Dementsuse Kompetentsikeskuse meeskond tutvus 7.-8.mail Helsingis dementsusega inimestele pakutava hoolduse heade praktikatega.
Külastati riigi poolt finantseeritavat Kontula eakate hooldus- ja teeninduskeskust, Espoos asuvat erasektori hooldekodu Villa Tapiolat ning Soome Mäluliitu. Tõdeti, et kõige suuremaks erinevuseks võrreldes Eestiga on dementsusega inimestele pakutava üldhooldusteenuse sisu mitmekülgsus ning inimkeskne ja mäluhäirega inimese identiteeti suhtumine.
Palju erinevaid tegevusi pakkuv Kontula eakate hooldus- ja teeninduskeskus
Kontula eakate hooldus- ja teeninduskeskus (Kontulan monipuolinen vanhustenkeskus) on linna poolt finantseeritav, hoone esimesel korrusel on linna eakamatele elanikele pakutavad erinevad tasulised ja tasuta teenused (raamatukogu, juuksur, käsitöötuba, füsioteraapia, jõusaal, ujula, söökla), dementsusega inimeste päevahoid, hoone teistel korrustel (2-6 korrusel) on ööpäevaringne üldhooldusteenus. Majas kogunevad ka dementsusega inimeste lähedaste tugigrupid. Kuus kasutab erinevaid esimese korruse teenuseid tuhatkond inimest, kellel on keskuse kasutamiseks nö kliendikaart.
Ööpäevaringset üldhooldusteenust pakutakse 200-le dementsusega inimesele, kogu elamine on jagatud “rühmakodudeks”, ühes rühmakodus elab 14 inimest. Linn tasub hooldekodu koha eest, inimese pension läheb ka kohatasu maksmiseks, kuid arvestusega, et 20% pensionist jääb inimesele endale. Koha maksumus on ligikaudu 4000 eurot kuus. Kuna teenus on hea, on sellele aastane või veelgi pikem järjekord. Linn suunab inimese üldhooldusteenusele siis, kui 3 korda päevas pakutavast koduteenusest enam ei piisa – st inimese hooldusvajadus on suurem kui see, et tema juures kodus käib kolmel korral päevas koduteenuse pakkuja (tuuakse süüa, abistatakse erinevates toimingutes jne). Keskusel on kohapeal arstid-õed, hooldusõed, tegevusterapeudid, füsioterapeudid jne. Majas käib abistamas ka 80 vabatahtlikku (õues jalutamas, laulmas, abistavad transpordiga jne). Vabatahtlike tööd koordineerib keskuse sotsiaalnõustaja.
Päevahoiu teenusele suunab linn inimese kolmeks kuuks ning võimalus päevahoiu teenust kasutada on 1-2 päeva nädalas (päevahoiu teenus on mõeldud omastehooldaja abistamiseks). Keskus pakub ka intervallhoolduse (kauemaks kui paariks päevaks, kuid mitte pikaaegselt) teenust – selle tasu on 11 eurot päevas
Keskusel on armas aiake – see on aiaga piiratud ning seda saavad kasutada nii päevahoiu kui ka üldhooldusteenuse kliendid. Aias on grillinurk, kiiged lastele, suvel on seal ka kanad – mõeldud on, et õuealal oleks võimalus erinevaid tegevusi teha ning külla tulnud peredega mõnusalt aega viita.
Meie üllatuseks võtsid meid Kontulas vastu eestlased – sotsiaalnõustaja Mare ja hooldusõde Jaana.
Armas ja kodune Villa Tapiola
Villa Tapiola on erakapitalil põhinev üldhooldekodu, kus elab 30 dementsusega inimest. Maja on ühekordne ning asub rohelises ja vaikses linnaosas. Ühe elaniku kohta on 0,6 töötajat – hommikuti on tööl 6 inimest, õhtuti 5 ning öösel 1. Soomes tegelevad dementsusega inimestega hooldusõed – neil on õigus ka ravimeid anda. Personal peab tegema korra aastas eksami meditsiinis – tuleb osata jagada ravimeid, eksami käigus näidatakse ette kogu ravimite manustamise protsess (alates õigete ravimite kapist võtmisest, doseerimisest jne). Majas käib regulaarselt ka piirkonna arst.
Nagu Kontulaski, elavad ka Villa Tapiola elanikud ühestes tubades – kaheseid tube on ka, aga Villa Tapiola omanik-juhataja sõnul kaheseid tube ei taheta – inimesed eelistavad säilitada oma privaatsuse. Tubades ongi elanike oma kodust kaasa võetud asjad – alates nipsasjakestest kuni vaipadeni – oluline on, et inimene säilitab oma identiteedi ja tunneb ennast koduselt. Villa Tapiola põhimõte on ka võimalikult väike ravimite kasutamine – see on võimalik, kui inimestele luua turvaline keskkond. Näiteks hommikul tõusevad kliendid sel ajal nagu neile sobilik – toit hoitakse soojas ning sellega hajutatakse ka hommikust hooldajate koormust. Väga palju kaasatakse Villa Tapiolas elavate klientide peresid igapäevaellu – pereliikmed külastavad oma dementsusega lähedasi tihti, neil on võimalik seal koos süüa, laupäeviti pakutakse pidulikku 3-käigulist õhtusööki veiniga. Majal on armas sisehoov – suvel korraldatakse seal kontserte ja mõnusaid istumisi, kus osalevad ka pereliikmed. Iga päev toimuvad Villa Tapiolas tegevused – näiteks teisipäeviti käivad Villa elanikega suhtlemas kohaliku kogukonna lasteaia lapsed. On muusikapäev, võimlemine, erinevad üritused, kord kuus toimub jumalateenistus.
Elaniku elu lõpus pakutakse palliatiivset ravi ning pereliikmed saavad oma lähedasega hüvasti jätta, pereliikmetel võimaldatakse jääda mitmeks päevaks oma kalli dementsusega lähedase juurde tema vikerkaaresillale minekuni.
Kohatasu Villa Tapiolas on 5400 eurot, seda linn ei kompenseeri. Järjekord on aga ka Villa Tapiolasse päris pikk.
Villa Tapiolas on käimas ehitustööd – uus majaosa hakkab pakkuma intervall- ja päevahoiu teenust. Hakatakse kasutama nö hotelli broneeringu süsteemi. Kogu teenus tuleb võimalikult kasutajasõbralik ja katab erineva vajaduse – alates paaritunnisest dementsusega inimese hooldusvajadusest kuni paarikuuse vajaduseni. Seal saab koos dementsusega inimesega vajadusel elada ka pereliige (kui tullakse nt Soomet külastama teisest riigist).
Soome Mäluliit ja ETNIMU (etnilise taustaga eakate aju tervise edendamise) projekt
Õppereisi aitas Dementsuse Kompetentsikeskusel korraldada Soome Mäluliit. Jõudsime ka võõrustajate kontorisse. 1988. aastal asutatud Soome Mäluliidus töötab 18 inimest, nad koordineerivad ka üle Soome paiknevat 44 allüksust – dementsusega inimeste ja nende lähedaste huve esindavaid organisatsioone. Mäluliidul on liikmeid üle 14 tuhande. Soomes öeldakse dementsusega inimese kohta mäluhäirega inimene, nad peavad sõna dementsust liiga stigmatiseerivaks. Mäluliidu vedada on suuresti kogu dementsuse valdkonna arengud – nad on osalenud ka Soome riikliku dementsuse strateegia kokkupanemisel ning viivad ellu strateegia paljusid tegevusi. Mäluliit juhib erinevaid kampaaniaid, koolitusprojekte ning nad annavad välja erinevaid dementsuse-temaatilisi trükiseid.
Mäluliidus oli teinegi tore üllatus – vahvad Soomes elavad eestlased Siiri ja Urve juhivad ETNIMU (etnilise tasutaga eakate aju tervise edendamise) projekti. Nad on uurinud Soomes elavate eestlaste, venelaste, mustlaste ja somaallaste traditsioone ja suhtumist dementsusesse, tõstavad nende vähemusrahvuste gruppide teadlikkuse taset dementsusest ning jagavad ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajatele teadmisi, kuidas suhelda dementsuse teemal Soomes elavate teistest rahvustest dementsusega inimeste ja nende lähedastega. Kuna Siiri ja Urve esinemine ja teemad meid väga kõnetasid, sündis kohtumisel tore mõte jagada projekti kogemusi ka Eestis. Seega juba peagi (septembris) saavad kõik võimaluse Siiri ja Urvega tuttavaks saada ja nende koolitusel osaleda!
Meie kahepäevane Soomes kogetu oli kasulik ja praktiline – nägime suurt kontrasti dementsusega inimeste elukeskkonna ja inimkeskse suhtumise vahel võrreldes Eestis pakutava teenusega. Eesti hooldekodud on valdavalt ikka veel haiglakeskkonnale sarnased – steriilsed ja impersonaalsed. Soome hooldekodud ei meenutanud haiglat, vaid ikka täitsa tavalist kodu (mõnusa söögilaua taga ja elutoas koguneva suure pere elamist). Tegevusi oli hästi palju ja loomulikult oli ka palju rohkem personali dementsusega inimestega tegelemas kui seda on Eestis. Suur samm Eestist eespool on kindlasti Soome integreeritud teenus – st ei ole lõhet sotsiaalhoolekande ja tervishoiu vahel – dementsusega inimestele osutataval teenusel on ka tervishoiu komponent vastavalt inimeste vajadusele hooldusteenuse juures. Kõnekas oli põhipersonalis hooldusõde – ei olnud eraldi hooldajad ja õed, integreeritud teenusemudel on juba haridust saades ühendatud.
Aitäh Soome kolleegidele ja toredatele Soomes elavatele kaasmaalastele!