Jaanuari lõpupäevil avatud dementsuse info- ja usaldusliini 644 6440 nõustajad on esimeste kuude jooksul pakkunud abi ja nõuandeid enam kui paarisajale dementsust põdevale inimesele ja nende lähedasele.
Dementsuse infoliin avati 23. jaanuaril 2019 ning selle aja jooksul on dementsuse infoliinile helistanud 219 inimest. 2019. aasta esimesel poolaastal oli kõige rohkem helistajaid esmaspäeviti – 64. Keskmise helistajate arvuga on teisipäev, kolmapäev ja neljapäev – vastavalt 42, 45 ja 42 kõnet. Kõige vähem on helistajaid reedeti, siis tehti ainult 26 kõnet. Keskmiseks kõne pikkuseks on kujunenud 13 minutit ja 20 sekundit. Nelja kõige kauem kestnud kõne pikkus oli üle 50 minuti.
Kuigi helistajate arv ei ole veel väga suur, on iga kõne taga dementsusega inimese või tema lähedase mure. Veidi harvemini on helistajaks ka mõne asutuse spetsialist.
Dementsuse Kompetentsikeskuse info- ja usaldusliin pakub inimesele võimalust anonüümseks nõustamiseks dementsust puudutavates küsimustes. Oma ala eksperdid aitavad dementsuse kahtluse korral või peale dementsuse diagnoosi panemist inimesel, tema lähedasel või spetsialistil aru saada haiguse olemusest. Infoliini nõustajaga on võimalik arutada kõiki dementsusega seotud küsimusi, ka selliseid, mida oma arstilt ei jõudnud või ei julgenud küsida.
Kõige rohkem on infoliinile tulnud küsimusi haigusega toimetuleku kohta (63 korral, 28% kogu kõnede arvust). Enamasti oli helistajaks omastehooldaja, kes ei teadnud või ei osanud mõnes olukorras haigusega või selle sümptomitega toime tulla. Nendel juhtudel oli tavaliselt haigus juba diagnoositud ning lahendamist vajas muret tekitav olukord. Omastehooldajate teadlikus keerulise olukorra lahendamiseks on madal ning see vajab kindlasti suuremat tähelepanu.
41 kõne (19% kogukõnede arvust) põhiliseks probleemiks oli haiguse diagnoosimine. Inimesed ei teadnud, kas diagnoosimine on vajalik ning millal ja millise spetsialisti poole tuleks pöörduda, kui nad kahtlustavad endal või oma lähedasel dementsust.
38 inimest (17% kõnede arvust) uurisid üldiselt haiguse kohta: millised on dementsusega kaasnevad sümptomid, kas temal endal või lähedasel toimunud muutused võivad viidata dementsusele, millised on dementsuse arengufaasid, millega tuleb tulevikus arvestada, milliseid teenuseid on võimalik kasutada ja kuidas need ülesse leida.
Teemadena eristus ka probleem teenuse saamisel. Helistati olukordades, kus omastehooldajal on tekkinud probleem erinevate teenuste kättesaamisel, mis tulenevad kas siis teadmatusest või erinevate osapoolte möödarääkimisest. Selle teema alla koondatud kõnedest on alguse saanud ka mitme personaalse nõustamise juhtumid, mis vajasid põhjalikumat ja mitmekordset pöördujaga suhtlemist. Teenuse saamise probleemidega tehti 29 kõnet, mis teeb 13% kogu kõnede arvust.
8 korral (4% kõnedest) helistati informatsiooni saamiseks, mil inimest huvitas informatsioon tema piirkonnas toimuva tugigrupi või mälukohviku kohta. Märkimist vajab, et kindlasti on tugigruppidest ja mälukohvikutest juttu väga paljudes kõnedes, kuid seda ei ole helistajale pakutud probleemi lahendusena, vaid see on siiski üks võimalik lisavõimalus, millest omastehooldajaid ja ka demetsusega inimesi teavitati.
Muudes kõnedes ei puudutatud otseselt haigusega seotud probleeme, kuid mõnedel juhtudel oli helistajaks dementsusega inimese omastehooldaja, kelle mure või probleem oli üldisem. Näiteks kuidas taotleda dementsusega inimesele uut ID-kaarti või küsiti Dementsuse Kompetentsikeskuse kontakte. Need kõned olid ka lühemad võrreldes teistel teemadel tehtud kõnede kestusega.
Kuna dementsuse infoliini kõnesid ei salvestata, siis on infoliini nõustajate üheks tööülesandeks panna kirja kõne lühikirjeldus. Nende kirjelduste põhjal saab analüüsida helistajate vajadusi.
Kui infoliinile helistajal on keerulisem või spetsiifilisem mure, millele telefoninõustaja ei saa koheselt vastata, siis inimese nõusolekul tema kontaktandmed Dementsuse Kompetentsikeskuse spetsialistile, kes kontakteerub inimesega ja püüab leida probleemile lahendust. Sellisel juhul on võimalik pakkuda personaalse nõustamise teenust.
Infoliini nõustajateks on tegevusterapeudid, sotsiaaltöötajad, sotsiaalvaldkonna eksperdid, õppejõud ja dementsusega inimeste kogenud lähedased. Infoliin vastab ja nõustab inimesi eesti ja vene keeles tööpäeviti 4 tundi päevas.
Infoliini meeskonda kuuluvad: Merle Varik, Janika Pael, Angelika Armolik, Hanna-Stiina Heinmets, Liis Niilo, Piret Kuusküll, Miret Tuur ja Kadi Neubauer. Alates märtsist liitus meeskonnaga Andrus Rüütelmaa ja alates maist Piret Purdelo-Tomingas.