Kõige sagedamini kukuvad eakad inimesed oma kodus, umbes neist kukub vähemalt üks kord aastas. Dementsusega inimestel on kukkumisrisk 60–80%, mis on kaks korda suurem kui tavaeakatel, see omakorda tähendab ka suuremat riski kukkumisega seotud suurte vigastuste, näiteks puusaluumurdude tekkeks. Dementsusega inimeste kukkumised on mitmefaktorilised, põhjusteks näiteks ortostaatiline minestus, mis on tingitud haigusega seotud muutustest autonoomses funktsioonis, lisaks retseptiravimid, nägemishäired, funktsionaalne seisund ja haiguse süvenemine. Dementsusega täiskasvanute seas on tasakaalu- ja kõnnihäired tavalised ja progresseeruvad.

Liikumisabivahendid (nt kepp, madal või kõrge tugiraam) võivad olla oluliseks ravivõimaluseks tasakaalu- ja kõnnihäirete kompenseerimiseks, kuna liikuvus on vanemate täiskasvanute eduka vananemise ja elukvaliteedi jaoks ülioluline.

Liikumisabivahendite kasutamine parandab kõndimise stabiilsust ning tasakaalu, suurendades jõudu ja vastupidavust, samuti sotsiaalset kaasatust, mis omakorda suurendab elukvaliteeti ja heaolu.

Liikumisabivahendite kasutamine on keeruline motoorne tegevus, mis nõuab motoorset järjestust ja koordinatsiooni, keskkonnas navigeerimist ja suunataju, samuti ohutusereeglite meeldejätmist (nt pidurite kasutamine). Liikumisabivahendite kasutamine on dementsusega inimeste jaoks vahel väljakutse kui kognitiivsed häired takistavad uute ülesannete õppimist, sealhulgas abivahendi kasutamist.

4-rattalise tugiraami kasutamisega võib kaasneda kukkumise oht, näiteks keeruliste takistuste ületamisel ja ukse avamisel vastupidiselt kõndimise või avanemise suunale.

Selleks, et ennetada kukkumist, tuleb luua sobiv keskkond- eluruumides  olgu piisavalt valgust ja vaba liikumisruumi, kindlalt paigal seisev mööbel. Eemaldada tuleb uste lävepakud, trepid märgistada nii astme pealt kui esiküljelt, varustada kõik trepid käsipuuga.

Kukkumisohtu võivad suurendada põrandale maalitud pildid või mustrid põrandakatetes, läikivad ja libedad pinnad ja põrandad, lahtised vaibad ja maas vedelevad esemed. Vaipadele on vaja paigaldada mittelibisev aluskiht, veendudes, et elektrijuhtmed ei jää liikumisteele.

Kontrastsed värvid seintel ja põrandal aitavad dementsusega inimesel paremini tajuda nii ruumi kui mööblit ja toetavad orienteerumist.

Kukkumise ennetamisele aitab kaasa hea valgustus. Valgusti lülitid peaks olema kergesti nähtavad ja ligipääsetavad. Vajadusel tuleb kindlustada valgustus ka õhtusel ja öisel ajal (nt öölambid, liikumisanduriga varustatud valgustid magamistoas, koridorides, treppidel jne).

Sisejalanõud peavad olema mittelibisevate ja hästitoetavate taldadega, tagant kinnised. Talvisel ajal õues liikumiseks tuleb õmmelda riietusele helkurribad ja jalanõudele panna alla naelikud. Oluline on liiva, killustiku õigeaegne puistamine käiguteedele, treppidele. Ebaturvalistel toepindadel ronimise asemel kasutada klappredelit või haaratsit. Tasakaaluprobleemide korral vältida allapoole kummardamist, teha tegevusi istudes ja kasutada pikendatud käepidemega tarvikuid (haaratsid)

Kukkumisriski võivad suurendada jalavalud, pikad varbaküüned, halb nägemine ja kiirustamine, erinevad ravimid. Konfliktne suhtlemine dementsusega inimesega võib tekitada segadust, kurbust ja soovi ära minna, mis omakorda suurendab kukkumisriski.

Abivahendifirmad:

Invaru- www.invaru.ee

Terviseabi- www.terviseabi.ee

ITAK terviseabivahendid- www.itak.ee

Invago abivahendid- www.invago.ee