Õendusabi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Samuti valmistab õendusabi inimest ette hooldusasutusse või koju minekuks. Õendusabi osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele nii statsionaarselt (haiglas või hooldusasutuses) kui ka ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi).
Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Haigekassa rahastab õendusabina teenust, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad. Õendusabi lepingupartnerite kohta saab täpsemalt informatsiooni lepingupartnerite lehelt.
Loe lähemalt
- Õendusabi partnerid (kontaktid)
- Õendusabiteenuste infovoldik
Õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid neil on siiski kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme. Hoolekandeteenuste (hooldekodud jm) kohta saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest.
Õendusabi vajaduse otsustab arst ja teenuse saamiseks on vajalik saatekiri.
Patsiendi statsionaarsele õendusabile või koduõendusteenusele suunamisel on vajalik nõuetekohane saatekiri. Saatekirjale märgitud andmed peavad vastama kehtivale tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimustele ja korrale (loe lähemalt siit). Juhime tähelepanu, et õendusabiteenust ei saa osutada, kui suunav arst pole määranud ravi ja hinnatud õendusabi vajaduse sagedust.
Õendusabi haiglas
Statsionaarne õendusabi ehk õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Patsient võib sellist abi vajada pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst kas ise või koos õega. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.
Omaosalus statsionaarses õendusabis
Statsionaarses õendusabis viibiva ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest tasub 85% haigekassa ja 15% patsient. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.
2022. aasta 1. juulist alates on patsiendi omaosalustasu ühe õendusabi päeva eest 15,69 eurot. Statsionaarses õendusabis (varem nimetati seda hooldusraviks) kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu esimese kümne ravil oldud päeva eest, seega lisandub summale esimese kümne päeva eest voodipäevatasu 25 eurot (10 x 2,50).
Koduõendus
Koduõe visiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad õendushooldusplaani koostamine, patsiendi nõustamine ja põetamine, raviprotseduuride ja teatud uuringute tegemine. Kõik koduõendusteenused on kirjas sotsiaalministri määruses nr 55: Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu.
Visiidil koduõde näiteks:
- annab nõu – õpetab kasutama abivahendeid, juhendab ja õpetab pereliikmeid ning pakub toitumisnõuandeid;
- teeb õendustoiminguid – ennetab ja ravib lamatisi ning teeb asendravi; mõõdab vererõhku; paigaldab kusepõie kateetri; hooldab püsikateetrit; hooldab ja vahetab epitsüstostoomi; hooldab stoome; ravib haavu ja haavandeid; hooldab trahheostoomi; paigaldab ja hooldab perifeerset veenikanüüli; paigaldab nasogastraalsondi; õpetab sondiga toitmist; teeb inhalatsioone ja mõõdab glükomeetriga veresuhkrut;
- teeb arsti otsuse alusel raviprotseduure – eemaldab haavaõmblused; teeb hapnikravi; manustab ravimeid lihasesiseselt, veenisiseselt, nahaaluselt, suukaudselt või rektaalselt; manustab toitelahuseid; teeb valuravi; teeb peritoneaaldialüüsi ja vajaduse korral teatud laboriuuringuid;
- pakub vähihaigele sümptomaatilist ravi ja leevendab vaevusi.
Õendusabi hooldekodus
Alates 2020. aastast rahastab haigekassa õendusteenust üldhooldekodudes. See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele tasuta õendusabi. Tervishoiuteenus üldhooldekodus parandab arstiabi kättesaadavust ja aitab tagada, et õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist pidevalt ning leitakse koostöös arstiga tervisemurele vajalik lahendus.
Milliseid tervishoiuteenuseid osutab hooldekodus õde?
Pane tähele!
Õde hindab hooldekodu elanike tervise seisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku, teeb uriini- ja vereanalüüse ning muid vajalike õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti loal võib õde teha patsiendile raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid. Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid.
Õde teeb hoolealuse lähedastega koostööd, neid vajadusel teavitades ja nõustades.
Mis on hooldekodu elaniku lähedase roll?
Hooldekodu elaniku lähedastel tuleb end kurssi viia, kuidas on hooldekodus teenused korraldatud (hooldusteenused, tervishoiuteenused, nõustamine, teavitamine, transport jne).
Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema ülalpidamisekohustusega lähedase kanda.
Samuti tuleb lähedasel jälgida hooldekodu elaniku terviseseisundit ja heaolu ning tema tervisemuredest hooldustöötajat, õde või raviarsti teavitada.
Millised hooldekodud pakuvad õendusteenust?
Õendusteenuse pakkumine on üldhooldekodule võimalus, mitte kohustus. Kõik õendusteenust pakkuvad üldhooldekodud lisame 2020. aasta alguses haigekassa kaardirakendusele . Kaardivaatest tuleb teenuste alt valida „Õendusteenus hooldekodus“.
Teksti algallikas ja rohkem infot: https://haigekassa.ee/oendusabi