Koroonaviirus ja dementsus

Koroonaviirus ja dementsus: soovitused riskide vähendamiseks

Koroonaviirusse nakatumise osas on ohustatud eeskätt nõrgema immuunsüsteemiga inimesed ning haigestunute hulgas on kaitsetumad eriti eakad. Eestis elab Alzheimer Europe´i andmete põhjal hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest, neist alla 60-aastaseid inimesi on ainult 677.

Eriti haavatavaks teeb dementsusega inimesed koroonaviiruse suhtes lisaks juba vanusegrupi tõttu riskigrupis olemisele veel see, et olenevalt dementsuse staadiumist ei pruugi  dementsussündroomiga inimene osata ise enam käsi pesta, hoiduda oma suud-silmi ja nina katsumast, anda teada peavalust või muudest koroonaviiruse sümptomitest ning üldisemalt teadlikult ennast ja teisi kaitsta koroonaviirusesse nakatumise ohtude eest.

Seetõttu on väga oluline, et dementsusega inimesi ümbritsevad teised inimesed aitaksid riske vähendada!

Soovitused (soovitused on mõeldud lisaks omastehooldajale ja pereliikmetele ka näiteks koduteenust pakkuvale sotsiaaltöötajale, naabrile, hoolekandeasutuse töötajale jne):

  • kui dementsusega inimene elab veel iseseisvalt oma kodus, jälgi, et tal oleks piisavalt hügieenivahendeid (seep, tualettpaber, pabersalvrätid);
  • taga, et kõik, kes dementsusega inimese kodu külastavad, pesevad kõigepealt oma käsi, väldivad kallistamist ja kättpidi teretamist;
  • aita puhastada/puhasta enimkasutatavaid pindu ja esemeid – uksekäepidemeid, televiisoripulti, telefoni jm;
  • kui karantiinis peab olema dementsusega inimene ja ka tema hooldaja – paku abi poest ja apteegist vajaliku (ukse taha) toomiseks;
  • ära jäta dementsusega inimest ega tema hooldajat nende karantiinis olemise ajal tähelepanuta. Skype, telefon ja isegi tavaline posti teel saadetud kiri aitab leevendada üksindustunnet;
  • aita dementsusega inimesel pesta käsi, kasuta sooja vett ja dementsusega inimese lemmiklõhnalist seepi. Kätepesu võib olla väljakutse, seda võib olla lihtsam teha meeldiva muusika ja miks ka mitte ühislaulmise saatel. Selgita iga toimingut tehes, mida parasjagu teed;
  • dementsusega inimene ei oska köhides oma suud katta (varrukasse köhida), ei pruugi osata ise nina nuusata. Seetõttu tuleb arvestada, et hoolekandeasutuses, kus elab koos palju dementsusega inimesi,  võib viirus levida väga kiiresti.
  • dementsusega inimene ei pruugi osata teada anda, kui tal pea valutab või on paha olla. Jälgi dementsusega inimese olemist tähelepanelikult. Kraadimiseks võib olla lihtsam kasutada otsmiku infrapuna termomeetrit, sellega kraadimine võtab aega vaid paar sekundit;
  • dementsusega inimesel võib tekkida televiisorist uudiseid kuuldes ärevus – ta ei pruugi päris õigesti edastatavast informatsioonist aru saada. Püüa koroonaviirusega seotud uudiste sisu selgitada, säilita ise kaine mõistus ja rahulikkus, seda ka oma kehahoiakus – dementsusega inimene loeb väga hästi oma lähedaste kehakeelt, hooldaja ärevus suurendab ka dementsussündroomiga inimese ärevust;
  • Terviseamet on soovitanud alates 5. märtsist piirata hooldekodudes külastusi. Lähedasena võid tunda suurt igatsust oma hoolekandeasutuses elava dementsussündroomiga pereliikme järele, kuid tema ja teiste seal elavate inimeste tervise tagamiseks on külastuspiirang vajalik.  Kui pereliige oskab veel telefoni teel suhelda, helista talle ning selgita põhjuseid, miks ei saa teda külastada. Kui ta ise enam ei oska telefonile vastata, siis palu temaga rääkida, kindlasti tead hooldajate ja muu personali telefoninumbreid, kellelt saad küsida, kuidas Su armsal pereliikmel läheb. Võib olla on mõned hoolekandeasutused valmis ka skaibi teel suhtlemise aitamiseks;
  • kui hoolekandeasutus palub viirushaiguste karantiini ajal lähedastele pakke mitte tuua, tuleb sellesse suhtuda vastutustundlikult: paki tooja võib endale teadmata viirust levitada paki üleandmisel. Hoolekandeasutustes on toitu piisavalt, lähedased ei pea söögi ja joogi pärast muretsema;
  • dementsuse infoliinilt saad abi ja nõustamist 644 6440;
  • koroonaviiruse kohta leiad pidevalt uueneva informatsiooni Terviseameti kodulehelt Koroonaviiruse haigus COVID-19 juhendid ja trükimaterjalid leiad samuti Terviseameti kodulehelt; 
  • koroonaviirusest ja dementsusega inimeste kõrgendatud riskidest soovitame vaatamiseks ingliskeelseid videoid:
  • rahvusvaheliselt koondatud materjal koroonaviiruse ja dementsuse kohta

Dr James Ellison – Why People with Dementia are at Higher Risk for Coronavirus and How to Prepare

How fighting the spread of coronavirus affects Alzheimer’s and dementia patients

10 soovitust dementsusega inimesega koos elavale lähedasele

  1. Oluline on mõista, et epideemia ajal on kõikide inimeste, nii meie endi kui lähedaste elu ja tervis kõige tähtsam.
  2. Ära tee dementsusega inimesele viiruse kohta selgitustööd, kuna see ajaks teda ainult rohkem segadusse.
  3. Aita dementsussündroomiga lähedasel käsi pesta ning ära pahanda, kui dementsusega inimene köhib oma suud katmata.
  4. Leia kodus aega enda ja oma lähedase jaoks ning hoolitse omavahelise läbisaamise eest. Suhelge ja tehke võimalikult palju asju koos (lauamängud, jutuajamised, raamatute lugemine).
  5. Hoia päevarutiini: dementsussündroomiga inimesele sobib igapäevaselt kindlal kellaajal kindlate toimingute tegemine.
  6. Õues on hea käia jalutamas, sest dementsussündroomiga lähedane võib vajada rohkem liikumist, kui toas on võimalik. Jalutamine rahustab – tehke seda koos ja turvaliselt, pidades kinni teistest inimestest 2 meetri kaugusele hoidmise reeglist. Võta jalutuskäigule kaasa ka käsi desinfitseerivad salvrätikud või desoaine.
  7. Hoolitse selle eest, et dementsusega lähedasel ei oleks kodus igav ja et tal oleks kogu aeg midagi teha (kodutöödega abistamine, joonistamine, meisterdamine, lugemine, lugude kuulamine). Nii hoiad ära päevase tukkumise ning selle, et öö ja päev lähevad vahetusse.
  8. Anna oma lähedasele sagedasti juua ja tervislikke suupisteid; märka ka seda, mida ta pole sõnades väljendanud (peab minema wc-sse, tunneb valu). Varu piisavalt vajalikke abivahendeid (nt mähkmeid), kuna abivahendite keskused ei pruugi töötada tavapärases rütmis.
  9. Ole oma hooldatavaga kodus võimalikult kannatlik, rahulik ja lahke, nii et ka temal on sinuga tore koos olla.
  10. Tuuluta tube mitu korda päevas ja vaata, et dementsusega lähedasel oleks soe.

10 soovitust, kuidas olla abiks üksi elavale dementsusega inimesele

  1. Haiguse tõttu ei pruugi dementsussündroomiga inimene koroonaviiruse epideemiast teadlik olla ega selle tõsidusest aru saada.
  2. Jäta välisuksele ja teistesse hästi märgatavatesse kohtadesse sildikesi – näiteks “Pese tihti oma käsi”, „Ära palun mine õue“.
  3. Räägi naabritega, et ka nemad pööraksid üksi elava lähedase käikudele tähelepanu. Jäta neile oma telefoninumber, et nad sinuga vajadusel ühendust saaksid võtta.
  4. Helista võimalikult sagedasti, räägi rahulikult ja sõbralikult. Proovi vestluse käigus suunata oma lähedast koju jääma, ütle, et ta poodi ei läheks, kuna tood talle ise kõik vajaliku.
  5. Veendu, et su lähedasel on kõik hädavajalik kodus olemas. Varusta teda piisava hulga toidu, hügieeni- ja desovahenditega ning muu vajalikuga.
  6. Aita osta ette piisav retseptiravimite ja palavikualandajate varu ning soeta oma lähedasele kontaktivaba kraadiklaas.
  7. Ole kannatlik ning julgusta teda kodus võimalikult aktiivne olema.
  8. Hoolitse, et ta saab kodus erinevaid tegevusi teha (joonistada, raamatuid lugeda, kududa, ristsõnu lahendada, televiisorit vaadata, raadiot kuulata, telefoniga suhelda) ja kõik vajaminev selleks on olemas ja töökorras.
  9. Dementsussündroomiga inimese kodu peaks olema võimalikult mugav. Võtmed, kingad, üleriided ja teised asjad, mis võiksid viia teda mõttele kodust lahkuda, peaks olema silma alt ära pandud.
  10. Kui mäluhäiretega inimesel ei ole eriolukorra ajal üksinda kodus turvaline elada, siis organiseeri nii, et ta saab ajutiselt sinu juures elada või koli mõneks ajaks tema juurde elama.

11 soovitust neile, kelle dementsusega lähedane on hooldekodus

  1. Oluline on mõista, et epideemia ajal on kõikide inimeste, nii meie endi kui lähedaste elu ja tervis kõige tähtsam.
  2. Arutage hooldekodu esindajaga, mil viisil saate oma lähedasega ühenduses olla.
  3. Palu võimaldada skaibi või telefoni teel suhtlemine ja vajadusel personalipoolne abi su lähedasele sinuga suhtlemiseks.
  4. Hooldekodude külastamine, kokkusaamised ja sotsialiseerumine on enamasti keelatud haavatavamate sihtgruppide, sh dementsusega inimeste elu ja tervise huvides.
  5. Isegi kui sa ei saa oma lähedasele külla minna, võid talle kirja saata ja kaasa panna oma pereliikmetest hiljuti tehtud foto ning paluda hooldekodu töötajatel kiri ette lugeda ja foto üle anda.
  6. Sinu jaoks on oluline teada, et hooldekodus viibiv lähedane on terve ja tema eest hoolitsetakse turvaliselt.
  7. Ära süüdista ennast, et sa ei saa midagi teha, kuna teed antud olukorras kõik, mis on võimalik.
  8. Hoolitse oma tervise ja heaolu eest, nii et kui epideemia on läbi, on sul jõudu oma lähedasega tihedamalt suhtlema hakata.
  9. Mõtle, mida tahaksid ise teha, midagi, mida oled pikka aega soovinud, aga mille jaoks pole kunagi olnud aega.
  10. Praegune olukord on uus, aga mõtleme positiivselt ja meenutame endale iga päev, et see läheb mööda.
  11. Kodus püsimine ja ennetavatest meetmetest kinnipidamine aitab meil viirust kiiremini peatada ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde ja jälle näha oma kalleid lähedasi.