Dementsussündroom – kuidas märgata ja aidata?

Dementsussündroom – kuidas märgata ja aidata?

Dementsuse sündroomi põhjustajaks on mõni aju haigus nagu Alzheimer, Parkinsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus või ka muu põhjus nt. trauma või insult, alkoholism jne. Dementsuse sündroom võib kesta umbes 15 aastat ja haigust iseloomustab suhteliselt märkamatu haiguse algus, mida on raske ära tunda. Haiguse algfaasis saab inimene oma koduses keskkonnas hakkama, kuid tekivad lühimäluhäired, asjad ja ülesanded hakkavad ununema, igapäevase info meeldejätmine muutub võimatuks, võivad tekkida suhtlusprobleemid jms. Ümbritsevad inimesed võivad kõike selliseid ilminguid mitte tähele panna või tõlgendada seda väsimuse või vanusega.

Kindlasti on väga tähtis varane diagnoosimine, sest siis on võimalik haiguse süvenemist edasi lükata ja 2-3 aastat olemasolevat elukvaliteeti säilitada. Kahjuks on inimeste haigusteadlikkus madal ja isegi siis kui märgatakse juba esmaseid sümptomeid, ei julgeta arsti juurde minna, sest kardetakse, et tembeldatakse nö hulluks. Arsti juurde minemine on väga oluline, sest 10 % dementsusele sarnastest sümptomitest võivad viidata haigusele mis on ravitav, näiteks healoomulised ajukasvajad, kilpnäärme haigused, põieinfektsioonid jpm! Õige diagnoos annab lähedastele teadmise, miks üks või teine sümptom on tekkinud ja diagnoosi olemasolul me saame ennast kurssi viia, kuidas dementsusega inimest toetada. Kindlasti haigusest teadmine, vähendab inimeste vahelisi konflikte, nt ei ole mõtet dementsusega inimesega hakata vaidlema.

Kui haigus on juba kaugemale arenenud siis me näeme, kuidas inimene kaotab järk-järgult oma iseseisvust, varasemalt lihtsad ja iseenesest mõistetavad tegevused muutuvad keeruliseks,  käitumine muutub kinnisemaks või vastupidiselt nö filtrid kaovad, kõik mis mõttesse tuleb öeldakse otse välja. Lähedaste elu muutub väga palju keerulisemaks, sest lisaks igapäevasele töötamisele ja laste eest hoolitsemisele, on sul vaja jälgida ja muretseda oma lähedase eest.  Dementsusega inimene, kes elab üksi, vajab pidevalt kontrollimist, kas ta ikka on oma kodutee üles leidnud, kas sööb, joob ja võtab oma ravimeid, kas teeb siibri lahti kui ta ahju tuld süütab jne. Dementsusega inimene unustab ja samas kordab palju, tekivad hügieeni ja enda eest hoolitsemises puudujäägid.  Üks päev tuleb hetk, kui üksi enam elada ei saa, tuleb leida sobivad koduteenused, päevahoiuteenus, asutuse hooldus vms.

Dementsusega inimese eest hoolitsemine ei ole lihtne, selleks peab olema teadmised ja oskused, kuidas suhelda ja ennetada probleeme. Dementsusega inimese hooldaja peab alati olema üks samm ees, nägema ette ohtusid, et neid ennetada.

Dementsuse Kompetentsikeskus

Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut.  Keskuse ülesanne on pakkuda nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldada teavituskampaaniaid jms. Üle-eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Üle-eestiliselt viiakse läbi kontaktnõustamisi nii dementsusega inimestele ja nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele. Nõustamised on nii lähedastele kui teenuseosutajatele tasuta! Pakume ka venekeelset nõustamist!

Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440

Infoliinile saavad helistada lähedased ja teenuseosutajad, kes vajavad tuge dementsusega inimeste eest hoolitsemisel. Lisainfo www.dementsus.ee ja fb: dementsusekompetentsikeskus.

TUGIGRUPP- Mis on dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp? 

Omastehooldajate hoolduskoormusest räägitakse kui sotsiaalprobleemist tänases Eestis. Seni kuni olukorda kaardistatakse ning otsitakse lahendusi, on dementsusega lähedaste omastehooldajad silmitsi olukorraga, kus vajatakse koheselt asjakohast informatsiooni, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi. Näiteks on oluline nii vaimne, füüsiline ja emotsionaalne stimulatsioon säilinud võimete alalhoidmiseks, mis eeldab, et omastehooldajal oleks arusaam haiguse olemusest, õige suhtlemisviisi valik ning lähedase eneseväljendusest arusaamine.

Tugigrupis kohtuvad  inimesed, kellel on ühine mure või probleem ja saavad uut informatsiooni ja küsida nõu. Väga olulisel kohal on üksteisele oma kogemuste ja teadmiste jagamine. Tugigrupis on omad head tavad, näiteks kõik, mida tugigrupis räägitakse on konfidentsiaalne, me austame ja toetame tugigrupi liikmeid. Tugigruppi kaasatakse nõustama ka erialaspetsialistid nt sotsiaaltöötaja, õde, arst, tegevusterapeut vms.

Tugigrupivõrgustikku kuulub 30 tugigruppi, mille hulgas on ka venekeelsed grupid. Oleme ka loonud virtuaalsed tugigrupid, et võimaldada osaleda neil lähedastel, kellel ei ole võimalust füüsiliselt kohale minna tugigruppi. Tugigruppide ajad ja kontaktid on leitavad meie kodulehe sündmuste kalendrist ja Facebookis: dementsusekompetentsikeskus.

 

 

 

Ostukorv0
Ostukorvis ei ole tooteid!
Jätka ostlemist
0