Tehnoloogia on hea, aga ei asenda inimest

25. mail toimunud konverentsi „Tehnoloogiad ja keskkond dementsusega inimese igapäevaelu toetajana“ eesmärgiks oli pakkuda lahendusi, kuidas hooldusvajadusega inimesed saaksid olla võimalikult kaua iseseisvad ja aktiivsed. Iseseisev elu on see, mis aitab dementsuse sümptomeid pidurdada. Tehnoloogia on elu osa, seda ka dementsuse ja hoolduse valdkonnas. Konverentsil uuriti vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saavad tehnoloogiad aidata pereliikmeid, kas tehnoloogia saab asendada inimest, kas see üldse peaks asendama inimest?

Kuidas täiendada IKEA mööblit, et see muudaks dementsusega inimese elu lihtsamaks

Konverentsi avaesineja oli Hunn Wai, disainer ja disainifirma Lanzavecchia + Wai kaasasutaja Singapurist, kes jagas nippe, kuidas muuta oma armas kodu selliseks, et see ei tekita dementsusega inimeses segadust, seal oleks mõnus ja seal saaks kõike teha. Singapuri disainifirma pärusmaa on dementsusesõbralik disain mööblis, nõudes ja mujal. Kodu kohandamisega saab teha oma vanema või vanavanema elu lihtsamaks, võttes aluseks üle maailma levinud, tuntud ja kättesaadava IKEA mööbli ja IKEA tooted.

Disainerid Hunn Wai ja Francesca Lanzavecchia

Hack Care kataloog õpetab, kuidas teha IKEA toodetest dementsusesõbralikud tooted. IKEA mööbli kokkupanemisega on paljudel kogemus ja sellega saadakse hõlpsasti hakkama. Samuti saadakse hakkama täiendustega, mis teevad mööbli sobilikuks just dementsussündroomiga lähdastele. Näiteks IKEA toolile on lisatud peatugi ning topelt käetoed, et istumine oleks mugavam ning toolilt püstisaamine hõlpsam.  Lisaks saab luua sobivaid valguslahendusi ning lahendusi selleks, et mäluhäirega inimene saaks aru, mis aeg on.  Kuigi Hack Care  kataloog ja lähenemine on IKEA-st inspireeritud ning nende tooted on hõlpsasti kombineeritavad IKEA toodetega, siis siiski puudub neil otsene side IKEA-ga ning IKEA kauplustest Hack Care tooteid otsida pole mõtet.  Hack Care kataloogil on praegu ligikaudu 4 miljonit jälgijat.

Disainerid soovivad leida lahendusi elulistele probleemidele ning kogu keskkond, sh arhitektuur, saavad kaasa aidata inimeste toimetulekule eakana, leidis Hunn Wai. Tuleb osata ette kujutada olukordi, kus sa ei suuda teha asju, mida praegu tähelegi ei pane: tõsta asju põrandalt üles, tõusta toolilt püsti, näha hämaras jne. Kui ajufunktsioonid muutuvad, vajab muutusi ka ümbritsev keskkond.

Järgmise väljakutsena näeb disainer kohviku disainimist eakatele, kus on lisaks sobivale keskkonnale aeglane toit ja rahulik teeninduse tempo.

Sotsiaalsed robotid pakuvad tähenduslikke tegevusi

Kellele arendatakse sotsiaalseid roboteid, kas robot saab asendada hooldajat, mis on roboti roll ja kus teda kasutada – neid küsimusi küsis dr Dympna Casey Iiri Riiklikust Ülikoolist.

Sotsiaalsed robotid on eeskätt kaaslased, kes leevendavad üksindust ja isolatsiooni, mille all dementsusega inimesed sageli kannatavad. Stiimulitevaba keskkond toob kaasa igavuse, tüdimuse, üksilduse ja depressiooni, mis kõik aitavad kaasa dementsuse progresseerumisele. Sotsiaalsete robotite roll on tähenduslike tegevuste pakkumine dementsusega inimestele.

Kõikvõimalikud robotloomad: koerad, kaelkirjakud jne reageerivad rääkimisele ja hoolitsusele

Robot Mario aitab suhelda

ning on armsad. Robot võib pakkuda ka mälestusi, muusikat, mänge, uudiseid jm. Sotsiaalse roboti eesmärk ei ole teiste inimeste asendamine, vaid aja sisustamine ja stimulatsioon.  Sotsiaalsed robotid aitavad hooldataval suhelda hooldajaga, parandavad und, vähendavad valuvaigistite ja ravimite võtmist. Siiski, uuringute kohaselt ei ole tõendatud, et need tulemused on statistiliselt olulised.  Robot ei asenda inimest, sest ta pole (veel) empaatiline ja kaastundlik.  Robotitega käivad kaasas küsimused ohutusest ja privaatsusest. Kas robotid muutuvad tulevikus rohkem inimesesarnaseks ning kas nad muudavad seda, kuidas inimestega suheldakse, nendele küsimustele veel vastuseid ei ole.  Kas hinnalt kallivõitu tehnoloogiad hoopis suurendavad lõhesid kvaliteetse hoolduse pakkumisel vaesemate ja rikkamate klientide vahel – see on robotite ja tehnoloogia kasutuselevõtu üks mõttekoht.

Koeru Hooldekeskuses saab dementsusega inimese elu hõlbustava tehnoloogiaga tutvuda

Terje Teder tutvustab libisemisvastaseid sokke

Esimene sotsiaalne robot on jõudnud ka Eestisse, täpsemalt on Koeru Hooldekeskuses „tööl“ robothüljes Paro, keda näitas hooldekeskuse juht Terje Teder. Teraapiarobot reageerib häälele, puudutustele, temperatuurile ja suhtleb inimesele vastu häälitsedes.

Nutikad abilised hoolekandes saavad olla ka lihtsad ja väikesed lahendused, nt viidad ja märgistused. Neid saab kasutada nii kodus kui asutuses, aga  tuleb arvestada, et eakas inimene ei pruugi aru saada kaasaegsest märgisüsteemist. Märk olgu ikka arusaadav. Mööbel peab eristuma põrandast ja seintest, erksad värvid tulevad kasuks tualettruumides. Head õhkkonda loovad vana aja pildid.  Koeru Hooldekeskuses on 50 teenuskohta dementsusega inimestele ja asutus sai eelmisel aastal dementsusesõbraliku asutuse märgise.

Tehnoloogiad ei ole alati kallid, lihtsaid liikumisele reageerivaid valguslahendusi saab hõlpsasti kasutada kodudes. Valgusteraapilised lahendused aitavad luua rahulikku meeleolu, valgusega saab aidata ka voodikekseid inimesi. Hingavad ja liigutavad teraapilised mänguloomad aitavad vähendada ärevust ja stressi, ergutavad suhtlemist ja tekitavad häid emotsioone. Kadumise ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks on erinevad GPS-süsteemid, mis on head ja lihtsad kasutada kodus.

Koeru saab näidatud lahendusi ka vaatama minna. Selleks tuleb kokku leppida kohtumisaeg aadressil info@koeruhk.ee.

Tehnoloogiatoad Iirimaal

Mälu toetavate tehnoloogiate tube Iirimaal tutvustas Aisling Flynn, tegevusterapeut ja doktorant, kes on ise sellises toas ka töötanud. Tehnoloogiatoa mõiste võib mõjuda eksitavalt, sest lisaks abistavate tehnoloogiate tutvustamisele pakuvad toad ka tasuta hindamist ja nõustamist. Tegevusterapeut lähtub iga kliendi isikupärast, et otsustada, millised tehnoloogilised abivahendid ning pisikesed kohandused kodus võiksid just talle abiks olla. Lisaks nõuannetele järgneb vajaduse korral  edasisuunamine ning järelhindamine.  Mälu toetavate tehnoloogiate tuppa võib kliendi saata arst või õde, sotsiaaltöötaja, aga inimene või ta pereliige võivad pöörduda ka ise.

Tulevik vaatab juba, kuidas kasutada virtuaalset reaalsust dementsusega inimestega suhtlemisel. Edukad lahendused on need, mis on disainitud koos dementsussündroomiga inimestega ja nende lähedastega algusest peale.

Dokumentaalfilm näitab elu läbi dementsusega inimese silmade

Kimberley Littlemore on dokumentalist Suurbritanniast, kes  jagas oma väga isiklikku kogemust. Ta filmis oma dementsussündroomiga vanemaid, et teised inimesed saaksid näha kodust elu läbi dementsusega inimese silmade.

Kimberley Littlemore´i film: Seeing Through My Father’s Eyes: Reframing Dementia

Vanemad andsid filmimiseks nõusoleku, sest see täidab suure  tühimiku – kuidas mõista dementsusega inimesi ja aru saada, millega selle sündroomiga inimesed rinda pistavad. Alzheimeri tõbi ei ole ainult mälu halvenemine, see mõjutab tõsiselt seda, kuidas inimene näeb ja tajub esemeid ja ruumi. Kui keeruline võib olla tassikese tee tegemine, kui ruumis on palju esemeid, mis on ühelt poolt eristamatud ning teiselt poolt hajutavad tähelepanu? Kui ei mäleta, milleks mis eset kasutatakse või ei tee vahet tühjal ja täis tassil. Valged pesuruumid ja WC-d ei aita dementsusega inimest, sest sama värvi esemed on tema jaoks eristamatud.

Dementsusega inimese kodu tuleb muuta ohutumaks ja kadumist ennetada

Päästeameti pagasis on väga paljud läbianalüüsitud õnnetused, mille pinnalt tegeletakse edasiste võimalike õnnetuste ennetamisega. Äraunustamine võib olla õnnetuse põhjuseks, desorienteeritus ei aita õnnetuse olukorras kaasa õnnelikule lõpule. Seetõttu on dementsussündroomiga inimesed riskiolukorras ka oma kodus. Viktor Saaremets, Päästeameti ennetustöö osakonna juhtaja, rääkis, et uskumus „mu kodu on minu kindlus“ on tegelikult müüt.  Kodu ohutumaks muutmine on võimalik, selleks on erinevaid tehnoloogilisi abivahendeid  ning nõu saab küsida Päästeameti spetsialistilt. Lisaks üldteada tulekustutitele ja suitsuanduritele on olemas liikumis-, temperatuuri jm andurid, pliidivalvurid, libisemisvastased põrandakatted, raskesti süttivad voodiriided, evakuatsioonivalgustus.

Mäluhäirega pereliikme kadumisoht paneb lähedased soetama endalegi nutitelefone, sest jälgimisseadmete kasutuselevõtt seda nõuab.  Lähedane Ene Jõeveer jagas oma kasutajakogemust. Linnaruumis on GPS-seadmel omad piirangud, see ei pruugi töötada ühistranspordis või maja trepikojas, tänavate rägastikus muutub asukoha näitamise täpsus väga oluliseks.

Easõbralik Tartu arvestab eakate vajadustega

Kui kogu linn panustab sellesse, et eakate vajadustega arvestatakse, on tegemist easõbraliku linnaga. Tartu on võtnud suuna saada aastaks 2030 easõbralikuks linnaks. Kõik tartlased võiksid oma kodulinnas elada võimalikult pika, iseseisva ja täisväärtusliku elu, leidis abilinnapea Mihkel Lees. Omavalitsus ei saa keskenduda ainult tulekahju kustutamisele keskenduvatele teenustele, vaid peab varakult mõtlema ka abivajaduse ennetusele. Hästi kujundatud linnaruum aitab sellele kaasa. Uued teenused panustavadki ennetusele, nt heaolumeistrid, kes aitavad eakate kodusid turvalisemaks muuta. Hoolduskoordinaatorite ülesanne on jälgida, et inimesed ei kukuks ja jääks üksi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahelistesse lõhedesse. Kokku puudutab easõbralikkus kaheksat linnaelu valdkonda: linnaruum ja hooned, rohelus ja puhkekohad; ligipääsetavus, sh kättesaadav transport; kohandatud kodud, et kodus saaks elada võimalikult kaua; info kättesaadavus; töö ja osalus ühiskonnas; tervishoiu ja kogukonnateenused; väärtustamine ja kuuluvus.  Üle maailma juba tegutseb mitu tuhat easõbralikku linna, aga kõige suuremad eksperdid sellise linna kujundamisel on ikka linnaelanikud ise.

Lähedased jagasid oma kogemusi

Lähedased said konverentsil sõna mitmel korral. Lähedasi tuleb kuulata ja nende kogemused on suure väärtusega. Dementsuse sümptomite märkamisel tuleb kohe tegutsema hakata ja algusest peale tegutseda õigesti, sest nii saab sümptomite kulgu pidurdada. Lähedased tõid välja, et dementsusega inimest aitavad asjad, mille kasutamist ta mäletab, mis on tema pikaajalises mälus. See võib olla vanamoodne lauatelefon või suurte nuppudega telekapult, klassikaline võti või muu tarbeese, mida inimene on kasutanud.

Tehnoloogia on hea, aga ei asenda inimest

Moderaator Tiina Tambaum võttis konverentsipäeva kokku nii: „Ma soovin, et robotid saavad abivahenditeks, mis paneks inimest teise inimese käest küsima – mis Su nimi on? Kuidas me saame üksteist aidata? Mida me võiks koos teha?“.

Tiina ütles, et dementsusega inimene soovib jätkata oma tavapärast elu, temast ei ole saanud laps, kuigi ta mäletab paremini neid asju, kui ta oli noor või laps. Sest ajus püsib kõige kindlamalt see, mis on omandatud lapsena ja nooremana. Dementsusega inimene siiski teab, et tal on oskused ja teadmised ja ta tahab teha tähenduslikke tegevusi. Dementsusega inimene on nagu iga inimene,  mitte üksi tema vajadustest ei kao lihtsalt seepärast, et aju veab alt. Ta tahab suhelda. Ta tahab kuulda oma nime, tahab tunda puudutusi. Asjad võib minna lasta. Inimene on tähtis. Lähedus on tähtis. Head suhted on tähtsad. Keskkond – ­ruumid ning inimesed – peavad andma võimaluse seda kasutada, mis ajus olemas on. Tehnoloogiad võivad aidata, aga need ei võta üle inimese poolt pakutavat hooldust.

Konverentsi korraldas Dementsuse Kompetentsikeskus. Konverentsi on augusti lõpuni võimalik järelvaadata, loe lisainformatsiooni siit.