UUS juhend: Dementsuse riskitegurid ja ennetus

Kõige levinumad vaimsed ja neuroloogilised ajuga seotud haigusseisundid Balti riikides Eesti Ajutervise Valge Raamatu (12.11.2023) järgi on Alzheimeri tõbi ja teised dementsust põhjustavad haigused, autism, epilepsia, insult, Sclerosis Multiplex, peavalud ja Parkinsoni tõbi. Dementsusega inimeste arv maailmas on pidevalt suurenenud, nt. aastatel 1990–2016 117% võrra. Selle peamiseks põhjuseks on rahvastiku juurdekasv ning eluea pikenemine, kasvab ka eakate inimeste arv. Vanusega on paratamatult seotud kognitiivse võimekuse langus. Prognoosi kohaselt jätkuvad kirjeldatud demograafilised protsessid järjest suurenevas mahus.

Alzheimer’s Disease International statistika järgi elas 2018.a. maailmas umbes 50 miljonit dementsusega inimest ning WHO prognoosi kohaselt kolmekordistub arv lähema 30 aasta jooksul, jõudes 2050. aastal 152 miljonini. (Patterson C. World Alzheimer report 2018).
Lancet komisjoni 2020.a. raportis (Livingston et al. 2020) esitati dementsuse juhtude arvuks maailmas 2019.a. 57 miljonit, mis 2050.aastaks tõuseb eeldatavalt 152 miljonini; Eestis vastavalt 26 710 dementsuse juhtu 2019.a. ja 48 807 juhtu 2050.a.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul oli 2020. aastal 1 miljard inimest üle 60-aastased ja see vanusekategooria kahekordistub 2050. aastaks 2,1 miljardini, nendest kaks kolmandikku elab madalama ja keskmise sissetulekuga riikides. 80-aastaste ja vanemate inimeste arv peaks samal ajal kolmekordistuma, jõudes 426 miljonini. (Ageing and Health 2023).

Dementsuse riskitegurid ja ennetus
Antud juhendis käsitletakse teadusuuringute põhjal dementsuse arengut mõjutavaid riskitegureid, jaotades need mitte-muudetavateks ja muudetavateks.
Loe juhendit SIIN