Mai lõpus külastasid Koeru Hooldekeskuse juhataja Terje Teder ja Dementsuse Kompetentsikeskuse nõustaja Hanna-Stiina Heinmets Kreekas Ateena äärelinnas asuvat dementsusega inimestele teenuseid osutavat hooldekodu Aktios Alzheimer. Kui Eestis on hooldekodude arendamisel eeskujuks võetud põhjapoolsed Euroopa riigid, siis lõunapoolsete riikide hoolekandesüsteem on üsna tundmatu.

Aktios on valdavalt spetsialiseerunud dementsusega inimeste pikaajalisele hooldusele. Aktiose tegevjuht dr Prouskas ja psühhosotsiaalse sektori juht ja asedirektor hr Trifonopoulos tutvustasid nii ettevõtet kui Kreeka eakate hoolduse süsteemi ning dementsusega inimestele ja nende peredele pakutavaid võimalusi. Koroonapiirangutest tingituna (mis Kreekas olid tunduvalt rangemad kui Eestis) toimus külastus üksuse hooldekodu ilusal õuealal ning kahjuks siseruumides käia ei õnnestunud.

Kreekas kuulub eakate hoolekanne tööministeeriumi haldusalasse, kes väljastab hoolekandeasutustele tegevuslube. Teenuseid riik ei rahasta, kulud on täielikult inimeste endi kanda ja ka hooldekodud on valdavalt erakapitalil põhinevad.  Samas suunavad omavalitsused inimesi sotsiaalteenustele ning klientuur on aasta-aastalt järjest suurema hooldusvajadusega. Üllatav oli kuulda, et Kreekas on kogu riigis kokku enam-vähem samapalju hooldekodusid kui Eestis, kuigi rahvaarv on kümme korda suurem. Nõudlus teenusekohtadele on väga suur ja järjekorrad pikad.

Vestlusringis läks jutt esimese asjana muidugi COVID-19 pandeemiale ja sellega toimetulekule. Siin oli väga palju sarnasusi – esialgne teadmatus, isikukaitsevahendite puudus, samuti rühmategevuste ja päevahoiuteenuste peatumine. Piirangud ja reeglid olid riigi tasandil väga karmid. Meie külaskäigu ajaks hakkas olukord leebuma – avati kauplused ja söögikohad ning samuti olid paljud juba vaktsineeritud sh Aktiose elanikud ja personal.

Aktiose spetsialiseerumine dementsusega inimestele sai alguse praktilistest teguritest. 2007. aastal, kui Aktios alustas hoolekandeteenustega, selgus, et 80%-l klientidest on dementsuse ilmingud või diagnoos. Nii hakatigi vastavalt teenuseid ja elukeskkonda disainima ning spetsialiseeruti dementsuse valdkonna arenduskeskuseks. Ettevõte koordineerib dementsuse valdkonna teenuste arendamist ja ühiskondliku teadlikkuse tõstmist Kreekas ning on ka dementsuse sõprade liikumise maaletoojaks ning lähedastele tugigruppide läbiviijaks.

Suurimaks erinevuseks võrreldes Eesti asutustega oli meditsiinivaldkonna spetsialistide suur osakaal personalist  – psühhiaatrid, psühholoogid, füsioterapeudid, õed, arstid-gerontoloogid ja erinevad teraapiaspetsialistid. Teraapialoomadena on asutuses kolm suurt kilpkonna ja kassid, kes mõjuvad positiivselt dementsusega inimeste emotsionaalsele heaolule.

Dementsusega inimestele teenuste osutajana oli minu jaoks palju sarnasusi ja ühiseid lähtepunkte. Näiteks vaadates pilte Aktiose siseruumidest, tundus mõnel juhul nagu oleks pildistatud Koeru Hooldekeskuse dementsusega inimeste osakonda. Erksad kontrastsed värvid ja mööbel, isegi kollased-rohelised värvitoonid on sarnased.

Aktiose üksustes pööratakse suurt tähelepanu nii oma personali koolitamisele kui ollakse praktika ja õppekeskuseks ja stažeerimiskohaks teiste teenuseosutajate töötajatele ja sotsiaalvaldkonna õppuritele. Üllatav oli, et Kreekas ei ole lubatud vabatahtlike võtmine ja see on lausa trahvitav.

Dünaamiline hoolduse mudel

Aktios on eakate hoolduse ja rehabilitatsiooni eraorganisatsioon, kus on 288 voodikohta neljas asukohas. Meie poolt külastatud üksuses on 5-korruselises hoones 118 teenusekohta, mis samas ei jäänud suure asutuse muljet. Neljas üksuses tegeletakse nii hoolekandeteenuste, hooldusravi kui ka insuldi ja luumurdude rehabilitatsiooniga ning pakutakse spetsiaalseid teenuseid dementsuse ja Alzheimeri tõvega inimestele.

Ettevõtte tegevus toetub nö kahele sambale – meditsiiniline ja sotsiaalne. Dünaamiline mudel, mida kasutatakse, tagab lisaks hoolduse kvaliteedile ka elanike elukvaliteedi.

Hooldekodu peab oluliseks elanike õigust kvaliteetsele õendusabile, usaldusväärsele ja meditsiinilisele järelevalvele, heale toitumisele, isiklikule hügieenile, puhtale keskkonnale, viisakusele ja ohutusele. Kuid mitte ainult – võrdselt oluliseks peetakse vajadust sotsialiseerumise, suhtlemise, ruumis ja ajas orienteerumise, elanike kohanemise hõlbustamise, ümberõppe, väljenduse, keskkonna kontrollimise, leevenduse ja heakskiidu, füüsilise vormisoleku ja liikumisvajaduse ning -vabaduse järele.

Dünaamiline hoolduse mudel eeldab, et elanike haigus ei muuda kedagi vähem aktiivse vananemise ja elukvaliteedi õiguse vääriliseks. Oluline eesmärk on säilitada kodukeskkond ja pakkuda samal ajal hoolduskeskkonda, kus elanikud ja külalised tunneksid end sama turvaliselt ja mugavalt kui kodus, samas on neile tagatud spetsialiseerunud psühho-geriaatrilised teenused. Mittefarmakoloogilised sekkumised hõlmavad laia valikut tegevusi: ajalehtede lugemine ja vestlus, ümberõpe isikliku hoolduse ja hügieeni alal, mälestusteraapia, kunstiteraapia, laulugrupid ja erinevad mängud. Isegi pidustused ja üritused, mida asutus sageli korraldab, on tegelikult viis, kuidas oma elanikele praegust aastaaega ja tänast päeva meelde tuletada, mõnusalt aega veeta ja end hästi tunda. Nii harjub üksuse elanik lõpuks oma toas viibima ainult sel ajal, kui ta magama läheb, ülejäänud aja leiab ta aga end aktiivsena elukeskkonnas, kus ta tunneb end olulise ja erilisena. Lisaks osaletakse kogukonna üritustel ja kogukond osaleb vastavalt hooldekodu pidustustel.

Aktioses töötab palju spetsialiseerunud teadlasi ja pädevaid tervishoiutöötajaid. Nende dementsusega inimestega töötamise mudelit esitletakse konverentsidel ja haridusprogrammides, saadakse oma valdkonnas tunnustust. Nende üksused on muutunud praktika- ja haridusasutusteks, külastuskohtadeks ja uute teadlaste jaoks uurimisteemade kohaks.

Kohtumise lõppedes lepiti kokku edasises koostöös.  Aktiose juhid on  huvitatud Eesti hoolekandeasutuste külastamisest ja koostööst MTÜga Elu Dementsusega.

Dr Costis Prouskas on psühholoog, kellel on magistrikraad psühholoogilises hindamises organisatsioonides (Goldsmiths, London) ja doktorikraad (PhD) gerontoloogias (King’s College London). Ta on olnud Aktios SA esimees ja tegevjuht alates 2007. aastast. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad vananemist ja dementsust, perekonna eest hoolitsemist, dementsusega inimeste perede koolitamist, tervise- ja hoolekandeüksuste korraldamist ja juhtimist, hindamistehnikaid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid.

Stathis Trifonopoulosel on Newcastle’is Northumbria ülikoolis psühholoogia bakalaureusekraad (Hons) ning Šotimaal Stirlingi ülikoolis psühholoogia ja tervise magistrikraad. Ta on lõpetanud nelja-aastase koolituse Gestalt psühhoteraapias. Tal on laialdased kogemused dementsusega inimestega ning hooldekodudes ja päevakeskustes hooldajatega töötamisel.