Arvamusfestivalil 11. augustil 2018 Paides toimunud arutelule „Dementsuse Eestis – aeg on ärgata“ kogunes üle 80 inimese, et üheskoos tõdeda – peame kiiremini ärkama ja asuma sihikindlalt tegutsema, kuna dementsusega inimeste ja nende lähedaste olukord on vajaminevate teenusteta ja stigmatiseeritud suhtumisega tänapäeva ühiskonnas lubamatu, vaja on riiklikku dementsuse strateegiat.

Moderaator Riina Raudse juhtimisel avaldasid diskussioonil arvamust dementsustemaatikaga igapäevaselt tihedalt seotud spetsialistid neuroloog dr Ülla Linnamägi, kliiniline neuropsühholoog René Randver, tegevusterapeut ja EELK SA Tallinna Diakooniahaigla dementsusega inimeste osakonna juhataja Hanna-Stiina Heinmets, geriaater ja lähedase hooldaja dr Kai Saks, AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno,  poliitik ja Teenustemaja idee autor Liis Klaar.

Miks on varane diagnoosimine oluline?

Paneeldiskussiooni avas dr Ülla Linnamägi soovitades lähedastel ja inimestel endil tulla abi varem otsima ning pöörduda arsti poole juba esmaste sümptomite (nt ruumihäire, kõnehäire, tegutsemishäire jne) kahtlusel, kuna igasugune mäluhäire ei ole dementsus – 10% dementsuskahtlusega juhtudest on ravitavad. Varasem diagnoos hoiab peresuhteid paremana, sest siis pereliikmed teavad, et tegemist on haigusega, mitte halva käitumisega.

René Randver ütles, et kardetakse häbimärgistamist ja seetõttu ei pöörduta arsti poole. Ei tohiks ise sildistada, et sümptomid on tingitud vanadusest, kuna see nii ei ole. Peame rohkem huvituma sellest, mis meie lähedastega toimub. Varasem diagnoos võimaldab inimesel endal teha ka tulevikuks olulisi otsuseid.

Teenuste kättesaadavus sõltub kohalikust omavalitsusest

Publikut toetav MTÜ Elu Dementsusega liige ja Paide linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Anu Õun rääkis dementsusejuhtumite kaardistamise olulisusest statistika jaoks. Kui inimesed ei pöördu kohaliku omavalitsuse poole teenuste saamise sooviga, siis ei teatagi, et vajadus selle järele on üldse olemas. Riigil tekib vale arusaam ning seetõttu ei tehtagi uusi teenuseid.

Hanna-Stiina Heinmets tõi välja, et just mõõduka dementsusega inimeste jaoks, kes elavad oma kodus, on teenused olematud. Teenuste kättesaadavus on harilikult ka väiksem maapiirkondades (nt päevakeskused, mis on linnades). Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja peab olukordi lahendama, seetõttu tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kellele on seadusega pandud kohustus teenuseid oma piirkonna elanikele pakkuda.

Teema kriitilisus

Kohaliku omavalitsusega ühendust võtnud dementsusega inimese lähedane ütles auditooriumist teema kommentaariks, et selle teekonna takistuste rada ei anna millegagi võrrelda. „Mille vastu kohe põrkasin, oli see, et lapsed peavad perekonnaseadusest lähtuvalt oma ema eest hoolitsema. Nii ehitas sotsiaaltöötaja kohe müüri minu küsimustele ette“, ütles lähedasest noormees.

Publiku hulgast toodi näide ka oma ema hooldamisest ja seetõttu töökohast loobumisest – ema hooldamise eest maksab riik tütrele 25 eurot. „Tahaks oma ema hooldada, aga tahaks ka ise süüa“ – toodi probleemi kriitilisus publiku poolt välja.

Kas dementsust on võimalik ennetada?

Dr. Ülla Linnamäe sõnul tuleb dementsuse ennetusele juba 30ndates eluaastates mõelda. Oluline on puhas terve elu. „Ole elu sees, võta elust täiel rinnal osa!“, soovitas dr Linnamägi. Teaduslikus aspektis ei osata veel öelda, mis dementsust kindlasti ennetaks. Tervislik eluviis on hetkel ainuke teada olev dementsust ennetav tegevus – liikumine, aktiivne ajutegevus, sotsiaalsus. Kuna suureks riskiks on depressioon (mis võibki olla dementsuse algstaadiumiks), siis sellega tuleks ka ennetavalt tegeleda.

Dr. Kai Saks lisas, et olulised dementsussündroomi riski tekke suurenemisel on südame-veresoonkonna haigused. Dementsust põhjustavad paljud haigused, millest Alzheimeri tõbi on üks levinuimaid (50% dementsussündroomi haigusjuhtudest), see tekib valkude muutustest ajus.

Millised on tulevikuunistused?

Liina Lanno tõi välja, et oluline on teema ja kitsaskohtade teadvustamine. Hanna-Stiina Heinmetsa sõnul on juurde vaja dementsusspetsiifikale spetsialiseerunud asutusi. Hetkel ei taheta asutushooldusele võtta dementsusega inimesi, kes on aktiivsed ja desorienteeritud, nad tiirlevad õendusabi süsteemis ning tehakse voodihaigeks liigsete ravimite manustamisega. „Mujal maailmas on edukalt rakendatud dementsusega inimeste tegevuskohtadena talusid – peame vaatama laiemalt, millised on kohad, kus on võimalik mitmekülgset teenust osutada“, ütles Hanna-Stiina.

René Randver pidas oluliseks kompleksteenuse loomist – sest dementsusega inimestel on ka muid tervisest lähtuvaid vajadusi teenuse järele. Liis Klaar unistas väärikat vananemist toetavast teenustemajast, kuhu juurde võiks kuuluda ka dementsusega inimeste osakond, mis võimaldaks dementsusündroomi tekkimisel eakal teenustemajja elama jääda.  Liis Klaar arvas, et vajalik on kindlasti koduteenuse loomine, kuna selline hoolduskoormus 25 euro eest nagu publikus näiteks toodi, tekitab hooldajate näol haigusriskiga inimesi juurde.

MTÜ Elu Dementsusega liige Mari Rull rääkis dementsuse kompetentsikeskuse loomisest, mis on hetkel sotsiaalministeeriumiga lepingu sõlmimise faasis. Kompetentsikeskus hakkab kõige prioriteetsemalt tegelema dementsusega inimeste ja nende lähedaste probleemidega, pakkudes nõustamisteenuseid ja luues hea platvormi uute vajaminevate teenuste loomiseks.

Arvamusfestivali diskussiooni kokkuvõtteks jõuti järelduseni, et Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kellel ei ole oma riiklikku dementsuse strateegiat – see on teema, millega Arvamusfestivalilt motivatsiooni juurde saanud inimesed kindlasti jätkutegevusena tegelema hakkavad.

Paneeldiskussiooni juhtis Riina Raudne. Riina on sotsioloog, Terve Eesti Sihtasutuse asutaja ning tervete eluviiside propageerija. Riina on väga lähedalt kogenud, mida tähendab elu dementsusega ning kui valus on selle keerulise haiguse läbi kalli pereliikme kaotus.

Paneeli idee autor ja projektijuht, MTÜ Elu Dementsusega liige Chris Ellermaa on dementsusega inimese lähedasena kogenud koostöö puudumist tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel, KOVi võimetust ning hooldekodude suhtumist ning seetõttu soovib aidata teisi ja kergendada teekonda õige/sobiva teenuse leidmisel.

Fotode autor: Arvamusfestival