Tagasi
Dementsuse infoliin 644 6440
KKK

Dementsuse diagnoosimine

Dementsuse diagnoosimise ja raviga tegeleb palju spetsialiste, iga inimese puhul võib dementsuse diagnoosimiseks või ravi saamiseks vajalik olla erinevate spetsialistide koostöö. Oluline on usalduslik suhe oma perearstiga, nii patsiendi kui lähedaste koostöö nii erialaspetsialistide kui toetavate teenuste pakkujatega.

Perearst on meie esimene ja kõige usalduväärsem abiline, seega on perearsti roll väga oluline dementsuse varajaste tunnuste märkamisel, vajalike lisauuringute teostamisel, patsiendi ja tema lähedaste murede ärakuulamisel ja vajadusel suunamisel teiste erialaspetsialistide juurde.

Neuroloog tegeleb inimese närvisüsteemi haiguste diagnoosimise ja raviga. Neuroloogi juurde suunab perearst saatekirjaga dementsuse diagnoosi kinnitamiseks, vajalike lisauuringute tegemiseks. Neuroloog kavandab ja vajadusel korrigeerib dementsusega inimese ravi.

Psühhiaater tegeleb inimese psüühika- ja käitumishäiretega. Psühhiaatri vastuvõtule on võimalik pöörduda ilma saatekirjata. Psühhiaater saab olla abiks dementsuse diagnoosimisel ning tal on oluline roll dementsuse hilisesemates staadiumites, kus ta aitab vajadusel jälgida ja kohandada raviskeemi, võib suunata inimest täiendavatele uuringutele või psühhoteraapiasse.

Kliinilise neuropsühholoogi kutsetunnistusega spetsialistid on täiendavalt spetsialiseerunud kliinilisele neuropsühholoogiale ning tegelevad sünnijärgsete või omandatud ajukahjustustega kaasuvate psüühikahäirete uurimise ja raviga. Dementsuse puhul püüavad nad täpsustada, kuidas ajukahjustus mõjutab inimese psüühilisi protsesse (näiteks mälu, tähelepanu, käitumist ja meeleolu) ning annavad nõu, mida teha nende funktsioonide võimalikult pikaajaliseks säilitamiseks. Tõenduspõhiselt on kasutatavad erinevad metoodikad, näiteks vaimsete võimete treening, käitumuslike strateegiate või kompenseerivate abivahendite kasutamise õpetamimine ja palju muud.

Dementsuse diagnoosi täpsustamiseks võib olla vajalik teha lisauuringuid ning saada nõuandeid erialaspetsialistidelt.

Lisauuringuteks võivad olla näiteks aju kompuuter- või magnetresonantstomograafia ning kindlasti on olulisel kohal toetavad teenused ning spetsialistide nõuanded.

Psühhoterapeut oskab soovitada tehnikaid, mis aitavad dementsusega nimese psüühikahäiret leevendada ja igapäevase eluga toimetulekul iseseisvust suurendada.

Tegevusterapeut aitab säilitada võimalikult kaua dementsusega inimese toimetulekut ja heaolu, soovitades selleks keskkonna kohandusi ja erinevaid tehnikaid ning abivahendeid. Tegevusterapeut toetab ja vajadusel kujundab inimese igapäevaseid tegevusi ja päevaplaani, hinnates tema kognitiivset suutlikkust ja füüsilist toimetulekut ning võttes arvesse isikuomadusi, harjumusi ja huvisid. Oluline on säilitada dementsusega inimese olemasolevaid tegevus- ja suhtlemisoskuseid, turvalist füüsilist ja sotsiaalset keskkonda ning öö ja päeva rütmi, kuna see võib vähendada ka ravimite tarvitamise vajadust.

Füsioterapeut aitab dementsusega inimest siis, kui tal on vaja abi näiteks valu, tasakaalu- ja kõnniprobleemide või muu liigutustegevusega seotud mure korral. Füsioterapeut oskab soovitada ka sobivaid liikumise abivahendeid.

Vahel on oluline konsulteerida logopeediga, kes hindab dementsusega inimese kommunikatsioonivõimet ning selle seost käitumusliku ja isiksusliku sümpomaatikaga, nõustab tema pereliikmeid kommunikatsiooni iseärasuste ja vajaduse osas ning vajadusel koostab teraapiaplaani ja viib läbi teraapiat.

Dementsusega inimene vajab sageli igapäevaelus lisaks lähedaste abile koduteenuseid, koduõendust, intervallhooldust või koduhooldust. Toetavate teenuste saamiseks tuleb pöörduda oma elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalosakonna töötajate poole ning kirjeldada abivajadust ning sotsiaaltöötaja ülesandeks on koos kliendi ja kliendi lähedastega leida parimaid lahendusi olukorrale. Sotsiaaltöötaja annab ka infot võimalike sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta, aitab suhtlemisel erinevate ametiasutuste ja teenusepakkujatega.