Sinu lähedasel võib dementsuse süvenedes tekkida erinevaid liikumisprobleeme, mille olemus, algusaeg ja kulg sõltub paljuski dementsust põhjustavast haigusest. Näiteks Parkinsoni tõve või Lewy kehakeste dementsusega kaasneb aegamisi süvenev liigutuste aeglustumine ja liigeste jäikus, mis takistab liikumist, kuid vaskulaarse ajukahjustuse (näiteks insuldi) korral võib sinu lähedasel tekkida äkiliselt ühe kehapoole lihaste nõrkus, mis põhjustab jäsemete halvatust.

Olenemata sinu lähedase dementsuse tüübist, võib üheks suurimaks takistuseks ohutul või iseseisval liikumisel olla probleem tasakaaluga. Tihti on kehva tasakaalu tõttu keeruline sooritada kõige tavalisemana näivaid igapäevaseid tegevusi – käia tualetis, võtta vanni, riietuda. Ka tasakaaluprobleemide raskusaste võib olla väga erinev. Kui esialgu avaldub see lävepakkude taha komistamisena, siis hiljem võib olla mureks toeta istumine.

Proovi mõista, mis on sinu lähedase liikumisprobleemide taga. Kui ta ei soovi enam õue jalutama minna või duši all käia, võib tal olla hirm kukkumise ees. Kui ta ei kammi enam oma juukseid, võib selle põhjuseks olla ka valus ja jäik liiges. Kui ta ei soovi voodilt tõusta, võib olla põhjuseks liiga madal või pehme voodi, kust on keeruline püsti saada. Kui leiad oma lähedase liikumisprobleemide põhjuse, on juba palju lihtsam teda liikumisel õigesti abistada. Sinu lähedase liikumisprobleemide põhjalikuks hindamiseks ning parimate soovituste saamiseks tasuks kindlasti külastada ka füsioterapeuti ja tegevusterapeuti või veelgi parem, kutsuda nad oma lähedase juurde koju.

Füsioterapeut õpetab teile kehalisi harjutusi ja koostab sinu lähedasele sobiva harjutusprogrammi, mis aitaks säilitada või parandada lihaste jõudu ja liigeste liikuvust. Ta annab nõu, kuidas säilitada tasakaalu kõndimisel, erinevate tasapindade vahel siirdumisel (näiteks toolilt püsti tõusmine, voodilt ratastooli saamine jne) ja istumisel. Samuti võib ta liikumise soodustamiseks ja turvalisemaks muutmiseks soovitada abivahendeid (näiteks küünarkarku, harkkeppi või rulaatorit) ning aidata neid sinu lähedase jaoks õigesti kohandada.

Tegevusterapeut õpetab teile viise, kuidas nutikalt ja ohutult probleemseid igapäevategevusi (hügieenitoimingud, riietumine) sooritada ning milliseid abivahendeid selleks kasutada.

Füsio- ja tegevusterapeut annavad kasulikke nõuandeid, kuidas kodune keskkond sinu lähedase jaoks võimalikult mugavaks ja ohutuks muuta. See võib tähendada lihtsamaid muudatusi, näiteks vaipade eemaldamist põrandalt kui ka suuremaid, näiteks ukseavade laiendamist.