Füüsiline ohjeldamine viitab meetoditele, mis piiravad füüsiliselt ja mehaaniliselt inimese liikumist nii, et ta ei saa liikumist piiravat seadet või mehhanismi kontrollida ega kergesti eemaldada. Füüsilist liikumist piiravate turvaseadmete hulka kuuluvad näiteks vöörihmad, voodireelingud, Posey turvasüsteemid vms, toolid, millele on kinnitatud lauad, ja toolid või madratsid, kust on raske välja pääseda.

Füüsiline ohjeldamine on rutiinne hooldusmeede paljudes hooldusasutustes, et tagada patsiendi ohutus. Siiski on see seotud paljude erinevate ametialaste, juriidiliste ja eetiliste väljakutsetega. Kuigi füüsilise ohjeldamise meetmeid kasutatakse ohutuse eesmärgil, näitavad uuringud, et selle sobimatu kasutamine võib kahjustada patsiendi ohutust ja põhjustada tõsiseid füüsilisi ja vaimseid tagajärgi.

Füüsilisi piiranguid tuleks kasutada ainult viimase abinõuna siis kui kõik alternatiivsed strateegiad on proovitud ja suheldud isiku, tema eestkostja ja arstiga. Füüsilise ohjeldamise vajadust põhjustavateks teguriteks võivad olla näiteks personalipuudus, hoolduspõhimõtted, käitumise juhtimise poliitika, vajalike protseduuride puudumine, ebaturvaline füüsiline keskkond. Füüsilise ohjeldamise vajaduse hindamiseks ja sellele alternatiivide leidmiseks tuleks enne viia läbi põhjalik hindamine. Hindama peaks inimese kognitiivseid võimeid, haiguslugu, rutiine, valu, füüsilist võimekust, kukkumiste ajalugu, psüühilist toimetulekut, suhtlusvõimet, deliirumi esinemist, füüsilist ja sotsiaalset keskkonda. Sekkumise eesmärgiks on tegeleda põhjusega, miks isikut võidakse ohjeldada (tavaliselt selleks, et vältida kukkumist) ning leida sobivad alternatiivid füüsilisele ohjeldamisele. Sekkumiste kombinatsioon võib osutuda edukamaks kui ainult üks sekkumine. Kui isik kukub või tema seisundis on kukkumisohtu mõjutavad muutused, tuleks üle vaadata kukkumisriski hindamine ning kukkumiste ennetamise plaan. Kukkumisriskide hinnangute põhjal tuleks rakendada füüsilise ohjeldamise alternatiivseid strateegiaid.

Alternatiivsed meetmed füüsilisele ohjeldamisele keskkonnas ja tööprotsessis

Indiviidi ja olukorra hindamine ning seejärel sobivate alternatiivsete strateegiate rakendamine võib asendada füüsilise ohjeldamise vajadust.
Füüsilise keskkonna kohandamine, mis lihtsustab ruumis orienteerumist ja pakub selgust ning rahustab, tekitab turvatunde (võtmesõnaks on siin selgus, sest kui inimene ei saa aru, mis toimub, ega tea, mis hakkab juhtuma, on ta hirmul, ärevuses ning kaitseseisundis):

• kergesti mõistetavad ja orienteerumist lihtsustavad, selgust loovad visuaalsed pildid – nt kus asub puhkeruum, pesemisruum, köök, isiklik tuba jne
• abi reaalsusele orienteerumisel (kellad, kalendrid, päevaplaanid jm)
• isikliku toa ukse juures inimese jaoks kergesti äratuntavad fotod tema isiklikest asjadest ka kodu keskkonnas, mis vähendaks soovi lahkuda
• kasutada inimese isiklikus toas tema jaoks meeldivaid mälestusi esile kutsuvad fotosid, pilte, esemeid, värve, lõhnu, vajadusel sobivat öövalgust jms
• eemaldada keskkonnast ärritavad, ärevust, segadustunnet tekitavad tegurid
• visuaalset selgust ja turvatunnet võib anda maja ümber olev selgelt nähtav konkreetne aed või hekk
• valgustada orientiirvalgustusega ära kõndimisrajad, trepid, olulised uksed, et uitav, ekslev inimene neid kergemini leiaks
• suletud uksed võivad inimesi ärritada ja muuta rahutuks, võivad tekitada neis soovi uksi avada ja vaadata, mis on ukse taga. Saab kasutada nn peidetud uksi – uksele kleepida nt suure raamaturiiuli pilt jne
• käeulatuses on liikumisabivahendid, kõnekell, soovitud toit ja vesi ning muud isiklikud/mugavuse esemed
• istekoht vastab isiku vajadustele
• käivitada asjakohane häiresüsteem, mis hoiatab töötajaid riskantse käitumise eest (kukkumised, ebaturvalises piirkonnas ekslemine)
• edendada personali järjepidevust ja töökorraldust, tagada kogu personali suurem järelevalve ja vaatlus
• kontrollida regulaarselt ohustatud inimesi
• vähendada sensoorset ülekoormust, tekitada vaiksed alad ja võimaluse korral vähendada keskkonnamürast ja eredast valgustusest tulenevat ülestimulatsiooni
• kukkumiste ennetamise programm
• viia läbi käitumise regulaarseid hindamisi ja jälgida tingimusi, mis võivad käitumist muuta

Inimese individuaalsusega arvestamine

• selleks, et ennetada inimese rahutuks muutumist või ärritumist (mis omakorda võib viia uitamiseni, soovini lahkuda asutusest jne), on ennekõike vaja inimest tundma õppida – mh mis on tema lemmiktegevused, esemed, kohad/paigad, lemmikmuusika/-helid, lemmiklõhnad, -maitsed, -värvid, materjalid, samuti millised tegurid võivad teda ärritada, ärevust tekitada, nt kas meeldib/ei meeldi loodus, loomad, linnud, vesi, kuumus, jahedus; millised on olnud tema oskused/harjumused/rituaalid/rutiinid jne
• on vaja tunda inimese vastu huvi, temalt endalt ja vajadusel/võimalusel ka lähedastelt, omastehooldajatelt, sõpradelt vastavat teavet koguda
• tuleb õppida õigesti lugema/tõlgendama inimese kehakeelt, mis võib anda samuti infot selle kohta, milline emotsioon teda valdab, kas ta tunneb valu või on mõni baasvajadus rahuldamata; siinkohal tasub meenutada, et igasugune käitumine on tähenduslik ning inimene püüab oma teguviisi abil suhelda
• arvestades tegevustes, füüsilises keskkonnas ja suhtlemisel võimalikult palju inimese eelistustega jm olulise isikliku infoga, saab aidata tal säilitada oma identiteeti, väärtuslikkuse tunnet ja iseseisvust – see omakorda suurendab heaolu tunnet ja vähendab rahutust;
• seega siit põhimõte – selleks, et ennetada inimese rahutuks muutumist, on hea, kui saaks nii tegevustes kui füüsilises keskkonnas arvestada nii palju kui võimalik inimese isiklike eelistustega

Suhtlemise põhimõtted

• täiustada suhtlusstrateegiaid
• jääda alati rahulikuks, rääkida sõbraliku, aeglasema ja rahuliku tooni ja häälega
• jälgida ja kontrollida enda kehakeelt ja näoilmeid
• vältida vaidlemist, käskimist, nõudmist, rohkete sõnadega selgitamist, survet ja sundimist, valju häält
• suhtlemisel kasutada rohkem visuaalset materjali, kehakeelt
• olla kannatlik, osavõtlik, avatud, aus, tunda huvi inimese tunnete, tegevuste vastu, olla tähelepanelik, kuulata inimest huviga
• austada inimese isiklikku ruumi, samas vajadusel õrnalt (nt käe) puudutamine, kui see on inimese poolt aktsepteeritav
• vestelda inimese huvidest, varasematest töödest
• kasutada valideerimist, inimese tunnete aktsepteerimist
• julgustada külastajaid ja edendada asjakohast töötajate ja elanike suhtlust ja suhtlemiseks mõeldud istumise ja tegevuse alasid.

Igapäevaelu tegevusi mõjutavad aspektid, mida arvestada

• kindel päevakava ja rutiinid, struktuur, sh näiteks võimalusel arvestada inimese enda varasemaid hommikusi/õhtusi rituaale/harjumusi, pesemiseelistusi
• kasutada võimetekohast ja inimese jaoks huvitaid tegevusi päeva jooksul, arvestades, et ei tekiks ülekoormatust, mis võib tekitada stressi ja rahutust; samas tuleb arvestada, et liiga vähe tegevusi, stiimuleid võib tekitada igavusest ekslemist, uitamist
• päevaste tegevuste valikul arvestada võimalusel, millist tööd inimene varasemalt on teinud, milliste hobidega tegelenud, millised on olnud tema varasemad oskused
• kaasata inimest igapäevaelutegevustesse – põranda pühkimine, söögivalmistamine, laua katmine jne
• tagada ja arvestada harjumuste ja individuaalsete rutiinidega, näiteks tualetis käimine ja uinakud, magama mineku ajad, pesemise rutiinid jne

Ohjeldamine läbi tegevuse – meetodid, vahendid

• mälestustöö, fotoalbumid, mälestuste laekad, teemakarbid, stiimulkastid, digitaalne pildiraam – aitavad meeldivaid mälestusi esile kutsuda
• pakkuda sensoorseid abivahendeid ja sobivat stimulatsiooni, nt looma teraapia, looma paitamine, silitamine; tunnetuspatjade kasutamine
• eraldi sensoorika ehk tunnetustuba
• lõõgastustool, kaisutool, pall-tool – mõjuvad lõõgastavalt ja rahustavalt
• personaalne heli-/muusikateraapia, personaalne lõhnateraapia
• rahupakkuvad voodid, muusikavoodi, muusikaga vibreeriv voodi
• raskustekkide, rõhkvestide kasutamine – võib pakkuda rahustavat toimet ja turvalisusetunnet, pakub nii pindmist puudutuse tunnetust kui sisemist (lihased, liigesed) tunnetust, võib väheneda kehaline ja psüühiline rahutus
• üldkasutatava mugava, turvalise ruumi organiseerimine, kus on tuttavad, tähendusrikkad ja positiivseid emotsioone loovad esemed, millega saab ohutult tegutseda, nt arvelauad, kettaga telefonid, doominod, ajalehed, ajakirjad, raamatud, purunematud nõud, kübarad, nukud, käekotid, kuhu saab midagi sisse panna, märkmikud kuhu kirjutada; samuti ametite, elukutsetega seotud vahendid – nt õmblusmasin, trükimasin, erinevad tööriistad jne
• tegevused looduses, aias, roheteraapia; sensoorne aed, mis on kergesti leitav ja ligipääsetav
• kõndimisrajad, jalutusring, kogemuskoridor, teraapiarajad
• taastusravi ja/või võimlemine
• füüsilised, tegevus- ja meelelahutusteraapiad
• individuaalsed ja väikese grupi tegevused
• erinevad loomingulised tegevused, käelised tegevused, loovteraapia, kunstiteraapia, joonistamine, maalimine, keraamika
• koos/grupis tantsimine, laulmine, muusika-/helide kuulamine, lugude jutustamine, koos söögivalmistamine
• erinevad mängulised tegevused, sh liikumist soodustavad mängud (nt pallid, õhupallid jne), aga ka lauamängud, pusled; mälu, mõtlemist arendavad tegevused, mängud
• pühade tähistamine, tähtpäevade tähistamine