Koroonaviirus ja dementsus: soovitused riskide vähendamiseks

Koroonaviirusse nakatumise osas on ohustatud eeskätt nõrgema immuunsüsteemiga inimesed ning haigestunute hulgas on kaitsetumad eriti eakad. Eestis elab Alzheimer Europe´i andmete põhjal hinnanguliselt 22 942 dementsusega inimest, neist alla 60-aastaseid inimesi on ainult 677.

Eriti haavatavaks teeb dementsusega inimesed koroonaviiruse suhtes lisaks juba vanusegrupi tõttu riskigrupis olemisele veel see, et olenevalt dementsuse staadiumist ei pruugi  dementsussündroomiga inimene osata ise enam käsi pesta, hoiduda oma suud-silmi ja nina katsumast, anda teada peavalust või muudest koroonaviiruse sümptomitest ning üldisemalt teadlikult ennast ja teisi kaitsta koroonaviirusesse nakatumise ohtude eest.

Seetõttu on väga oluline, et dementsusega inimesi ümbritsevad teised inimesed aitaksid riske vähendada!

Soovitused (soovitused on mõeldud lisaks omastehooldajale ja pereliikmetele ka näiteks koduteenust pakkuvale sotsiaaltöötajale, naabrile, hoolekandeasutuse töötajale jne):

  • kui dementsusega inimene elab veel iseseisvalt oma kodus, jälgi, et tal oleks piisavalt hügieenivahendeid (seep, tualettpaber, pabersalvrätid);
  • taga, et kõik, kes dementsusega inimese kodu külastavad, pesevad kõigepealt oma käsi, väldivad kallistamist ja kättpidi teretamist;
  • aita puhastada/puhasta enimkasutatavaid pindu ja esemeid – uksekäepidemeid, televiisoripulti, telefoni jm;
  • kui karantiinis peab olema dementsusega inimene ja ka tema hooldaja – paku abi poest ja apteegist vajaliku (ukse taha) toomiseks;
  • ära jäta dementsusega inimest ega tema hooldajat nende karantiinis olemise ajal tähelepanuta. Skype, telefon ja isegi tavaline posti teel saadetud kiri aitab leevendada üksindustunnet;
  • aita dementsusega inimesel pesta käsi, kasuta sooja vett ja dementsusega inimese lemmiklõhnalist seepi. Kätepesu võib olla väljakutse, seda võib olla lihtsam teha meeldiva muusika ja miks ka mitte ühislaulmise saatel. Selgita iga toimingut tehes, mida parasjagu teed;
  • dementsusega inimene ei oska köhides oma suud katta (varrukasse köhida), ei pruugi osata ise nina nuusata. Seetõttu tuleb arvestada, et hoolekandeasutuses, kus elab koos palju dementsusega inimesi,  võib viirus levida väga kiiresti.
  • dementsusega inimene ei pruugi osata teada anda, kui tal pea valutab või on paha olla. Jälgi dementsusega inimese olemist tähelepanelikult. Kraadimiseks võib olla lihtsam kasutada otsmiku infrapuna termomeetrit, sellega kraadimine võtab aega vaid paar sekundit;
  • dementsusega inimesel võib tekkida televiisorist uudiseid kuuldes ärevus – ta ei pruugi päris õigesti edastatavast informatsioonist aru saada. Püüa koroonaviirusega seotud uudiste sisu selgitada, säilita ise kaine mõistus ja rahulikkus, seda ka oma kehahoiakus – dementsusega inimene loeb väga hästi oma lähedaste kehakeelt, hooldaja ärevus suurendab ka dementsussündroomiga inimese ärevust;
  • Terviseamet on soovitanud alates 5. märtsist piirata hooldekodudes külastusi. Lähedasena võid tunda suurt igatsust oma hoolekandeasutuses elava dementsussündroomiga pereliikme järele, kuid tema ja teiste seal elavate inimeste tervise tagamiseks on külastuspiirang vajalik.  Kui pereliige oskab veel telefoni teel suhelda, helista talle ning selgita põhjuseid, miks ei saa teda külastada. Kui ta ise enam ei oska telefonile vastata, siis palu temaga rääkida, kindlasti tead hooldajate ja muu personali telefoninumbreid, kellelt saad küsida, kuidas Su armsal pereliikmel läheb. Võib olla on mõned hoolekandeasutused valmis ka skaibi teel suhtlemise aitamiseks;
  • kui hoolekandeasutus palub viirushaiguste karantiini ajal lähedastele pakke mitte tuua, tuleb sellesse suhtuda vastutustundlikult: paki tooja võib endale teadmata viirust levitada paki üleandmisel. Hoolekandeasutustes on toitu piisavalt, lähedased ei pea söögi ja joogi pärast muretsema;
  • dementsuse infoliinilt saad abi ja nõustamist 644 6440;
  • koroonaviiruse kohta leiad pidevalt uueneva informatsiooni Terviseameti kodulehelt Koroonaviiruse haigus COVID-19 juhendid ja trükimaterjalid leiad samuti Terviseameti kodulehelt; 
  • koroonaviirusest ja dementsusega inimeste kõrgendatud riskidest soovitame vaatamiseks ingliskeelseid videoid:

https://www.youtube.com/watch?time_continue=4&v=kA_K7-phVnM&feature=emb_title

https://www.wmcactionnews5.com/2020/03/10/how-fighting-spread-coronavirus-affects-alzheimers-dementia-patients/