Kuidas ennetada dementsust?
Fotol: Eleri Luhamets, SA Viljandi Haigla sisearst-allergoloog

Üle 65-aastaste inimeste krooniliste haiguste hulgas kuuluvad mäluhaigused nagu Alzheimeri tõbi esinemissageduselt esikümnesse. Samas kõrge vanusega seotud haigestumist mäluhaigustesse on õnnestunud hakata juba vähendama. See tähendab, et osadel juhtudel saab mäluhaiguse avaldumist edasi lükata või isegi ennetada. Kuidas on see saavutatud? Arvatakse, et parema haridustaseme, tervisliku toitumise, tervishoiu ja elustiilimuutustega. Lanceti komisjoni 2020. aasta dementsuse ennetamise raporti järgi on 40% dementsuse juhtudest edasi lükatavad või ennetatavad.  (1)

 

Dementsuse ennetus algab juba nooruses

Elukestev õpe ei olegi sõnakõlks, vaid meie aju tervise jaoks päriselt oluline. Põhiosa haridusest omandame nooruses ja kõrgem haridustase suurendab aju reserve. Kõrgema haridustaseme abil väheneb dementsusesse haigestumine hinnanguliselt 7% võrra, toob välja Lanceti komisjon. (1)

Ka hilisemas elus vajab aju pidevat ja pingutust nõudvat stimulatsiooni. Soome mäluhäireid ennetava sekkumisuuringu alusel FINGER on ajule tervislik uute asjade õppimine ja hobidega tegelemine, näiteks muusika, keeleõpe ja lugemine. Samuti on vaimselt stimuleeriv mängimine, mis toetab sotsiaalset aktiivsust. (2) Miks mitte avastada taas fantaasiamaailm koos laste ja lastelastega või otsida kapist üles lauamängud, mida pere ja sõpradega koos mängida.

 

Keskeas tuleb tegeleda krooniliste haiguste ennetuse ja raviga

Keskeas annab kõige olulisema, kuni 8%-lise dementsusesse haigestumise vähenemise kuulmislanguse ennetus ja ravi. (1) Kõrvakuulmise hoidmisel on oluline vältida äkilisi valje helisid, samuti ei tohiks pikema aja vältel tervislikku helinivood ületada ja vähendada tuleks taustamüra. Soovitatav on vajadusel kasutada müra summutavaid vahendeid ja liikuda heliallikast kaugemale.

Kui inimene ei kuule hästi, läheb suurem osa ajutööst lihtsalt kuulamise pingutuse peale, mitte uue info töötlemiseks ja talletamiseks. Kuulmislangusega inimene kipub ka sotsiaalsetest suhetest eemale tõmbuma, mis süvendab isoleeritust ja soodustab dementsuse, aga ka depressiooni ja ärevuse teket.

Kui tekivad kuulmislanguse sümptomid, näiteks seltskonnas on raske kõnelejast aru saada või tekib kõrvavile, on vajalik pöörduda kõrvaninakurguarstile. Hea on teada, et suurem osa kuulmislangustest on ravitavad või abivahendiga korrigeeritavad.

Teised haigused, mille ennetuse ja raviga tuleb keskeas tegeleda, on kõrgvererõhktõbi, diabeet, rasvumine ja alkoholi liigne tarvitamine. (1) Eesti kuulub Euroopa kõrge südame-veresoonkonna haiguste riskiga rahvaste hulka, seega on perearstil regulaarne vererõhu, veresuhkru ja kolesteroolitaseme kontroll ja vajadusel ravi alustamine väga olulised.

Lisaks annavad perearst ja pereõed head informatsiooni südame-veresoonkonna haiguste riske maandavateks elustiilimuutusteks. Olulised on füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Soome FINGER sekkumisuuring soovitab süüa rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Eelistama peaks madala rasvasisaldusega piima- ja lihatooteid, näiteks kana ja taist loomaliha. Toiduvalmistamisel tuleks loomsed rasvad asendada taimsete õlidega ja toidusedelisse lisada tervislikke taimseid rasvu ning valku sisaldavaid pähkleid, seemneid ning kaunvilju. Vähendada tuleks toidus suhkru ja soola sisaldust. (2)

 

Dementsuse ennetamiseks pole kunagi liiga hilja

Suitsetamine tõstab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste ja pahaloomuliste kasvajate tekke riski, seega on parem suitsetamist üldse mitte alustada. Kui tehtud kahju organismile osaliselt tagasi pöörata ei saa, on suitsetamisest loobumisest siiski kasu igas eas. Ka hilisemas eas langetab suitsetamisest loobumine dementsusesse haigestumise võimalust kuni 5% võrra. (1)

Sotsiaalne isolatsioon on laialt levinud probleem ja hilisemas eas tõstab oluliselt dementsuse riski. (1) Aja võtmine üksteise jaoks, suhtlemine pere ja sõpradega on ajule tervislik. Üksteisel külaskäimine ja erinevatel sotsiaalsetel üritustel osalemine on vaimselt ning füüsiliselt stimuleeriv.

Dementsuse riski tõstab ka depressioon. (1) Tihe sotsiaalne võrgustik ja stabiilsed suhted ennetavad meeleoluhäirete teket, seega tuleb veelkord rõhutada suhete väärtust. Kui aga lähedased või inimene ise märkab püsivat meeleolulangust, huvipuudust, energiakadu või teisi depressioonile viitavaid sümptomeid, tuleb pöörduda kas perearstile, vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule.

 

Elukestev liikumine

Liikumine parandab elukvaliteeti ja suurendab tervena elatud aastate hulka. Terve elu kestel ja ka hilisemas eas on oluline füüsiline aktiivsus, mis parandab keskendumisvõimet ja vähendab dementsuse tekke riski. (1) Lisaks on liikumisel suurepärane efekt ainevahetusele, kehakaalu ohjamisele ja meeleolule.

Soome FINGER sekkumisuuring soovitab mitmekülgset füüsilist aktiivsust, mis on individuaalselt kohandatud ja meelepärane. Füüsiline aktiivsus võiks sisaldada jõutreeningut 1-3 korda nädalas ja kestvustreeningut 2-5 korda nädalas ning olla suunatud võimekuse suurendamisele, pöörates tähelepanu rühi ja tasakaalu parandamisele. (2)

Loomulikult peab olema tagatud ohutus ja aastaaegade vaheldudes tuleb teinekord varieerida ka spordialasid. Motivatsiooni liikuma minna võib suurendada sõbra või pereliikme kaasamine, mis omakorda annab ka sotsiaalse suhtlemise võimaluse.

Kasutatud kirjandus:

(1) Livingston G et al. Dementia prevention, intervention, and care: 2020 report of the Lancet Commission. Lancet. 2020 Aug 8;396(10248):413-446.

(2) Kivipelto M, et al. FINGER model – To prevent cognitive impairment and disability among older people.
https://thl.fi/en/web/thlfi-en/research-and-development/research-and-projects/finger-research-project/the-finger-model. Külastatud 13.02.2023.

 

Autor: Eleri Luhamets, SA Viljandi Haigla sisearst-allergoloog