vajavaid küsimusi ja probleeme. Selleks, et aidata teisi, pead oma valdkonnaga kursis olema ehk kogemusnõustamine annab sulle juurde kogemusi ja teadmisi.

Aivi: Mida annab aitamine aitajale? Enamasti hea enesetunde. Teiste inimeste aitamise vajadus kujuneb inimeses välja juba lapsepõlves ning see on nagu sundus, mille vastu ei ole mõtet võidelda.

Merle: Kogemusnõustamise protsess on kahepoolne, kus ühelt poolt pakub kogemusnõustaja oma abi ja teiselt poolt saadakse abi ehk tajutakse heas mõttes teineteise kasulikkust. Võimalus olla kellelegi toeks aitab iseennast paremini tundma õppida ning tõuseb enesekindlus.

Kogemusnõustajatega saab ühendust võtta e-posti teel:

Janika Meil: jansa62@hotmail.com;

Merle Varik: merlevarik@nooruse.ee ;

Aivi Virma:  aivi.virma@gmail.com.